Eesti Looduse fotov�istlus
02/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TOIMETAJA VEERG EL 02/2004
Kas tinistame tomatid ploomideks?

Geenmuundamise artiklit toimetades meenus miskiprast Annie Schmidti suureprane lasteraamat Viplala lood. Peategelane Viplala oskas tinistada: muundada inimesi ja kasse kivikujudeks vi endasarnasteks pkapikkudeks, samuti tomateid ploomideks. Hrra Blomile igatahes tinistamine ldse ei meeldinud, liiatigi siis, kui seda tehti poolikult: sageli ei nnestunud Viplalal esimese katsega algseisu taastada. Raamatul oli igatahes nnelik lpp, kivikujud said uuesti luust ja lihaks inimesteks ning rstas muutus tagasi preili Twiddeliks.

Geenitehnoloogia areneb peadpritava kiirusega ning seetttu pole ka midagi imelikku, kui laiem ldsus arvab GM-organismid ulmekoletiste kilda vi seostab GMO-de loomist maagia vi vhemasti tinistamisega. Molekulaarbioloogide meelest on GM-meetodit ja selle keskkonnariske lpmatuseni selgitatud, ent uus teadmine juurdub visalt. Seeprast ongi kesoleva numbri peateema GMO plussid ja miinused. Kuigi jah, ammendava ksitluseni jb siit paraku pikk tee.

Lhidalt eldes meenutab GM-taimede loomine kiirendatud ja thusamat sordiaretust: kui klassikaliselt kulub uue sordi saamiseks 510 aastat, siis GM-sordini vib juda mrksa rutem kui ristamistega pusides. Samas ei saa ka geenmuundamisega porgandist kartulit ega rstast preili Twiddelit. Saab uue GM-sordi, mis on he vi mne tunnuse poolest varasematest etem, niteks kahjurikindel. Niiviisi saab pllunduses hakkama kangete pestitsiidideta. Samamoodi kui tavasordid kaotavad muidugi ka GM-sordid mingi aja prast haiguskindluse ning paratamatult tuleb aretada ha uusi ja haiguskindlamaid taimi. Nagu on tehtud aastatuhandeid, kas ht vi teist meetodit kasutades.

Kas see GMO-vrk on ikka hea ja ohutu? GMO-vastastel on samuti kaalukaid argumente, millest philine on vanasna: parem karta kui kahetseda. Kuigi seni pole GMO-de ohtlikkust testatud, ei saa vlistada, et aastakmnete prast ei hakata geenmuundamist meie plvkonnale kibedalt ette heitma. Sarnasust viks leida kunagise DDT-vaimustusega: raske on ennustada, millal lagunevad loodusest selle pestitsiidi viimased jgid ning praegu paistab varasemate plvkondade mrgilembus meile vhemasti kohtlasena.

Samal ajal neme GMO-vastastel viteid ja hpoteese, mida senini pole suudetud veenvalt testada. Vaevalt ka Euroopa Liidu GM-taimede moratoorium vaid teadlaste survel psib moratooriumi taga seisvad GM-sordid on ju tsise teadusliku analsi lbinud ja ELi teadusliku komitee heakskiidu saanud. Kllap on siin poliitika mngus: kas vi oma turgude kaitse (GMO-dest tehtud) import-toiduainete eest. Konkureerivas USA-s katab GM-sk ju igapevast toidulauda.

Lpetuseks nii poolt kui ka vastuargumente vaagides jb paratamatult hku retooriline ksimus: aga kus on siis igus? Kui teaks, kll oleks hea.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012