Eesti Looduse fotov�istlus
01/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
endise toimetaja veerg EL 01/2004
Algab 55. aastakik kes on muutuste aeg

Igasugune ajalugu pakub kige rohkem huvi ikka neile, kes hakkavad ise vanaks jma. Ju siis selleprast EL vastutav toimetaja Toomas Kukk (bioloogide seas tuntud nime all Tom) arvaski, et olen sobiv persoon kirjutama siia kui 1958. aastal taas ilmuma hakanud Eesti Looduse (pea)toimetaja.

Tegelikult polnud tollal mingit pead; 1957. aasta julude eel olid umbes kaheksaruutmeetrises toas allakirjutanu (toimetaja-kohakaaslane, priselt hoopis ZBI teadlane) ja Leonhard Uuspld. Mees, kes oli hes kirjastuses teadustid toimetanud, siis Jrvseljal pagenduses metsatl olnud; mees, kes tundis head eesti keelt, aga ka trkikoja vrke keldrist pninguni, ja teadis, mis on regaal, veerutmmised, paberi ruutmeetri kaal grammides ning veel tuhandet asja. Peale selle olid veel kaks lauda, kirjutusmasin, telefon ja paar pakki paberit. Kik peale Uuspllu oli laenatud. Esimese numbri ksikirjast polnud veel htki leheklge, autoreidki alles aimasime. igeks ajaks nad siiski tulid.

Niisugune kiirus oli taga, et alles teises numbris sai kirjastuselt vlja nuiatud defitsiitsele kriidipaberile ra trkkida Eduard Wiiralti Viljandi maastiku (kuivnel, 1943). Pidasime selle avaldamist thtsamaks kui punase kroonu viimistletud saatesna.

Huvitav oli, aga 2003. aasta oli palju pnevam. Meenutagem. Loodusespradel nnestus vana valitsuse viimasel koosolekul nurja ajada katse prata pea peale looduskaitsealade korralduse siiani ebatiuslik, kuid ikkagi ttav ssteem. Lahemaa metsarstaja vastu tusis selline ldine pahameeletorm, et tal tuli parimad advokaadid appi vtta.

Judis lpule hiidprojekt: Eestis leiti 7007 metsa vriselupaika, ilmus nende inventuuri kokkuvte. Eelvalikuga eristati 409 Natura 2000 ala pehme kaitsega piirkonda, milleta meile Euroopa Liidu uks ei avanenuks. Lindude pesitsusajal hakkas kehtima osaline raierahu. Prast pikka vindumist ilmusid avalikkuse ette uue metsaseaduse ja uue looduskaitseseaduse eelnu, senistest ikkagi tkk maad paremad. Eesti kohtud panid mitmel puhul ke ette ld- ja eriplaneerijate katsele lihtsalt slitada looduse peale.

Rannarsesse ehituskeelutsooni ehitavaid rikkureid ei suudetud veel priselt taltsutada, aga ha rohkem on inimesi, kes seda neile pahaks panevad. Praegu pooleli olevat loodusesprade vitlust Kihelkonna vallavalitsusega on toetanud ka keskkonnaminister. Vallavalitsus leidis enda arvates seaduseaugu, mille abil parseldada maha maatkk Vilsandi rahvuspargi asustamata, range kaitse ning unikaalse loodusega sihtkaitsevndist. kskikseid jb ha vhemaks.

J hakkas liikuma, hrrased, nagu lasksid Ilf ja Petrov telda Ostap Benderil.



Erast Parmasto
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012