Eesti Looduse fotov�istlus
04/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 04/2004
Aasta lind valge-toonekurg

Valge-toonekurg on meil tavaline kodulhedane lind, ometi on ta siin uustulnukas: saabunud poolteist sajandit tagasi. Ta polegi veel judnud asustada htlaselt kogu Eestit ning meile jvad tema teadaolevad phjapoolseimad pesad. Seeprast jlgime hoolega, kuidas tal lheb.


Eesti ornitoloogiahing on juba kmme aastat valinud meile aasta linnu. Mte on tutvustada rahvale he hsti tuntud linnu kaudu nii linde ldse kui ka nende kaitse phiprobleeme. Esimene aasta lind oli rukkirk (1995), mullu oli thelepanu all harakas, nd siis valge-toonekurg. Seda lindu tunneb igaks, sest ta elutseb peaaegu eranditult inimese lheduses ja kiki tema tegemisi saab jlgida. Seetttu on valge-toonekurg lausa ideaalne inimeste kaasamiseks linnuvaatlustesse.

Oluline lisaphjus, miks 2004. aastal valik just valge-toonekure kasuks langes, on tnavu toimuv rahvusvaheline valge-toonekure loendus. Selliseid kogu valge-toonekure levilat haaravaid loendusi korraldatakse iga kmne aasta tagant ning aastail 20042005 kogutakse sel moel andmeid juba kuuendat korda.


Valge-toonekure tulevik on ebaselge. Juba le sajandi tagasi mrgati mitmel pool Saksamaal, et valge-toonekurgi jb vhemaks. Et selle suursuguse linnu kekigul silma peal hoida, ongi korraldatud alates 1934. aastast leeuroopalisi valge-toonekure loendusi: need toimusid ka 1958., 1974., 1984. ja 19941995. aastal. Loenduste tulemused vaid kinnitasid kartust, et valge-toonekurg on kogu levila ulatuses suures ohus. Kohati oli lindude arvukus vhenenud le 90% ning Rootsist on see liik ndseks kadunud. Valge-toonekure taandumise peamist phjust nhakse elupaikade (mrgalade) hvimises. Arvestades seda, et 90% valge-toonekurgedest elab Euroopas, kus nende elupaiku on hvitatud eriti hoogsalt, ennustati 1984. aasta loenduse jrel sellele linnuliigile vga musta tulevikku. Seetttu kanti valge-toonekurg kogu Euroopas ohustatud liikide nimekirja.

1994.1995. aasta rahvusvahelise loenduse tulemused nitasid aga ootamatult, et Ida-Euroopa populatsioon on kmne aastaga suurenenud 119 000 paarilt 138 000 paarini (15%) ja Lne-Euroopa (Hispaania) populatsioon 16 000 paarilt 28 000 paarini (75%) (vt. joonis 1). Arvukuse suurenemist on selgitatud mitmeti.

Lne-Euroopa populatsiooni kosumise peaphjuseks peetakse muutusi talvitusaladel. Enne 1984. aastat oli Lne-Aafrikas, kus Lne-Euroopa valge-toonekured talvituvad, mitu pikemat puaperioodi, mille jooksul ulatuslikud rohumaad krbestusid: linnud ei leidnud enam soodsaid paiku talve leelamiseks. 1980.1990. aastatel on ilmastikuolud seal aga tunduvalt paranenud ning toonekurgede arvukus seetttu tublisti suurenenud. Ida-Euroopa populatsiooni suurenemise peamise phjusena nhakse siinse pllumajanduse allakiku: lindudel on nd rohkem vimalusi leida endale sobiv elupaik.

Hoolimata meeldivast llatusest, mida ti viimane loendus, ei saa siiski kindel olla, et halvad ajad on valge-toonekurele mdanik. Eelolev kogu levilat hlmav loendus peab nitama, kas kmne aasta tagune suundumus jtkub vi oli tegemist vaid lhiajalise eduga.


Eestis uustulnuk. Valge-toonekurg on meil pris tavaline lind. Nii ei oskaks arvatagi, et ta on siin elanud vaid pisut le poolteistsaja aasta. Esimene pesaleid meie aladel on registreeritud 1841. aastal Vahtseliina lossi varemetel [1]. Psiv asurkond tekkis Eestisse alles 19. sajandi lpuks [4, 6] (vt. joonis 2).

