Eesti Looduse fotov�istlus
12/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
euroharuldus EL 12/2003
Kollane kivirik

Meie soodes kunagi laialt levinud kollane kivirik tundub telise Natura imena: salaprane ja seningematu, otsekui snajalais. Seda taime kohtab tnapeval nii harva, et enamik nooremaid, alla neljakmneaastasi botaanikuid pole teda ninudki. Elupaikade hving on muutnud taime haruldaseks peaaegu kikides Euroopa riikides, mistttu kollane kivirik seisabki loodusdirektiivi teise lisa nimistus.

Kuidas seda taime ra tunda? Eestis kasvavast neljast kivirikust on ta ainuke kollaste itega ja soos kasvav liik, lejnud kolm eelistavad kuivi kasvukohti. ied on he kuni nelja kaupa varte tippudel, sagedamini siiski he-kahe kaupa. isiku all hakkavad silma he-kahe millimeetri pikkused roostepruunid karvad. Ainsa kodumaise kivirikuna on tema juurmised ja varrelehed terved, sstjad. Kollast kivirikku viks ehk sassi ajada sootulika vi mne maranaga, ent taime ratundmine ei tohiks siiski valmistada erilisi raskusi.

Kollane kivirik itseb juuli lpul ja augustis, umbes kuu aja jooksul. Ta on putuktolmleja, keda tolmeldavad kimalased ja krbsed. Olenevalt aastast vib itsvate taimede hulk tugevasti varieeruda. Vegetatiivselt paljuneb maa-aluste vsundite ehk stoolonitega.


ldlevila on kollasel kivirikul lai. Tegemist on tsirkumpolaarse taimeliigiga, mis kasvab nii vana kui ka uue maailma parasvtmes. Euraasias ulatub ta areaal Euroopast Kaug-Itta ning Phja-Ameerika parasvtmes Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Teda leidub ka mgede alpiinsetes vndites. Kollast kivirikku on peetud ka arktomontaanseks, eesktt arktilistel aladel kasvavaks liigiks [1, 2].

Kige kodusemalt tunneb ta end tundravndis, kus eelistab savist pinnast. Sealsete kasvukohtade pinnas kllastub vegetatsiooniperioodi algul veega, muutudes pdelaks, suve lpuks aga taheneb ja tiheneb. Tundras kasvab kollane kivirik sageli tihedate kogumikena, kus on rohkesti itsvaid varsi. Taimed on seal tugevalt punakat tooni [5].

Enamikus Euroopa riikides on viimastel aastakmnetel vhenenud nii kollase kiviriku leiukohtade hulk kui ka populatsioonide arvukus. Niteks Suurbritannias ohustab liiki elupaikade halvenemine kas metsastumise, kuivendamise vi lekarjatamise tttu. Kunagisest laiast levilast on silinud paarkmmend leiukohta Suurbritannia phjapoolses osas. Olulise kaitsemeetmena nhakse ette kulukat kunagiste kasvukohtade taastamist [3].

Eestis hvimisohus. Leiuandmete jrgi otsustades on kollane kivirik peamiselt Phja-, Kesk- ja Kagu-Eesti taim. Neli aastakmmet tagasi on Silvia Talts Eesti floorat ksitlevas koguteoses [4] mrkinud, et kollane kivirik on Eesti kaguosas sage, lneosas vrdlemisi haruldane ja lnesaartel puudub ldse. Kirjanduses mainitakse teda meie aladel esimest korda 1839. aastal.

Tnapeval teame kmmekonda kindlat leiukohta, kus kollane kivirik endiselt psib. Ent silinud populatsioonides on enamasti vhe taimi. Vib-olla kasvab ta siiski veel mnes kohas, sest kiki soid pole uuesti inventeeritud ning taimi saab rohu seest les leida ksnes itsemise ajal.

Kollane kivirik kasvab meil peamiselt siirdesoodel, sageli koos madala kase ning turd-ththeinaga [4]. Teda tasub otsida ka madalsoodest ja tsikutelt, madalama rohuga paikadest. Talle ei sobi krgekasvuliste tarnadega vi pidevalt vee all olevad elupaigad. Kollane kivirik vldib ka kuivemaid soostunud niite, tihedamalt vsastunud vi metsastunud alasid ning rabasid.

Hemerofoobse liigina pelgab ta tugevamat inimmju. Eestiski on saanud talle saatuslikuks kasvukohtade kuivendamine, lesharimine vi metsastumine. Hvimisohus liigina on see kivirik kaitstavate liikide teises kategoorias ning Eesti punase raamatu teises, ohualdiste kategoorias.


1. Hultn, Eric; Fries, Magnus 1986. Atlas of North European Vascular Plants. North of the Tropic of Cancer. 13. Koeltz Scientific Books, Knigstein: 511, 1068.

2. Jalas, Jaakko et al. (eds.) 1999. Atlas Florae Europaeae. Distribution of vascular plants in Europe. 12. Resedaceae to Platanaceae. The Commitee for Mapping the Flora of Europe, Helsinki: 128130.

3. Species action plan: Yellow Marsh Saxifrage (Saxifraga hirculus). http://www.ukbap.org.uk/asp/UKPlans.asp?UKListID=560

4. Talts, Silvia 1962. 2. sugukond kivirikulised Saxifragaceae Lindl. Eichwald, Karl (toim.) Eesti NSV floora. 2. kd., 2. tr. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn: 145195.

5. Толмачев, А. И., Мартиненко, В. А. 1976. Сем. Saxifragaceae Juss. Камнеломковые. Толмачев, А. И. (ред.) Флора Северо-востока Европейской части СССР. Т. 3. Наука, Ленинград: 9098.


Toomas Kukk (1971) on Eesti Looduse vastutav toimetaja, botaanikuna ttab EPM zooloogia ja botaanika instituudis.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012