Eesti Looduse fotov�istlus
03/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TJUHEND EL 03/2004
Valime endale parima binokli!

Klab endastmistetavana, et hea binokkel on looduses liikujale hdavajalik abiline. Kuid mida thendab hea binokkel? Millist kaubamrki, suurendust vi muud omadust eelistada? Otsustasime sellesse pisut selgust tuua: ksisime poodidest ja importijatelt vrdluseks eri omadustega binokleid ning uurisime nende omadusi vlitingimustes.

Millistele binokli omadustele eesktt thelepanu prata? See oleneb suuresti kasutamise eesmrkidest ja sagedusest. Kui kasutate binoklit vaid ilusatel kuivadel suvepevadel mned korrad aastas, siis pole ilmselt mtet soetada hirmkallist ilmastikukindlat tehnikat. Kui kasutate binoklit pidevalt, siis oleks igem soetada kallim ja vastupidavam tvahend.

Suumiga binokkel pole vlitingimustes kuigi sobilik: ebamugavam kasutada, mtmetelt suurem ja lheb kergesti katki. Seetttu jtame sellise tehnika seekord vaatluse alt vlja. Sama tuleb elda stabilisaatorite kohta: see vhendab tepoolest kte vrinat, ent muudelt nitajatelt jvad stabilisaatoritega binoklid tavalistele tunduvalt alla, letades tavapraseid eelkige hinna poolest. Omaette teema on binoklid ja vaatluse riistad enamasti pole need loodusehuvilistele ka kuigi vajalikud.

Kigepealt tuleks endale selgeks teha, millist suurendust vajatakse, s.t. kas binoklit kavatsetakse kasutada peamiselt avamaal vi metsas. Sageli arvatakse, et mida suurem suurendus, seda vimsam binokkel. Mneti on see testi nii: seitse korda suurendava binokliga neb niteks merel kindlasti mrksa vhem kui 15- vi 20-kordse suurendusega. Samas kaasneb tugeva suurendusega ka kaotus valgusjus ja vaadeldava ala laiuses. Loodusvaatlustel on enim levinud 812-kordse suurendusega binoklid. le 12 korra suurendavad binoklid nuavad juba kindlat toetuspunkti statiivi.

htis parameeter on objektiivi ltse ehk siis binokli suurema otsa lbimt. Mida suurem see on, seda rohkem valgust pseb objektiivi, seda valgem pilt, mis eriti oluline hmaras ning seda laiemat ala saab binokliga korraga vaadata. Kuid suuremad ltsed eeldavad ka pikemat ja tugevamat binokli keret. Mida suurem binokkel, seda rohkem ta kaalub ning seda tlikam on teda tassida. Binokli kaal osutub iseranis oluliseks siis, kui tahate midagi vaadata pikka aega: raske binokkel hakkab peagi kes vrisema ning pildi kvaliteet halveneb, hoolimata ltsede headusest.

Binokli suurema ava lbimt ei vi olla ka liiga vike: kui see on 2025 mm, siis looduses kijal pole sellisega imekitsa vaatevlja ja vikese valgusju tttu suurt midagi teha. Et vaadelda loodust, on sobivaim objektiivi suurus ilmselt 4050 mm.

Binokli vljundava suurus on tihedasti seotud objektiivi suurenduse ja lbimduga. Niteks 8 x 40 suurendusega binokli vljundava on 5 mm (40/8). Objektiivi kogu valgusju ja optiliste omaduste kasutamiseks ei pea binokli vljundava olema inimese silmapupilli lbimdust suurem. Pupilli lbimt oleneb palju valgusoludest, htlasi inimese vanusest. Kui lapse pupill vib olla 8 mm diameetriga, siis niteks 50-aastasel inimesel on see umbes 4 mm. Kui pupill oleks niteks 5 mm lbimduga, siis tegelikult ei ne 8 x 40 suurendusega rohkem kui 8 x 60 suurendava binokliga. Kuid see on mrksa suuremate mtmetega ja raskem kes hoida. Samas on sellisega riistaga hmaras parem vaadata: valgusjud on siiski suurem.

htlasi ei maksa unustada kes hoidmise mugavust, kinnitusrihma laiust, okulaaride katteid ja muid tehnilisi nitajaid, mis osutuvad eriti oluliseks kauakestval loodusvaatlusel.

Binoklitel on veel ks vga thtis parameeter, millest ei saa kuidagi le: hind. Binokleid ja nende hindu vrreldes saab sna ruttu selgeks, et siin kehtib ammu tuntud tde: mida kallim, seda parem. Samas on kusagil siiski piir, kus hinna ja kvaliteedi suhe on enam-vhem paigas. llataval kombel on kallimatel binoklitel paremad ka sellised komponendid, mis tegelikult vtavad binokli hinnast thise osa. Mida rohkem binokkel maksab, seda paremad on ka objektiivide katete kinnitused, rihmad on laiemad ja kas vi vutlar on mugavam.


