Eesti Looduse fotov�istlus
02/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
reisikiri EL 02/2004
Chunra seljas Thari krbes

Esimene pilk Jaisalmerile ja ununeb fakt, et me mriseva tolmuse bussiga mda asfaltteed selle ebamaise krbelinna poole kihutame. Liivakivist kuldne kindlus kasvaks justkui krbeliivast vlja. Tekib kartus, et tegemist on miraaiga ja hetke prast on kik see ilu haihtunud. Kuid Jaisalmer on teline. Ainult aeg oleks nagu sajanditeks seisma jnud.

Kindluse kitsastel tnavatel ekseldes vib end kergesti ammustesse aegadesse kujutleda. Mri tagant kostev turumelu pole lihtsalt melu, vaid vitluskra: vrviliste turbanitega mehed vehklevad oma kverate mkadega. Uhkete havelite (rikka kaupmehe elamu) tagatubades loetakse kalliskive ja vana mees popsutab paabulinnukujuliste nikerdustega kaunistatud rdul oma oopiumipiipu. Tornist paistavad kauguses sammuvad kaamelikaravanid: vedamas siidi-, oopiumi-, elevandiluu- ja maitseainete koormaid Kesk-Aasiasse ning Lhis-Itta. Nendele karavanidele Jaisalmer oma eksistentsi vlgnebki. Jaisalmer oli peamine kauplemiskoht ja karavanide peatuspaik Induse-Gangese madaliku lneosas asuvas Thari krbes. Kaubitsejad kuhjasid linna kaitsvate kindlusmride taha oma teenitud rikkused. Majad ja mrid on jnud suursuguselt ajahambast puretult , rikkused aga enamasti linud, koos kaamelikaravanidega.

1818. aastal Briti impeeriumi osaks saades algas Jaisalmeri langus. Kaubasadamate Bombay ja Kalkutta areng asendas krbelaevad kaamelid pris laevadega. Maismaal hakkas konkurentsi pakkuma jrjest laienev raudteevrk.

India ja Pakistani eraldumine 1947. aastal jttis linna India isoleeritud remaale, enamik linnakodanikke suundus nne otsima mujale. Ent peatsed sjad vrskete naabrite vahel tid Jaisalmeri uuesti India kaardile, linna strateegilisest asendist sai taas trump. Nd on Jaisalmer tusuteel, tagantlkkajaks vimsad sja- ja turismimasinavrgid.

hku tusvaid vi maanduvaid sjalennukeid kuuleb Jaisalmeris nii sageli, et mne peva mdudes tundub see niisama tavaline heli kui kits jooksmas mda sillutatud tnavaid, kell kaelas. Linnast vlja, krbethjusesse, viivad uued siledad asfaltteed. Vlismaalastel on sel tundlikul piirialal lubatud liigelda ligi 60 kilomeetri raadiuses Jaisalmerist. Mis on muidugi rohkem kui kll, et Thari krbe vludega tutvust teha.


Kohustuslik kaamelisafari. Turistid saabuvad Jaisalmerisse, et minna kaamelisafarile. Vhemalt nii arvab iga hotelliomanik, klalistemaja mneder, restorani kelner ja loomulikult reisiagent. Tubade hinnad on isegi India mistes naeruvrselt madalad (kena kahene tuba ajalooliste kindlusmride vahel vib maksta napid 3050 krooni ): peaasi on saada turist oma safarile. Muidugi nad teavad, mida teevad, sest vga vhesed inimesed jtavad Jaisalmerisse tulles kasutamata vimaluse end mneks pevaks kaameli seljas krbesse kaotada.

Meie kolmepevane safari algab paarikmnekilomeetrise diibisiduga. Vikeste lubivalgete klade vahelt sstame hindi filmimuusika saatel kiviklibusesse maastikku. Otsest teed ei paista olevat; et leida kaameleid ja kaameliajajat, peab diibijuht vtma abiks binoklid.

