Eesti Looduse fotov�istlus
02/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
LUGEJA KSIB EL 02/2004
Kaks ksimust plevkivi kohta

Eesti Looduse plevkiviainelist numbrit (mullune novembrinumber, toim.) lugedes ei leidnud ma vastust kahele vga olulisele ksimusele:
1. Kui suurt kahju tekitab plevkivi kasutamine Eesti loodusele? Internetist leiab igasuguseid andmeid. Aga ka lne allikad vidavad, et plevkivi kaevandamine ja kasutamine on Eestis kige suurem looduse hvitaja: selle osakaal on 4080%.
2. Kas plevkivi on ldse majanduslikult mttekas kasutada? Selle kttevrtus on ju ainult neljandik kivise omast. Riik doteerib plevkivielektrit, ei taha Euroopa Liitu astudes avada Eesti energiaturgu, vites, et siinsed energiaettevtted ei ole konkurentsivimelised. Kas on vimalik, et Eesti maksumaksja maksab kinni ebamajandusliku plevkivitstuse eksistentsi? Oleks kena, kui keegi julgeks kalkuleerida reaalset plevkivienergia hinda, mis sisaldaks ka looduskahjusid, lhenenud eluiga Ida-Virumaal jne.

Olaf Mertelsmann

Vastavad Marek Strandberg ja Toomas Trapido Eestimaa Looduse Fondist.


Kurb on tdeda, et tegelikke plevkivikasutuse kahjusid pole siiani hinnatudki. Samas vib elda, et Ida-Saksamaa pruunsekaevandused suleti paljuski just seetttu, et vhendada kaevandustegevuse mrkimisvrset keskkonnamju ja tulevaste plvede majanduskoormust.

Plevkivikasutuse majandus- ja keskkonnamjudest on kige rohkem kritiseeritud phjendamatult suurt mageveevarude kulu. Tonni plevkivi kaevandamise ja kasutamise (elektrijaama jahutusvesi, plemisel tekkiva tuha rastusvesi) peale kulub kokku ligikaudu sada tonni vett. Kui eeldada, et selle vee kuupmeetri hind oleks kas vi ainult ks kroon, peaks plevkivi olema topelt kallim. Aga veekulu pole ainus pahe plevkivielektri tootmisel. Sellele lisanduvad:

* vee reostamine he suurlinna veetarbe ulatuses;

* aastasadadeks rikutud veereiim;

* sageli prdumatult rikutud maa: langatuste alal ei saa enam tootlikku pllu- vi metsamaad;

* suletud kaevanduste phjustatud oht asulatele (niteks veeprobleemid Jhvis);

* gaasilised heitmed: CO2, SOx, NOx, neist tingitud happevihmad;

* tahked jtmed: aheraine, tuhk.

See kik on ju teada, aga seda ei julgeta tunnistada, sest tekib vga inetu ksimus: milleks meile seda siis vaja on, ja veel sellise hinnaga? Et meil laes pleks lamp on vale vastus. Lambi suudaksime plema panna ka palju viksema kahjuga.

Teine ksimus. Majanduslik mttekus on nilise vi igem oleks elda poliitilise iseloomuga. Peamine argument plevkivi kaevandamist jtkata on videtav sotsiaalproblemaatika: kui plevkivikasutus lpetada, mis saab siis Ida-Virumaa tlisvest? Teise oluline phjendusena tuuakse sltumatus.
Mlemad argumendid on sna suvalised, sest hea tahtmise korral pakuksid ka plevkivienergeetika alternatiivid thivet, kuigi vljaspool Ida-Virumaad. Kohalikke ktuseid on ju peale plevkivi veel. Eesti energeetika vajaks energiamajanduse mberkorraldamise kava, mis neks ette haja- ning mikroenergeetika lahendused, et vhendada vastavalt plevkivi osakaalu. Ent seda 1015 aasta jooksul teostatavat kava pole ning jrk-jrgult juurutatavate tehnoloogiamuutuste asemel knelevad selle oponendid vimatusest jrsult midagi muuta. Kummalisel kombel pole keegi jrske muutusi ju soovitanudki.

Paratamatult maksame plevkivikompleksi olemasolu ise kinni. Arvestades seda, et kodutarbijad ja avalik sektor kulutavad kuni 40% toodetavast elektrist, tekib ksimus, mida me veel kinni maksame: suurtstuse energiakulu, liinikaod, elektritootmise omatarbe jne.
Kui arvestame elektri hinna sisse ka looduskahjude ja tervisekahjustuste hvitamise kulud jne., siis tuleb plevkivielektri tegelik omahind 34 krooni/kWh.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012