Binoklite hindamisel oleneb vga palju subjektiivsetest arvamustest ning ka siinseid tulemusi ei maksa vtta absoluutse tena. Kindlasti on omad arusaamad binokli headusest nii linnuvaatlejatel, jahimeestel, astronoomidel kui ka teistel kasutajatel. Seekord olid hindajad kutselised ornitoloogid ja linnuvaatlejad, kelle jaoks on binokkel igapevane tvahend: Leho Luiguje, Margus Ots ja Hannes Pehlak. Juures viibinud botaanikul ji le vaid jutt kirja panna ning htlasi imestada, kuidas vlibioloogid suudavad ligi kilo kaaluvaid binokleid kes hoides hoobilt igesti elda, milline neist kaalub 20 grammi rohkem vi vhem.

Proovisime odavama hinnaklassi binokleid, mis on ka enamasti poodides mgil. Hind ji 10006500 krooni vahele. Kallimaid, le kmne tuhande krooni maksvaid binokleid edasimjad tavaliselt endale lattu vi poodi seisma ei muretse ning neid poleks saanud proovimiseks vhese vaevaga hankida. Krvale jid mitmed kallimad kaubamrgid (Zeiss, Leica, Zwarovski), kel isegi odavamate toodete hind algab 800010 000 kroonist. Siiski tuleks vltida vga odava optika soetamist, sest binokkel ostetakse ju ikkagi pikemaks ajaks.

Vrreldi eelkige binoklite optilisi omadusi: vrvide loomulikkust, vaatevlja serva teravust ja valgusjudu. Muudest parameetritest hinnati kasutamise mugavust ja disaini. Jtsime krvale puhtfsikalised nitajad: usaldasime tootjate antud teavet ega hakanud binokleid niteks le mtma vi kaaluma.

Hinnatavad binoklid prinesid Deerhunteri jahitarvete poelt (Luger), Hongi matkatarvetelt (x-optics), Maksifotolt (Nikon), Photopointilt (Pentax) ning Procamilt (Olympus).

Hindamistulemused ja hinnatava tehnika parameetrid on lhidalt kirjas tabelis. Allpool kirjeldame lhemalt binoklite omadusi kaubamrkide ja tooterhmade kaupa.


Luger on Saksa firma Wilgor Optik kaubamrk ning seda kandvaid binokleid on toodetud juba nelikmmend aastat. Vrdlesime Lugeri ST-, SC- ja SW-seeria binokleid. Paraku tuleb elda, et linnuvaatluseks ei saa neid soovitada, kuid vib-olla sobivad need hsti teistele looduses kijatele, niteks jahimeestele.

Kigist kuuest Lugeri binoklist vaadates paistsid vrvid rohkem vi vhem sinakad, vaid SC ja SW vrvidega vis tinglikult rahule jda. Samas ei saa midagi ette heita ST 10 x 50 vi 12 x 50 vaatevlja servadele, need olid piisavalt teravad. SC-binokkel oli vaadeldutest ainsana kahevrvilise korpusega: must ja hall. ST-seerial kivad objektiivi ja okulaari katted kik kshaaval ega ole kinnitatud rihma klge, mistttu need kaovad ilmselt esimeste kasutuskordade ajal. Ka saab ST-seeriale ette heita kitsast rihma, mis hakkab kindlasti kaela soonima. Katted ja rihmad on SC ja SW Lugeritel mrksa paremad. SW-binoklite objektiivikatted on kinnitatud vikese rihmaga binokli klge: tugeva tuule korral lendavad need kindlasti binokli vaatevlja.

Loomavaatlejate ja luurajate jaoks oleks parim vimalikult vike ja neutraalne peegeldus objektiividelt. Lugeri binoklite ltsed olid kaetud punast tagasipeegeldava kihiga ning see viks kergesti vaadeldavat kergesti ehmatada. Igatahes binoklite hindajad paistsid neist punastest ltsedest kll ehmunud olevat.

Kikide Lugeri binoklite teravustamiskruvi on ebamugav kasutada, kuna see on liiga kitsas. Pealegi kippusid need paarikraadise klmaga hanguma. Lugeri kikidel binoklitel on kaasas puhastuslapp.


Nikoni toodetest vaatasime kolme: Action V CF 7 x 35 ja 10 x 50 ning Sporter I DCF 8 x 36. 7 x 35 binokli vaatevlja servad olid ebateravad, ent seda korvab vga lai vaatenurk. Sellele tootele viks ette heita mningast ebamugavust kes hoides. Kigist kolmest Nikoni binoklist paistsid vrvid kll loomutruud. Nikoni toodetel on vga hea lai kaelarihm, mille klge kinnituvad ka okulaari katted. Praktikud heidavad Nikonile ette vhest prutus- ja veekindlust. Nikoni Action suurendusega 10 x 50 on Eesti vlibioloogide seas kllap kige levinud tvahend, kuna hinna ja kvaliteedi suhe on sellel binoklil ks parimaid.


