Eesti Looduse fotov�istlus
02/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitseala EL 02/2004
Marimetsa looduskaitseala

Avar laukaraba ja mnnimetsaga kaetud liivaluited need on kaks olulist mrksna Marimetsa looduskaitseala kohta. Ent see pole kaugeltki kik: kes vtab ette matka lbi siinsete loodusmaastike, leiab muudki eriprast ja hingekosutavat.


Marimetsa raba asub Lne-Eesti madalikul Kasari, Vihterpalu, Taebla ja Martna je veelahkmealal. Soo phjaosast saab alguse Taebla jgi. Soostumine algas liivases nos prast Antslusjrve taandumist umbes 8000 aastat tagasi, ndseks on turbakihi keskmine paksus 4,6 meetrit, sgavamates kohtades kuni 8,5 m. Lunas piirab sood Kullamaa liivik ning phjas RistiPalivere oos.

Kaitseala saamislugu. Looduskaitseala on rajatud Lne maakonna idaossa, Risti alevist ja TallinnaRistiHaapsalu maanteest luna poole. Marimetsa soo veti kaitse alla 1981. aastal. Praeguseks on kunagise sookaitsealaga liidetud Kullamaa liivik (10 ha). Seda Antslusjrve ajast prit luiteala tuntakse Kullamaa Liivamgede nime all; kaitse all on need juba 1964. aastast. Osa luiteid on liiva kaevandades ra veetud, kunagisse karjri on tekkinud jrv. Lnemere vanade rannamoodustistena on Kullamaa Liivamed kantud ka Eesti rglooduse raamatusse.

Terviklik soolaam. Marimetsa on ks Lne-Eesti vanimaid ning tpilisi vheliigestatud pinnamoega lagerabasid. Kogu soo hlmab ligikaudu 5000 hektarit [5], sellest valdava osa hlmab lve- ja laukarikas raba. Suuremad laukad on sadakond meetrit pikad ning 34 meetrit sgavad, avar veesilmadega maastik pakub maalilist vaatepilti. Sood ristavad metsaga kaetud luitevallid.

Soo phja- ja lneserva on varasematel aegadel kuivendatud, ndseks on kunagiste kraavide mbrus roostunud ja vsastunud. Servade kuivendusest hoolimata on tegu siiski tervikliku soomaastikuga, kus valitseb puhma-lveraba. Kohati lheb raba le siirdesooks, siin-seal kasvab ksikuid mnde. realadel leidub ka sna liigirikast madalsood ning madalsoometsa. Teaduslikust seisukohast on thtis seegi, et soouurijad on judnud Marimetsa raba turbaprofiili tpselt dateerida.


Eripalgelised metsad. Marimetsa looduskaitseala metsad on vga mitmekesised. Neid kasvab siin nii viljakal kui ka vaesel mullal, soometsadest kuivade nmmemnnikuteni. Raba mbritsevad peamiselt okasmetsad, kuid idaservas leidub ka segametsi ning kinnikasvanud puisniite. Kuresilma meks kutsutaval liivasel seljandikul, kus kunagi karjatati lambaid, kasvab laialehine puudesalu. Seal on rohkesti tammesid. Kullamaa liivikul mnnimetsa all itseb tumepunane neiuvaip. Kaitsealustest liikidest leidub sooservades ka kahkjaspunast srmkppa, soo-neiuvaipa ja kuradi-srmkppa.


Rikkalik linnustik. Kuigi Marimetsa raba on mbritsetud kultuurmaastikest ja inimasustusest, elab siin haruldaseks jnud linde. Rabas pesitseb kaljukotkas (I kaitsekategooria), soo servaaladel on sobivaid elupaiku leidnud metsis (II kategooria). Siin teevad rndepeatusi sookured ning pesitseb mitmekesine raba- ja metsalinnustik. Seetttu on Marimetsa raba arvatud rahvusvaheliselt thtsate linnualade (IBA) hulka. Teiste rabadega vrreldes pesitseb siin eriti palju kurvitsalisi. Eesti seisukohalt on see ala ka oluline vikekoovitaja, mustsaba-vigle ja rdi pesitsusala. Marimetsa rabas elab niteks kmnendik Eesti vikekoovitaja-asurkonnast. Madalsoos pesitseb Euroopas haruldane soo-loorkull (II kategooria). Hanelistest on Marimetsas arvukaim piilpart.


Puhkus. Marimetsa looduskaitseala pakub hid vimalusi looduses kia ja puhata. Liiviku endisesse karjri tekkinud jrv on juba teada sobiva suplus- ja puhkekohana. le raba ja Kuresilma me viib 5,5 kilomeetri pikkune matkarada, mis saab alguse Risti alevikust, Jrve talu juurest. Rajal kija saab nha soo eri arenguetappe. Hea vaade rabale avaneb raja rde pstitatud vaatetornidest. Ja muidugi on raba tuntud hea jhvikamaana.


Kaitsekord. Praegustes piirides (pindala 4600 ha) ja praeguse nime all on see kaitseala loodud 1997. aastal. Marimetsa soo ja selle elustiku kaitseks on sooala mratletud looduslikku arengut toetava sihtkaitsevndina, mida mbritsevad vikeste aladena Risti, Ruma, Karukrve, Liivamgede ja Silgi piiranguvnd. Marimetsa sihtkaitsevndisse (kvartalites 86 ja 88) ei tohi inimesed minna 1. veebruarist kuni 1. juulini.

Marimetsa looduskaitseala valitseb ja kaitset korraldab Lnemaa keskkonnateenistus. Sinna tuleks prduda kigi ksimuste ja probleemidega. Looduskaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I 1997, 46, 736; 1999, 53, 577; 2000, 30, 176).


1. Aaviksoo, Kiira jt. 1997. Kaug- ja lhivtted 30 Eesti soost. Tallinn.

2. Eesti looduse infossteem (EELIS).

3. Kalamees, Andres (koostaja) 2000. Thtsad linnualad Eestis. Eesti Ornitoloogiahing, Tartu.

4. Orru, Mall 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn.

5. Valk, Uno (koostaja) 1988. Eesti sood. Valgus, Tallinn.


Piret Kiristaja (1967) on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo peaspetsialist.



Piret Kiristaja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012