Eesti Looduse fotov�istlus
02/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 02/2004
Kas uus orhidee saaremaa srmkpp?

llatav, et tnapeval vib Eestis avastada seni tundmatu kpalise. Kuna tegu on vhemasti Saaremaa, kui mitte kogu Eesti jaoks uue liigiga, siis kirjeldan taime leidmise ja mramise kiku ksikasjalikult. Juttu tuleb ka taime sarnasusest lne-srmkpaga (Dactylorhiza praetermissa). Ehk peaks uut leidu nimetama hoopis saaremaa srmkpaks?

Mullu 20. juunil peval, mil lne-srmkpa leiust Hiiumaal oli mdas tpselt neliteist aastat otsisin oma kodukoha mbruses Saaremaal Lmanda vallas kahkjaspunaseid srmkppi, et neid pildistada. Pilku kitsid kaks erilist srmkppa. Aimus tles, et see ei saa olla pelgalt juhus. mbruse lhemal vaatlusel leidsin paarkmmend ilusat lillaielist srmkppa. Esmamrangu jrgi sarnanesid need kige rohkem lne-srmkpaga.


Otsingute tttu oli juba samal htul uue kpalise leiuala suurenenud poolele ruutkilomeetrile ja sajakonnale isendile. llatuslikult kohtasin leiukoha lheduses kahte Soome asjaarmastajast botaanikut, kes otsisid ht seni mramata srmkppa. Rkisin neile oma leiust, vastu nidati mulle aga Soome ajakirjas Lutukka ilmunud artiklit [2].

Selgus, et 5. juulil 2000 oli samast piirkonnast leitud sadakond tundmatu srmkpa isendit. Lhemal vaatlusel meenutasid need pisut lne-srmkppa, mida Eestis on seni leitud vaid Hiiumaalt. Nhtud taimedele pakuti nimeks ka Ruthe srmkppa. Artikli fotod kujutasid testi sama srmkppa, mille olin minagi leidnud.

Kui lksin taimi uuesti pildistama, kohtusin mni pev hiljem samas veel he soomlasest asjaarmastajaga. Tema huvi oli samuti ajendanud eespool viidatud artikkel. GPS-iga oli lihtne mrata soomlaste 2000. a. srmkppade tpne leiukoht: see asus paarisaja meetri kaugusel minu leiukohast. Ja tepoolest, sel alal leiduski neidsamu srmkppi. Samal htul asusin veel kord piirkonda lbi kammima ja praegu vib elda, et uue srmkpa leviala ulatub umbes ruutkilomeetrini ja arvukus ligi neljasaja isendini.

Ent mis liigiga on ikkagi tegemist? Kas nii suur asurkond vib olla hbriidse protsessi tulemus? Kui asi on tepoolest nii, kas siis ei peaks knelema uuest liigist?


Kigepealt nnestus ksitleda Saaremaal viibinud Hollandi botaanikuid, kes on ninud omal maal kasvavaid lne-srmkppi. Nende vitel on selle liigi esmatunnus see, et lehtede pikkus ei leta nende neljakordset laiust. See ei klappinud minu leiuga: lehed on pstised, pikemad ja helaiused.

Teise tunnusena peaks lne-srmkpa huul olema pigem laiem kui pikem ning selle red kaarduvad kergelt lespoole: huul on kausjas. See tunnus sobis. Kuigi ka lejnud tunnused nisid vastavat lne-srmkpale, ei julgenud hollandlased vtta endile uue liigi mramise vastutust ja arvasid, et pigem on tegemist hbriidiga.

Taime kirjelduse koos fotodega saatsin hele Eesti tuntumale kpaliste asjatundjale Vilma Kuusele. Ta vastas: .. paistab, et testi on tegemist Dactylorhiza praetermissaga .. lplikku otsust ei saa piltide jrgi muidugi teha.

Seejrel kutsusin appi Hiiumaa lne-srmkpa avastaja, botaanik Taavi Tuuliku. Tema meelest erineb Saaremaa leid vga palju Hiiumaa samalaadsest taimest. Tuulik arvas, et tegu vib olla elujulise hbriidiga, millel on ka uue liigi tunnuseid.

Et lne-srmkpa philine leviala on Luna-Inglismaa, palus allakirjutanu kirjelduse ja fotode abil arvamust Wighti saare asjatundjatelt. Nemad lhtusid asjaolust, et kuna kirjanduse jrgi ei kasva Baltimaades lne-srmkppa, siis viks olla tegu D. traunsteineri ja Russowi srmkpa hbriidiga. Ka D. traunsteinerit meil ei leidu.

