Eesti Looduse fotov�istlus
02/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TJUHEND EL 02/2004
Eesti Loodusega Eestimaad avastamas

Ajakiri Eesti Loodus kirjutab palju Eestimaa loodusest ja selle eri piirkondadest. Aegade jooksul on ilmunud artikleid enamiku Eesti piirkondade ja paikade kohta. Ent konkreetset kohta ksitlevat lugu on aastakikudest sna raske les leida.

Tuleme Eestimaa geograafiahuvilistele appi ja esitame levaate viimase paarikmne aasta jooksul ajakirjas ksitletud piirkondadest ja kohtadest. Siit viks abi saada paljude ainete petajad, referaatide koostajad, matkajad ja koduloohuvilised ning loomulikult ka erialateadlased. Tagasipilk minevikku aitab meilgi, toimetajail, leida valgeid laike ning need vimaluse korral teadmiste ja kaartidega tita.

Eelmine niisugune levaade ilmus 1983. aastal, kui titus veerand sajandit taasilmunud Eesti Looduse snnist [1]. Nd, kui ksil on Eesti Looduse 55. aastakik, on paras aeg levaadet vrskendada. Loetelust on vlja jnud lhiartiklid konkreetsete objektide kohta, niteks rndrahnude ja puude kohta. Selliseid lugusid on Eesti Looduses eriti varasemal ajal palju ilmunud.

levaatekaardil on nha, milliseid Eestimaa kohti on ksitletud ja mis valdkonnast on artikkel. Selline jaotus on muidugi vaid ks vimalikest, ent peaks andma kllaldaselt informatsiooni loo olemuse kohta. Erinumbrites ilmunud artiklid on kantud vaid erinumbrite kaardile neid Eestimaa punktkaardilt ei leia. Nii tuleks he piirkonna vi paiga kohta teabe saamiseks le vaadata mlemad kaardid.

Aastad on erisugused. Periooditi on Eesti Loodus Eestimaa paiku sna erinevalt kajastanud. 1980. aastate keskpaigani olid sna tavalised ajaloolised ja isegi arhitektuurilevaated, eriti linnade kohta. Seetttu saavad meie kaardile niteks Valga, Viljandi ja Rakvere. Probleemksitlused hakkasid ilmuma 1980. aastate lpul, kui ldise avanemise ja maailmaparandamise kigus hakati thelepanu prama mitmele keskkonnaprobleemile, eelkige Virumaa ja Kirde-Eesti keskkonnaseisundile. Fosforiidiksimus ti kaardile eesktt Maardu, aga ka Rakvere fosforiidimaardla. Kirde-Eestist ldiselt on ilmunud palju artikleid, kuid vaatluse all on eesktt plevkivi; konkreetseid paiku on vrreldes muude piirkondadega kirjeldatud sna vhe.

1990. aastate lpust alates vrivad mrkimist arvukate matkaradade, ppe- ja loodusradade, huvimetsade ja puhkemaastike tutvustused. Viimasel paaril aastal on see t jnud soiku, kuid lugejate soovile vastu tulles proovime kaardikoostamise taas tsisemalt ksile vtta. Vga palju kohti on kaardile kantud kaitsealade rubriigis. Nii on kajastatud ka vga vikeste ja lugejatele ehk vhem tuntud kohtade eripra.

Aastail 19971998 ilmus ajakirjas rubriik Igale vallale oma kivi. Kne all olid Saaremaa vallad ja Muhumaa. Nnda on Saaremaal nha rohkesti geoloogiaartikleid thistavaid punkte. Rubriigis anti levaade paekasutusest ja paeobjektidest. Piirkondi vi kohti ksitlevaid rubriike ja jrjejutte on olnud teisigi: niteks 1994. a. ilmus sari Hagudi soost ning 1997.1998. a. tskkel aastaringist Peipsi jrvel ja rannikul.

Piirkondlikud erinumbrid. 1990. aastal kirjutas Ilmar Kask erinumbriteema [2] lpetuseks, et erinumbritega ei tohiks liialdada. Viimane aastakmme ongi nende poolest sna tagasihoidlik olnud. Ehk tasuks nd tdeda: iga paari aasta jrel peaks siiski mni piirkondlik erinumber ilmuma. Nudlus on igatahes olemas, seda nitas ilmekalt 2003. aasta suvel ilmunud Setomaa erinumber, mis sai viimaseni otsa nii poodidest kui ka toimetusest. Vimatu on hankida ka 1997. aasta oktoobris vlja antud Endla looduskaitseala erinumbrit: seda lihtsalt enam pole. Niisamuti on paljude teiste erinumbritega.

Piirkondlikud erinumbrid on tnuvrt kogumikud matkajatele ja kigile loodushuvilistele, kes tahavad he piirkonna kohta saada phjalikku teavet eri valdkondadest. Erinumbrid on oma levaatekaartide tttu omanolised teejuhid Eestimaa looduse juurde.

Valged ja vananenud laigud. Kaardi ja tabeli phjal ilmneb, et lekaalukalt juhib kirjeldatud kohtade nimistut Peipsi jrv. Selle kohanime alt leiate ka Peipsi ranniku kohta kivad artiklid, v.a. konkreetselt phjarannikut kajastavad lood. ks Eesti Looduse autorite meelispaiku tundub olevat Phja-Krvemaa: selle piirkonna kohta on kirjutisi peaaegu igast valdkonnast, alates matkaradade kirjeldusest kuni Aegviidu polgooni probleemksitluseni. Populaarsed on ka Lne-Eesti saared ja rannik ning suuremad rahvuspargid.

Kas Eesti Looduse Eestimaal on veel ldse valgeid laike? Selgub, et on kll. Autorite huviorbiidist on vlja jnud Eestimaa pllumajanduspiirkonnad: Jrvamaa ja Jgevamaa, samuti Viljandimaa. Umbes Emaje joone ja Virumaa vahel on terve valge vnd, mida sisustavad vaid kirjed Vooremaast ja Alam-Pedja looduskaitsealast. Sootuks unarusse nib olevat jnud ka Lti piiri rne vnd Haanjast Liivi laheni vlja.

Aeg oleks le vaadata ka aastakmneid tagasi ksitletud paigad. Esimesena meenub Haanjamaa. Kaartidelt ilmneb, et Haanjamaa on viimase paarikmne aasta jooksul meie ajakirja leheklgedele judnud peamiselt seoses kliima ja ilmastikunhtustega. Tsi, Haanjamaa kohta on ilmunud ka erinumber, kuid 35 aastat tagasi: 1968. aastal [1]. Sellest ajast on meie teadmised palju muutunud, peale on kasvanud uued teadlased, autorid ja lugejad. On aeg asuda uuele ringile ja nii me teemegi: vikese vihjena vib elda, et 2004. aasta juunikuus ilmub prast 39-aastast vaheaega taas Saaremaa erinumber. Ehkki tuleb tdeda, et Saaremaa on ka seni meie ajakirjas sna hsti kirjeldatud paikkond.

Siinkohal leskutse meie lugejatele ja autoritele: uurigem kaarte ja titkem valged laigud teadmistega! Kindlasti leidub palju pnevat nii Jrva- kui ka Jgevamaal ning teistes kirjeldamata piirkondades.


1.

Anon. 1983. Veerand sajandit Eesti loodust Eesti Looduses. Eesti Loodus 34 (3): 130138.
2.

Kask, Ilmar 1990. Valgete laikude asemele Eesti Looduse erinumbrid. Eesti Loodus 41 (11): 690.


Helen Alume (1975) on geograaf, ajakirja Eesti Loodus toimetaja.



Helen Alume
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012