Olympus DPS 1 binoklid on hinna ja kvaliteedi poolest meldud laiatarbekaubaks, seda nitab ka seeria nimetus Standard. Vaadeldud 7 x 35, 8 x 40 ja 10 x 50 binoklid on kik suure vaatevljaga. Seetttu on nendega hea jlgida kiiresti liikuvaid loomi vi niteks spordivistlusi. Vrvid paistsid binoklist loomutruud, kuid vaatevlja servad jid pisut hguseks. 10 x 50 binokkel ei sobi lastele, kuna vikseim vimalik okulaaride vahe on liiga suur.


Olympus EXPS 1 seeria on meldud professionaalidele kasutamiseks vlitingimustes, sellest ka tootel lhend PS. Binoklid pole kuigi veekindlad. Mlema vaadeldud mudeli kohta, 8 x 42 ja 12 x 50, on raske midagi halba elda. Suurema suurendusega binoklile vib ette heita kruvi klmumist juba mne miinuskraadi puhul.


Olympus EXWP 1 sobib hsti tks rasketes ilmastikuoludes. Binoklid on veekindlad ja seest lmmastikuga tidetud, mis hoiab ra udu ja ltsedele vee kondenseerumise. Mlemad selle seeria binoklid, 8 x 42 ja 10 x 42 suurendusega, paistsid silma vaadelduist parimate omadustega: suureprased, selged ja hsti teravustatavad optikaseadmed; kerged, neid on mugav kasutada. Binokli suurenduskruvi liikus hlpsalt ka mnekraadise klma ajal. Need binoklid sobivad hsti prillikandjatele: ltse lhim kaugus silmast on kllalt suur, et binokliga vaadates pole tarvis prille eest ra vtta. Kaheksakordse suurendusega binokli eelis on tugevam valgusjud, mis vib olla vga vajalik videvikus vaadeldes.


Pentaxi XCF-seeriast proovisime 8 x 40 ja 10 x 50 binokleid. Tootja kinnitusel on mlemad ideaalsed, parimate optiliste omadustega vlitingimuste binoklid, mis istuvad kes kui kinnas. Tehtud vastupidavast kummimaterialist. Neid binokleid oli tepoolest mugav kes hoida, ent vaatevlja servad olid siiski ebateravad. Vrvid paistsid kikidest Pentaxi binoklitest loomutruud, kuid pisut klmemad kui Olympusel. Rihmad viksid neil binoklitel laiemad olla.


Pentaxi PCF V 8 x 40 suurendusega binokkel paistis silma vaatevlja teravuse ja loomulike vrvidega. Vrreldud binoklitest kige suurema valgusjuga, sobib seetttu videvikus vaatamiseks. Binokli teravustamine on lukuga: see hlbustab vaatlusi niteks merel vi mujal, kus kogu aeg vaadatakse samale kaugusele.


Pentaxi PCF WP-seeriast olid vaatluse all 7 x 50 ja 8 x 40 binoklid. Kik PCF WP-mudelid on veekindlad, lmmastikuga tidetud kere ja heade optiliste omadustega. Tnu veekindlusele ja udukindlatele klaasidele on need binoklid meldud kasutamiseks niiskes keskkonnas ja merel vi rasketes ilmastikuoludes. Mlema binokli teravustamine on lukustatav. Rihmad on kll laiad, aga Nikoni rihma mugavusele jvad need alla. Okulaarikatted on kentsakalt suured, otsekui doominokivide karbid. Mlema binokli miinus on ka suhteliselt vike vaatevli.


X-optics X-400, Hollandi pritolu toode. Kindel ja mugav kes hoida tnu libisemis- ja prutuskindlale kummikattega korpusele. Gaasititega, vee- ja udukindel, valmistatud rmuslikke ilmastikuolusid ja tingimusi silmas pidades. Okulaari katted vga head. Optilistelt omadustelt jb alla Nikoni ja Olympuse analoogsetele binoklitele: vaatevli on kitsas, selle servad hmased ning vrvid tunduvad pisut sinised.


Kokkuvtet tehes jid hindajate lemmikuks Olympuse EXWP-seeria binoklid, mis paistsid vaadeldud binoklite hulgas silma parimate omadustega. Tsi, need maksavad ka pisut rohkem kui teiste firmade sarnaste nitajatega optika. Siiski ei saa vita, et kik teised binoklid on kehvad vi neid pole mtet osta. Kaugel sellest. Tegelikult oleneb kasutajate eelistustest ja ka rahalistest vimalustest, millist neist rohkem vi vhem hinnata.

Enne binokli soetamist tasub kindlasti varuda aega ja tutvuda tootjafirmade koduleheklgedega. Tavaliselt on seal kirjas mudelite tehnilised nitajad: see hlbustab parima valiku tegemist tunduvalt.


Toomas Kukk (1971) ttab peale Eesti Looduse toimetuse ka EPM zooloogia ja botaanika instituudis herbaariumi vanemkuraatorina.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012