David Langi jrgi [1] on kogu lodu-srmkppade rhm (The Marsh Orchids: D. incarnata, D. praetermissa, D. traunsteineri jt.) pidevas arengus, nad ristuvad hlpsalt nii omavahel kui ka teiste srmkppadega. Vib juhtuda, et elujulisest hbriidist kujuneb uus liik. Ka mujal isoleeritud piirkondades leidub endeemseid srmkpa liike vi elujulisi hbriide.


Millised on nn. saaremaa srmkpa tunnused? is on suur, sna hevrviline, kusjuures lilla vrv ei varieeru isegi eri taimedel. ie huule pikiteljel on ksikud vikesed tumelillad tpid vi sellest kujunenud joonmuster. Huul on pikkusest laiem, kausjas, tinglikult kolmehlmaline, keskmine hlm veidi pikem, itsemise lpul kaarduvad huule kljed veidi tahapoole. Vlimised klgmised iekattelehed on rhtsamalt kui kahkjaspunasel ja Russowi srmkpal.

Taim on 3060 cm krgune, vars robustne ja nes. isik on meie srmkppade omadest kige tihedam; isiku pikkus on 610 cm. Suurima isendi krguseks mtsin 85 cm ja isiku pikkuseks 17 cm. Lehed on tppideta, kollakasrohelised, altpoolt kergelt hallika varjundiga, pstised, alusel niisama laiad kui keskelt, vhem renjad kui kahkjaspunasel srmkpal. isiku alumised kandelehed on mrgatavalt pikemad kui lemistel itel, ulatudes alumistest itest le.

Kasvukoht on lubjarikka pinnasega avatud loomnnik ja niiske looniit, mis kevadel on le ujutatud ja suvel kuiv-niiske. Kuid seda srmkppa kasvab ka kruusatee kraavipervel.


Mille poolest erineb nn. saaremaa srmkpp teistest sama perekonna liikidest? Kige sarnasem on kahtlemata lne-srmkpp, neid tunnuseid vaatlesime eespool. Kui vrrelda saaremaa srmkppa ja Hiiumaal kasvavat lne-srmkppa, siis on ldse raske leida sarnasusi. Hiiumaa taimedel on lehed veelgi pikemad ja pehmemad ja need ei ole pstised, vaid kaarduvad vljapoole. is on veidi viksem, huul ei ole arvestatavalt kausjas, ta on kirjum, muster koosneb peale suuremate tppide ka joontest ja huule keskosa on heledam.

Vrdlus Ruthe srmkpaga, nagu tegid eelmainitud soomlased, ei anna peaaegu htegi sarnasust. Russowi srmkppa meenutab vaid ite vrv ja huule alumise serva kuju, mis meenutab stiliseeritud sdame alumist serva. Russowi srmkpa huule mustris on rohkem triipe. Mned selle liigi ied meenutavad vlimuselt siiski saaremaa srmkpa isi.

Kaugeks jb vrdlus ka balti srmkpaga, sest viimase ied on viksemad, palju kirevama tpp- ja joonmustriga ning huul on marate hlmadega. Kui eeldada saaremaa srmkpa hbriidset pritolu, siis tuleb mrkida, et samas leidub ka vheseid kahkjaspunaseid srmkppi (ja selle heledaielist alamliiki ochroleuca), samuti ksikuid kokeeli ja koraamatuid. Langi jrgi [1] ristub lne-srmkpp koraamatuga. Lhim Russowi srmkpa leiukoht asub Viidumel, umbes kuue kilomeetri kaugusel saaremaa srmkpa leiukohast.


Ikkagi jb ksimus: kas vhemalt neli aastat samal ruutkilomeetrisel alal kasvanud mitusada hetaolist srmkppa on hbriid, lne-srmkpp vi saaremaa srmkpp Dactylorhiza osiliensis? Sellele peab leidma vastuse juunis-juulis, kui need kaunid orhideed uuesti ide puhkevad.


1. Lang, David 1980: Orchids of Britain. A Field Guide. Oxford University Press, Oxford.

2. Rsnen, Juhani 2002. A botanical trip to Saaremaa Island, Estonia. Lutukka 18 (3): 6775.


Tarmo Pikner (1947) on Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, autodidaktist bioloogiaharrastaja.



Tarmo Pikner
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012