Esimesel rahvusvahelisel valge-toonekure loendusel 1934. aastal Eesti ei osalenud, aga 1939. aastal korraldati meil loodushoiu ja turismi instituudi algatusel esimene leriigiline loendus. Selgus, et koos Petserimaaga pesitses Eestis toona 320 paari valge-toonekurgesid. Alates 1954. aastast on Eesti looduseuurijate seltsi ornitoloogiasektsioon (1991. aastast Eesti ornitoloogiahing) korraldanud loendusi igal aastal. Toonekureprojekti juhtis legendaarne ornitoloog Heinrich Veromann, kelle eestvedamisel jlgiti lima phjalikkusega valge-toonekure kekiku Eestis. Tema sulest ilmus 1980. aastal Psukese sarjas ka populaarne raamat valge-toonekurest.

Loenduste tulemused on nidanud, et toonekure arvukus on meil pidevalt suurenenud, ulatudes 1984. aastal 1400 paarini ja 1995. aastal 26003200 paarini. Nd vib neid olla juba umbes 4000 paari, tpsemalt saame seda teada prast eelseisvat loendust (vt. joonis 3, lal). Arvukuse suurenemist soodustab meil peamiselt sobivate elupaikade rohkus, ilmselt tuleb neid lhiaegadel juurde ka sisserndega. Tekib ksimus, kui palju toonekurgesid Eestisse mahub? Vrreldes meie valge-toonekurgede arvukust Lti andmetega, kus pesitseb le 10 000 paari, vib elda, et ruumi veel on.

Eelkige Luna-Eesti pesitseja. Valge-toonekurg ei ole Eestis igal pool htmoodi tavaline: Luna-Eestis on neid palju rohkem kui Phja-Eestis. Kagu-Eestis vib valge-toonekure asustustihedus kohati olla le 25 paari 100 ruutkilomeetri kohta, Lne-Eesti saartel seevastu on toonekurg aga lausa haruldane. Ebahtlast levikut selgitab asjaolu, et see lind on meie ala alles asustamas. Veel paarkmmend aastat tagasi oli valge-toonekurg Phja-Eesti rannikul sna haruldane pesitseja. Kirde-Eesti kige kaugematele aladele on ta judnud alles viimasel kmnendil.

Ehkki rnde aegu liigub Saaremaal sna palju toonekurgesid, pesitses seal kuni viimase ajani psivalt vaid kaks paari. Mullu registreeriti aga juba kuus pesapaika. Valge-toonekurg on limalt pesapaigatruu lind, mistttu hlvab uusi alasid vga aeglaselt. Veel asustamata aladele siirduvad tavaliselt noored linnud, kelle esimesed pesitsuskatsed sageli ebannestuvad. Niteks Hiiumaal on toonekured viimasel kmnendil ritanud pesitseda kahel korral, Vormsil on varasemast ajast teada ks pesitsusjuhtum.

Valge-toonekurele ei meeldi letada laiu veevlju. Siin peitub ilmselt ka phjus, miks nad pole senini pesitsenud Soomes. Liikumas nhakse toonekurgi seal kll jrjest rohkem, aga selle liigi kige phjapoolsemad pesad on sellegipoolest ikka veel Eestis.


Miks nad kipuvad elektripostidele? Valge-toonekurg pesitseb peaaegu eranditult inimese lheduses. Enamasti seeprast, et just inimese juures leidub sobivaid pesapaiku: suured puud, katused, korstnad, postid. Aga inimese juures on ka turvalisem, sest sinna ei kipu kikvimalikud rvloomad.

Pesapaiga valikul on valge-toonekurg meil alati sltunud inimesest: pesitsevad nad ju korstnatel vi puu otsa pandud pesaalusel. Viimastel aastakmnetel on aga toimunud oluline muutus: toonekured on kolinud elektripostidele. Kui 1970. aastatel pesitses Eestis elektripostidel vaid mni ksik paar, siis 1984. aastaks oli sinna kolinud juba 12% toonekurgedest. 1990. aastate keskpaigaks oli elektripostipesade osakaal juba 41% ja 2002. aastaks olid elektripostidele kolinud rohkem kui pooled Eesti valge-toonekured (vt. joonis 3, all). Millega seda seletada?

ks oletatav phjus vib olla asustuse tihenemisest tekkinud liigisisene konkurents. Kik muud sobivad pesapaigad on juba hivatud, ja elektripostid annavad vimaluse ehitada uus pesa. On ju elektriposti konstruktsioon pesaaluseks vga sobiv ja kindel. Vanasti arvati, et toonekured kardavad rauda ja pesaalused tuleb kindlasti teha puust (pesaaluseks paigaldataval vankrirattal eemaldati metallrehv!). Elektripostidel pesitsedes on aga toonekured nd selle eksiarvamuse mber lkanud.