Tutvus kskrkaamelitega ehk dromedaridega sujub esimesest silmapilgust peale hsti. Kaamelid on vrikad ja ilusad loomad. Kolmejnksuline tus, kui loom end psti ajab, on algul siiski sna ehmatav. Hetkeks ripun kramplikult sadula kljes ja llatun isegi, kui krgele ma olen sattunud. Minu loom on suur ja hele, iseteadva sammuga hakkab ta astuma. Mulle nhtamatud krberajad on talle kristallselged: eks Chunral on ka juba aastaid krbekogemusi selja taga. Sbra kaamel Rocket on noor ja tume. Mda rada ei knni ta pris meelsasti ja nalpsab siin-seal suutisi. Tema peab veel ppima, sestap hoiab ohje meie kaameliajaja Sabu mitmeklgselt andekas ja lbus Rajashtani klapoiss, nagu kiirelt selgub.

Peagi oleme kaameli tsuva sammuga harjunud ja saame mahti ringi vaadata. Kikjal paistab kivine kuivus, ainsaks vahelduseks mni kngas vi psas. Sammume le kuivanud mudatasandiku, mis mussooni ajal muutub viljakandvaks plluks.

2002. aasta suvel ji mussoon Rajashtanis tulemata. Pud jttis inimesed t ja toiduta. Paljud suundusid linnadesse elatist teenima, lootuses uue vihmaga kodudesse naasta. Kuid veelgi raskem oli pud loomadele. Kuivanud valkjaid loomakorjuseid ngime teel rohkesti. Probleem pole mitte niivrd joogivee puudus kui see, et rohi ju veeta ei kasva. Mullu mrtsis, kui meie Rajashtanis olime, hinnati surnuid vi surevaid loomi tuhandetesse. Hiljem ngime mitmesajapealist lambakarja tiesti mustalt maalt toitu otsimas. Sabu theldas nende ksikute nrvade rohuliblede kohta, et siin on ndal tagasi tulnud vikese vihma tttu plenty of grass! rohkelt rohtu.

htuks juame kaunitele liivaluidetele. Selline neb krb vlja enamiku inimeste kujutlustes n.-.piltide Sahara. Tegelikult hlmab niisugune ala vaid vga vikese osa Thari krbest. Pikeseloojang luidetel on siiski vga ilus. Sabu kpsetab lkkel maitsvaid chapattisid ja juurviljakarrit, krvale mekime krbeviina. Magama heidame liivale asetatud madratsitele ja vaatame kaua liselgesse thistaevasse. Kaamelid jalutavad vabalt meie lhedal ringi, ahmitsedes psastest teravaid oksi. Kogu kuuleme loomi vaikselt toitu krmpsutamas. Kord khutie kiirelt alla neelanud, tuleb see maost tagasi phjalikuks nrimiseks. Kaamelid tavamistes ei maga nad ei viska end pikali, vaid plvitavad, kogu toitu mludes.

Helepunases varavalges oleme leval ja prast krmet hommikuski asutame end minekule. Krbekuumuses liigeldakse varahommikul, jrgneb pikk lunapaus mne puu vilus ja prastlunal sammutakse taas edasi.

Kaamelid vaimustavad mind ha enam. Imetlusega vaatan Chunra suuri silmi pikkade ripsmete varjus (kaitse liiva eest) ja liarmsaid karvaseid krvu. Graatsiliselt liigutab ta pead hele ja teisele poole, kiketeadvalt krbe seirates. Jalgade all on kaamelil laiad pehmed padjad: hea liival kndida, aga asfalt talle ei sobi. Kaameli kaela mber on ehispael, sadula all kaunimustriline tekk. Dromedarid on uhkuse- ja iluasjad ning nende eest hoolitsetakse Rajashtanis hsti. Kui mu kramplikult tuge otsiv sandaaliserv on esimese peva htuks Chunra kljelt karvatutikese maha nhkinud, soovitab Sabu edaspidi paljajalu kaameli seljas istuda: ongi mugavam, pehme karv kditab jalataldu.

