Eesti Looduse fotov�istlus
02/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
euroharuldus EL 02/2004
Kaljukotkas

sna sageli ksitakse: kas kaljukotkas pesitseb meil Eestis kaljudel? Kllap ta pesitseks, kui sobivaid kaljusid leiduks. Aga ta soostub kodu rajama ka tugeva puu latva, peaasi, et antaks rahu.

Kaljukotkas (Aquila chrysatos) on Eestis pesitsevatest kotkaliikidest suurim inimpelgur, seeprast vibki teda suurima tenosusega kohata ainult ulatuslikes rabades. Vanalind on altpoolt htlaselt tumeda ja pealtpoolt pruunikirju sulestikuga. Noorlinnu r eristub vanalinnu omast eelkige suurte valgete alatiivalaikude, heleda sabatviku ning sabatipus oleva tumeda vdi poolest. hetoonilisema vanalinnu vlimuse omandavad kaljukotkad hiljemalt seitsmendaks eluaastaks. Pealage ehib kaljukotkal kuldne kiiver, mis on andnud talle ingliskeelse nimetuse Golden Eagle. Eesti suuruselt teise kotkaliigi tiibade siruulatus kndib kuni 230 sentimeetrini. Emaslinnu kehakaal lheneb viiele kilogrammile, ent isaslind kaalub keskmiselt kolm ja pool kilogrammi [6].

Levik ja arvukus. Euroopas on kaljukotkapopulatsioonid hajutatud, olles seotud eelkige mgiste piirkondadega (Prenee poolsaar, Alpid, oti mgismaa, Tatrad, Karpaadid). Lnemerest idapoole jvatel aladel (kaasa arvatud Phja-Soome) pesitseb kaljukotkas okaspuumetsades ja soodes. Euroopa populatsiooni suurus ulatub 50007000 paarini ning psib sna stabiilsena [2].

Eestis pesitseb kaljukotkas le kogu mandriosa, eelistades suuri metsa- ning sooalasid. Testatud on ka he paari pesitsus Hiiumaal ning ilmselt vivad saarlased peagi teatada oma kaljukotkapaarist. Kotkameeste hinnangul pesitseb praegu Eestis 4045 paari kaljukotkaid.

Elupaik. Pesa rajab kaljukotkapaar tavaliselt kuhugi ksildasele rabasaarele vi rabarinnaku metsa. Rabad, mida nad asustavad, on harilikult paari tuhande hektari suurused. Kolkalinnu mentaliteeti kinnitab ka tsiasi, et umbes viie kilomeetri raadiuses mbritsevad pesapaika 80% ulatuses eri tpi metsad ja sood. Pesapuuks valitakse enamasti mnd, harvem kuusk ja haab.

Kui kaljukotkapaaril on nnestunud rajada pesa tugevatele okstele ning linde ei hirita, kasutavad nad sama kodu aastakmneid. Talve teisel poolel toovad vanalinnud pesale paarikmne sentimeetri jagu vrsket materjali rohelisi oksi. Teadaolevalt on Eesti kige tsedam kaljukotkapesa le kolme meetri krge. Loomulikult ei asu selline korruselamu puu klgokstel, vaid paarisaja-aastase mnni tveharude vahel. Sageli on hel kaljukotkapaaril mitu pesa. Kasutatakse neist ikka seda, kus kige vhem hiritakse.

Pesaelu. Harilikult hakkab kotkapaar kodu kohendama veebruaris, kuigi vrskelt ehitatud pesa oleme leidnud juba ka jaanuari keskel. Samasse aega jvad territooriumi thistavad mngulennud. Kurn koosneb hest vi kahest munast, mis ilmuvad pessa mrtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel [5]. Kui kik lheb nnelikult, siis lennuvimestub juuli alguses tavaliselt ks poeg, harvem kaks.

he (noorema) poja hukkumises on enamasti sdi ta oma vanem de vi vend, kes vitluses toidu ja koha eest pikese all lkkab nrgema le pesaserva alla, tallab vi nokib ngeluses surnuks. Viimasel kmnendil on Eestis leitud vaid ks kahe lennuvimestunud pojaga pesa aasta kohta. Pojad jvad pesa mbrusesse kuni suve lpuni.

Saak. Toitu ptakse rabast, rabarsetelt metsalankidelt, jeluhtadelt ning harvem kultuurmaastikult. Mens on lindudest kige rohkem kanalisi, kurvitsalisi, eri liiki parte, vahel sookurg. Imetajatest eelkige jnesed, harvem vikekiskjad, pisinrilised, metskitse talled, khrikud. Mni paar spetsialiseerub kindlale saakobjektile, nagu niteks metsnugis ja siil. Talviti saab kaljukotkast raisakotkas: saakloomade valiku vhesuse tttu on oluliseks toiduallikaks korjused, mida jagatakse ronkade ja merikotkastega.


Rnne ja talvitumine. Kord juba territooriumi asustanud kotkad on paigalinnud. Talviseil toiduotsinguil laiendavad nad siiski oma jahimaid ning mittesugukpsed noored hulguvad ringi lhiriikides. Nii on rngastatud pesapoegade taasleidude kohta saabunud teateid Valgevenest, Ltist, Leedust ja Poolast [3, 4].


Kaitse. Kaitstavate loodusobjektide seadus stestab vljaspool kaitsealasid asuvate pesapuude mber 500 m raadiusega kaitsetsooni, kuhu inimesed ei tohi minna 15. veebruarist kuni 31. juulini. Kaitsealadel olevad pesapaigad on arvatud sna range reiimiga sihtkaitsevndisse. 2003. aasta seisuga asus kotkameestele teadaolevast 35 pesapaigast ainult viis vljaspool kaitsealasid.

Suur-konnakotka ja must-toonekurega vrreldes on kaljukotkal head ajad: lausraied pole veel judnud rabasaartele ning loodetavasti ei juagi. Ebakindel on siiski nende kaljukotkapaaride elu, kelle pesakoht ei ole uurijatele ja kaitsjatele teada. Kindlasti ei asu nad kik turvalistel kaitsealadel, nende pesapaigad vivad jda inimeste meelevalda.

Seetttu on kotkamehed tnulikud teadete eest, mis juhivad thelepanu mnele suurele linnupesale. Nii saame thustada kaljukotka kaitset ja ka edaspidi rmu tunda suursuguse kaljukotka silueti le meie rabade kohal.



1. Cramp, Stanley; Simmons, K. E. L. (eds.) 1980. The Birds of the Western
Palearctic, 2. Hawks to Bustards. Oxford University Press, Oxford.

2. Forsman, Dick 1999. The Raptors of Europe and the Middle East: A Handbook of Field Identification. T & AD Poyser Ltd, London.

3. Matsalu Looduskaitseala 2000. Estonia Matsalu 1998. Rngastusaruanne nr. 29. Lihula.

4. Matsalu Looduskaitseala 2001. Estonia Matsalu 1999. Rngastusaruanne nr. 30. Lihula.

5. Randla, Tiit 1976. Eesti rvlinnud. Valgus, Tallinn.

6. Watson, Jeff 1997. The Golden Eagle. T & AD Poyser Ltd, London.


Gunnar Sein (1975) on Soomaa rahvuspargi seire- ja jrelevalve spetsialist, EPM metsandustudeng, Eesti ornitoloogiahingu ja Kotkaklubi liige.



Gunnar Sein
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012