Elektripostipesad teevad aga peavalu elektrikutele: suur ja vihmadega lbivettinud pesa phjustab sageli lhiseid ja vib oma raskusega isegi juhtmed katki vajutada. Mida sellises olukorras ette vtta? Pesade allalkkamisest pole kasu: vga pesapaigatruu linnuna tuleb valge-toonekurg ldjuhul kindlasti samasse kohta tagasi ja ehitab pesa uuesti. Niteks Poolas, kus pesitseb kige rohkem toonekurgesid ja kus elektripostipesade probleem on ka kige teravam, tstetakse erilise alusega pesa juhtmetest pisut krgemale ning lind ja inimene saavad taas rahumeelselt koos elada. Meil on Eesti Energia kige probleemsemates kohtades olevad pesad mber tstnud: vana pesa vahetusse lhedusse on paigutatud uus post koos pesaalusega. Esimesed katsetused on nidanud, et suurema osa uutest pesadest vtavad toonekured ka omaks.


Pesa ehitus. Pesa vib toonekurepaar valmis ehitada mne pevaga, aga laisematel vib see kesta terve suve. Sellisel juhul on tenoliselt tegu noorte lindudega, kes alles katsetavad pesaelu ja juavad tegeliku pesitsemiseni jrgmisel aastal. Pesamaterjaliks kasutatakse peamiselt oksi ja sisemus vooderdatakse heinatuustide ning mtastega. Aastate jooksul tassitakse pessa aina materjali juurde, nii et sageli vivad pesad krguda meetrini. Selline vgev pesa, kus on ka palju mttaid sees, vib kaaluda le tonni.

Veel 1980. aastatel tekitasid suurt muret kikjal vedelevad heinapallinrid, mida vanalinnud vooderduseks pessa tid. Tihti mssisid pojad ennast nridesse ja enamik neist suri. Vahel harva nnestus igel ajal jaole saada ja pojad lahti psta. Mni pesa kujunes lausa toonekurelksuks, kus igal aastal pojad ja isegi vanalinnud nrides hukkusid. Viimasel ajal ei ole pallinridel pesapoegade hukkumisel enam olulist osa.

ks uskumatumaid lugusid valge-toonekure kohta on seotud just pesa ehitamisega. Nimelt olla Viljandimaal ks heinakn plema linud, sest toonekurg olevat vedanud kni katusel olevasse pessa plevaid oksi. Et kn ples maha, siis oli vaja sdlast: lheduses oksi pletanud tmehed ajasid s toonekurgede kraesse. Absurdne juhtum, aga lhimbruses ei sallitud toonekurgesid veel mnda aega.


Pesaelu. Meie valge-toonekured saabuvad talvitusaladelt tagasi aprillis, esimesi linde vib aga mnikord nha juba mrtsi viimastel pevadel. Hilistel kevadetel saabub osa neist aga alles mais.

Valge-toonekured tulevad enamasti tagasi oma vanasse pesapaika. Et nad on pika elueaga, siis vib samu linde samas pesas jlgida aastaid. Valge-toonekured vivad looduses elada le kahekmne aasta vanaks, ent suurem osa neist ei ela kauem kui kmme aastat. Sugukpseks saavad toonekured tavaliselt kolmandal eluaastal, aga sageli alustatakse pesitsemist alles neljandal vi viiendal eluaastal.

Prast pesa kohendamist asuvad emaslinnud kohe ka munema. Esimesi mune vib pesadest leida juba aprilli lpus, aga suurem osa neist ilmub mais. Haudeperiood kestab valge-toonekurel umbes he kuu, juuni keskpaigaks peaksid poegade pead le pesare nha olema juba kikjal.

Pojad hakkavad lendama kahe kuu vi pisut pikema aja jooksul, nii et pesast lahkutakse juuli lpus vi augusti alguses. Kige sagedamini lennuvimestub valge-toonekurgedel kaks vi kolm poega, harvemini ksainus vi neli. Edukatel aastatel tuleb vga harva ette ka viiepojalisi pesakondasid. Eestist on teada ka ks juhtum, kui pesast sai tuule tiibadesse korraga kuus poega. Keskmiselt lennuvimestub Eesti toonekurepesades headel aastatel 2,5 poega, halvematel aga vahel ka vhem kui kaks.

On levinud arvamus, et toonekure pesast lendab vlja tavaliselt ikka paaris arv poegi ja seetttu visataksegi kolmas sageli pesast alla. See on kll eksiarvamus. Aga vanalinnud viskavad testi sageli mne poja pesast alla: enamasti on see olnud vigane vi haige, kes teiste poegade krval kngu jnud, kellest elulooma ei saaks. Puastel suvedel ei suudeta kiki poegi les kasvatada toidupuudusel. Siis hukkub nrgemaid rohkem.