Kaameli sadul on meldud istumiseks kahele. hest raamatust olen lugenud, et kui mees sidab koos ema vi ega, siis istub naine ees, mees taga. Eespoolsem koht on auvrsem. Kuid oma kaasaga sites istub naine taga. Eks annab seegi tunnistust abielunaise tagasihoidlikust positsioonist India hiskonnas. Sabu tunnistab, et selline istumisreegel kehtib tepoolest. Aga naine istub taga seeprast, et siis on kigil hsti ilus vaadata, kui kaamel kiirelt jookseb ja sari tuules lehvib!

Esialgu ei ne me kaameli jooksus midagi graatsilist. Sitjale thendab see hoogsat les-alla hplemist, mistttu on sna kerge sadulast maha pudeneda. Kik tahab harjumist ja harjutamist. Mned korrad neme kaamelite seljas kohalikke, kes tuulekiirusel ja turbani lehvides meist mda kihutavad, liivapilv taga. Ilus vaadata!


Krbes on inimesi. Thari krb on sna tihedasti asustatud. Sageli neb inimesi kraave kaevamas vi piiritarasid ehitamas. Ttegijad paistavad enamasti olevat naised, mehed istuvad kivihunnikutel ja juhendavad.

Siin-seal terenduvad vikesed klad. Osast kladest viib Sabu meid suure kaarega mda. Ruraalses Rajashtanis on veel silinud vga tugevad kastitraditsioonid. Sabul, tagasihoidlikust pottseppade kastist prineval poisil pole iidsete sdalaste ja praeguste maavaldajate raadputtide valgeks lubjatud kladesse suurt asja. Kuid loomade jootmiseks meldud veesilmad on tihtipeale krgema kasti klade lheduses, seetttu oleme sunnitud tegema seal mne peatuse. Sel juhul ronime juba tkk maad varem kaamelite seljast maha ja jalutame asulasse kaameleid ohjest hoides, et klaelanikke oma lugupidamatu suhtumisega mitte solvata.

Kogenematu silm ei ne neis klades suurt erinevust madalama kasti omadest: kikjal valitseb vrvikirev vaesus. Naised peidavad vraste liginedes oma nod sariotste alla. Knarnukist lani kaunistavad abielunaiste ksi jrjest suurenevad valged laiad rngad, nd enamasti plastist valmistatud, kunagi olid need aga elevandiluust.

Mehed asjatavad vesteldes loomatarade mber, peas suured vrvilised turbanid. Kigil vrvidel on oma thendused ja seosed kasti, vanuse ja ametiga. Rajashtani klaelu on lbi pimunud iidsetest traditsioonidest, reeglitest ja uskumustest vrastele salaprane mustriline kangas, mida on parem mitte puutuda.

Kergendusega ronime viimaks kaamelite selga ja teeme minekut krbe kivisele eikellegimaale.

Teiseks ks saabume taas luidetele hea pehme magada! Kaugemal on peatunud veel ks seltskond. Sabu rgib, et igal kaameliajajal on oma kindel koht, kus bida. Nii ei sega nad teisi ja turistidele jb illusioon lputust ja thjast krbest. Kik safarikorraldajad ju reklaamivad mitteturistlikke marsruute.

Meenub eilne lunapaus suure puu vilus, kui mne kilomeetri kaugusel asuvast klast tulid meie laagrisse klla kolm meest. Auravate teeklaaside ja chapattide krval ajasid nad Sabuga tsist juttu, kohati meile arglikke pilke visates. Sabu seletas prast, et paljud klamehed otsivad vimalust oma kaameleid turistide teenistusse panna, ent konkurents on kva ja uusi inimesi juurde ei taheta. Napp inglise keel ja kogemuste puudus ei lase neil aga ise algust teha. Nii nad uurivad vaikselt asja. Sabu ise on safariris juba kogenud, tema alustas turistidega krbes kimist kolmeteistaastaselt, esialgu umbkeelse kokapoisina, kuid nd juhendab teisi, endast palju vanemaid kaameliajajaid.

