Eesti Looduse fotov�istlus
01/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
HARULDUS EL 01/2002
Laialehine nestik.

Nestiku igatpidi longus isik.
T. Kukk
Ksige krgharidusega bioloogilt, kas ta nestikut tunneb. Arvan, et vastus on enamasti eitav. Hea, kui nestikut peetakse soontaimeks ja mitte seente, tigude vi mesilaste hulka kuuluvaks.

Teadmatus on andestatav, sest nestik kasvab Eestis vaid ksikutes kohtades, soistesse metsadesse pole loodusehuvilisel tavaliselt asja, ja pealegi lheb ta kergesti sassi mne teise krrelisega. Mullu kontrollisin keskkonnaministeeriumi soovil nestiku leiukohti, selle ajani olin ka ise ninud teda ainult piltidel viherbaarlehel.

Botaanikud pole nestikut (Cinna latifolia) kunagi hsti tundnud. Silmatorkavalt suurele kasvule vaatamata avastati ta Eestist (Prnumaalt Uulu lhedalt) alles 1881. aastal. Esmaleidjat Jules Treboux\'d teatakse tnapeval heal juhul vaid temanimelise unasordi jrgi. Prnu koolipetaja ja sordiaretaja aimeleiu igsuses veendus ka tolleaegseid tuntumaid Tartu botaanikuid Johannes Klinge [2]. Esmasleiu tendusmaterjali silitatakse Tallinnas loodusmuuseumis Treboux\' herbaariumis.

Tnapeval vib nestikut nha Kirde- ja Edela-Eestis ning Jrvselja metsades. Taimestikuatlase jrgi on teda leitud prast1970. aastat kaheteistkmnest ja 19201970 heksast ruudust(vt. kaarti). Vanadest leiukohtadest on suur osa ndseks kindlasti hvinud: Kirde-Eestis jid need plevkivikarjride ja tstushoonete alla, Hdemeeste juures lheb le varasemaleiukoha uus maantee. Philine oht tuleb aga metsakuivendusest ja -raiest, seetttu on hvinud Edela-Eestis niteks Arumetsa, Saki, Kotkapesa ja Massiaru leiukoht. Elujulisemad populatsioonid on praegu Eesti soojuselektrijaamast phja pool, Poruni je lhedal, Toila (Martiska) metsas, Jrvseljal, Nigulasja Kikepera raba rsetes soistes metsades. Viimati mainitu leidis thelepanelik bioloogiatudeng lo Niinemets 1989. aastal vlipraktikal olles. Kige lihtsam on nestikut tundma ppida Jrvselja looduskaitsekvartali serval laudtee res.

Nestik kasvab soostunud metsades snajala ja angervaksa kasvukohatbis, kus valitseb sageli sanglepp, harvemini kask, mnd, saar jt. Sobivad hredamad erivanuselised puistud liituvusega 0, 60, 8. Kuigi lamapuidu rohkuse ja nestiku vahelphjuslikku seost kindlasti pole, olen teda tihtipeale leidnud mahalangenud puutvede mbrusest. Rohke lamapuit viitab metsa puutumatusele vi vga vhesele inimmjule, ja nestik on hemerofoob ehk kultuuripelglik liik. Nrga harvendusraie elab ta le, kuid kaob kiiresti lageraiesmikelt. Olen nestikut ninud ka vanadel metsasihtidel ja kunagise palgiparvetuskanalikaldal, herbaarandmete jrgi on teda leitud ka kuivendatud (kdusoo)metsast. Niiskuslembese taimena kasvab ta meelsasti ojade, allikate ja lompide kaldal.