Tema kokavimed pole aga aja jooksul sugugi kahanenud, vastupidi, peame kiitma. Vikesel pragiseval lkkel psa varjus valmib viimane safari lunask. Meid mbritsevad kivid, kivid ja kivid, nii kaugele kui silm ulatab. Krge vall eraldab tasandikke, vallile on korrapraste vahemaade tagant laotud kivitornikesed mlestusmrgid kallitele inimestele ja jumalatele. Kotkad tiirlevad ringi ja leiavad tornidel endale hea istumiskoha. Kahjutundega mtleme, et htuks oleme tagasi linnamelus. Karm on see kuivanud maastik, aga midagi vga rgset ja romantilist on ses kaameliga mda krbe seiklemises.

Sabu vilistab rmsalt India popplaulu, rpab kuuma pipraga maitsestatud piimateed ja rgib meile oma tulevikuplaanidest: Mne aasta ttan veel kaameliajajana. Ja siis lhen Jaisalmerisse safareid mma. Panen selga puhtad riided, sn pevad lbi hid asju ja ei tee midagi! Mtleb siis natuke, vilistab kskivalt liiga kaugele kndinud kaamelitele, kes kuulekalt tagasi prduvad, ja lisab siis: Aga vib-olla ka mitte

Kui diip tuleb meile kokkulepitud kohta vastu, vaatab Sabu ootavalt ringi: ta ei tea kunagi ette, kas tuleb uus safari ja uued turistid vi avaneb vimalus koduklla vanemate juurde sita. Mobiiltelefonid pole veel Thari krbesse judnud ja nii on kik kokkulepped suusnalised. Sedakorda uusi turiste pole. Jtame hvasti ja Sabu kihutab Chunra seljas kodu poole, Rocket kuulekalt taga srkimas. Kuigi ka meie auto sidab kiirelt, kulub tkk aega, kuni me neist mda juame: krbes saab kll diipidega hakkama, kuid kaamelid on selle maastiku telised valitsejad. Kui muidugi iged sitjad seljas istuvad.


Jaisalmer kidab ja meelitab. Jaisalmerisse jme veel kaheks ndalaks. Nii raske on ennast sellest maagilisest krbelinnast lahti rebida. htuti seatakse turul les suured raudpannid, kus keedetakse magusat piima. Paks jook kallatakse klaasi ja kaunistatakse kolme mandliga. Imelik, et peaaegu kunagi ei ne naisi ega lapsi nende magusalt auravate pannide mber istumas: see on meeste kohtumispaik sooja piimaklaasi ja mtlike jutuajamistega htujaheduses.

Suveniirimjad jtavad meid paari peva prast rahule, tervitades vaid ksikute muietega: Kas te elate nd Jaisalmeris? Kord vtame vastu mja sbraliku kutse tikitud vaiba taga klaas teed juua. Ta nitab meile oma aardekasti tis kikvimalikke metallvigureid, mille ideed prit Jaisalmeri kuldsetest aegadest. Seal on skorpionikujulised lukud, mis pandi havelite seintesse ehitatud peidikute ette; peale luku kaitses varandust kurjakuulutav skorpioni smboolika. Lillena avanevad oopiumitoosid ja salaprased lilambid. Osa asjade otstarvet ei oska kuidagi ra arvata. Mistarvis on niteks meldud vike krobeline metallitkk, mille hes otsas kliseb metallkuul? Thari krbes hljub veel lugematu hulk vikesi vluvaid saladusi.


Helle-Mai Pedastsaar (1979) on reisihuviline geograaf.



Helle-Mai Pedastsaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012