Nestik on mitmeaastane laiade lehtede ja longus prisega suur krreline, kes kasvab hremurusalt vikeste kogumikena. Vliskujult sarnaneb temaga kige rohkem saluhein, eksitada vivad ka kahar parthein, kahar nurmikas, mets- ja suuraruhein. Erinevalt partheinast ja nurmikast on nestiku leht tiesti lame, tugevama kesksoone ja paatja tiputa. Aruheintelehed on alt tugevasti likivad, pealegi kannab suure aruheinaphik umbes sama pikka ohet. Saluheina ja nestiku lehtedel paraku erilist vahet pole. Eri mrajates korratakse kll visalt, et saluheina lehetuped on siledad ja nestikul karedad, ent looduses osutusid mlemad rohkem vi vhem karedaks. Viimatiilmunud taimemrajas [3] pakutud vegetatiivsetest tunnustest ei sobi nestiku saluheinast eristamiseks kski. Nestiku lehed lhnavad katkihrumisel testi kumariini jrele, nagu maarja-vilhnheinal. Kuid ka saluheina lehtedel on nrk kumariini lhn, seda floorad ega mrajad ei maini.

Kindlalt saab neid kaht liiki eristada vaid isiku jrgi. Nestikul on see longus, prise eri pikkusega harud ripuvad allapoole. Saluheina isik on pstine ja priseharud hoiduvad rhtsalt igas suunas harali. Mlema liigi phikus areneb ks mlemasooline is, kuid nestiku phik on roheline, piklik ja kitsas, saluheinal aga meenutab see pisikest valget ploomi, millel on mlemas otsas lhike terav tipp.

Nestiku paljunemisbioloogia on jnud salapraseks. Ta levib philiselt vegetatiivselt paljunedes, kuid niiviisi juavad taimed umbes poole meetri kaugusele. Eesti leiukohtades ngin vaid ksikuid noori nestikutaimi. Tema seemnetel pole thusat levimisviisi, seetttu pudenevad needki emataime lhedale. Ilmselt on seemned ka kehva idanemisvimega.

Nestiku leviala.
T. Kukk
ldlevilalt on laialehine nestik tsirkumpolaarne: teda leidub phjapoolkera parasvtme metsavndis kitsa ribana nii Euraasias kui ka Ameerikas [1]. Meil on nestikut peetudvarasemate klmemate subarktiliste kliimaperioodide reliktiks. Varem arvati Prnumaa leiukohad liigi lunapoolseimateks [2], ent hiljem on teda leitud ka Valgevene phjaosast ja Venemaalunaosast [1]. Eestis kasvab nestik oma levila edelapiiril: teda pole Ltis ega Luna-Rootsis.

Nestikul pole eestikeelseid rahvapraseid nimetusi, sest taim on rahva hulgas tiesti tundmatu. Nimetust nestik kasutab esimest korda Gustav Vilbaste oma taimemrajas 1925. aastal[4]. Rootsi- ja soomekeelne nimetus osutab taime magusalelhnale: vastavalt stgras ja hajuhein. Ingliskeelne Drooping Wood Reed (Wood Reedgrass) viitab longus prisele, taimesuurele kasvule ja metsale. Ladinakeelne liigiepiteet latifolia pajatab laiadest lehtedest, perekonnanimetus Cinna on tulnud kreeka keelest, kus see thistab ht loomadele mrgist krrelist.

Nestiku kasutusvimalused on tagasihoidlikud. Ameerikas on taime vrskeid lehti pletades peletatud moskiitosid. Meie vrtustame nestikut kui loodusmetsa indikaatorit: inimpelgliku liigina eelistab ta kasvada eelkige plis- ja loodusmetsades. Kui Ameerikas mrgitakse nestiku laialdast levikut ka inimtegevusest rikutud aladel [5], siis Euroopas on olukord vastupidine. Eestis kaitstakse nestikut 1983. aastast, praegu kuulub ta kaitsealuste liikide teise ja punase raamatu kolmandasse kategooriasse. Euroopa Liit on ta loodusdirektiiviga tunnistanud erilistkaitset vrivaks, sest liidu piires on nestik haruldane ja ohustatud: teda leidub vaid Skandinaavia keskosas ja Luna-Soomes.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012