Ilmastikuolud, nagu puane suvi, pikk klm kevad vi kestev vihmaperiood jtavad sageli suure osa toonekurgedest jrelkasvuta. Halvimatel aastatel jb poegadeta rohkem kui veerand meie toonekurgedest. Aga ka parimatel aastatel vib vhemalt kmnendik paaridest olla lasteta: oletatavasti noored linnud, kes pesitsevad alles esimest korda ning pole veel sugukpsed.


Meie valge-toonekured on erakud. Eestis on valge-toonekurg seni eelistanud pidada liigikaaslastega distantsi: ta ei ehita oma pesa teistele vga lhedale. Vaid ksikutel juhtudel on pesade omavaheline kaugus olnud alla saja meetri. Sageli tuleb ette, et naabrid ei saa omavahel lbi, siis peetakse tuliseid kaklusi. Kahjuks visatakse kaklustes sageli pesast mune ja poegi alla, mistttu mnelgi paaril pesitsemine ebannestub.

Kesk-Euroopas on toonekured ksteise suhtes tunduvalt leplikumad, pesitsevad sna tihti lausa kolooniatena: hel hoonetekogumil vib tihedalt koos pesitseda isegi kmneid toonekurepaare. Meile lhimad kolooniad asuvad Leedus.


Madu noka vahel? Paljud inimesed arvavad, et toonekured tassivad madusid pesa mbrusse. Mitmel pool on eldud, et ngime, kuidas toonekurg lendas pesale, pikk peenike asi noka vahel: mis see muu sai olla kui madu. Ja kui siis talu lheduses on veel nhtud rstikut, on asi selge: rstiku on sinna toonud toonekurg. Siin on tegu he toonekurgede kohta kiva eksiarvamusega. Tegelikult toovad nad poegadele toidu pessa oma maos ja oksendavad selle siis vlja. Valge-toonekured svad kll madusid, kui neil nnestub mni ktte saada, aga pessa tuuakse ikkagi juba surnud loom.

Valge-toonekure toidulauale satuvad kik, kellest jud le kib ja kelle ta suudab tervelt alla neelata. Phiosa toidust on igasugused putukad, konnad, hiired, aga ka linnupojad, kui mni peaks ette sattuma. Valge-toonekurge on sdistatud selles, et ta paneb nahka kik jnese- ja rukkirgu pojad. Ent rukkirgu arvukus on vhenenud oluliselt ka neil aladel, kus toonekured pole kunagi elanud. Enamasti on nii, et inimene ei taha tunnistada enda vigu ja ritab mitmeidki hdasid ajada teiste kaela.


Talveks Luna-Aafrikasse. Sgiseti lahkuvad toonekured meilt augusti lpus ja septembri alguses. Erinevalt sookurgedest ei moodusta toonekured suuri rndeparvi, vaid lahkuvad mrkamatult, vikeste salkadena. Eesti valge-toonekurgede rnnutee on eriti pikk, sest nad talvituvad Luna-Aafrikas (vt. joonis 4). Meie linnud rndavad Trgi ja Iisraeli kaudu Egiptusesse ja sealt piki Niilust Aafrika lunatippu vlja. Lne-Euroopa populatsiooni linnud kasutavad hoopis teisi rndeteid ja talvitusalasid: lendavad Aafrikasse Gibraltari kaudu, talvituvad aga Lne-Aafrikas, Saharast luna pool.

liharvadel juhtudel vib valge-toonekurg talve le elada ka Eestis. Igal sgisel jb siia toonekurgesid, kes vigastuste vi haiguste tttu ei suuda lunasse lennata. Sellised linnud tavaliselt surevad, vaid mni neist elab kusagil siseruumides peetuna kevadeni. Aga siiski on ette tulnud, et valge-toonekurg elab meil talve le ka looduses. 1972. aasta sgisel ji ks neist talvituma Vru Kubijale. Ta elas kogu talve allikatel, kuhu inimesed talle lisatoitu viisid. Lind ji ka jrgmiseks talveks samasse kohta. Kaks viimast talve (20022003 ja 20032004) on ks valge-toonekurg edukalt le elanud Lne-Virumaal Arknas. Aga ka siin ji lind ellu vaid tnu lisatoitmisele.


Toonekureloendustes saab osaleda igaks. Valge-toonekure pesapaikade loenduses on igal aastal osalenud palju linnuhuvilisi. Suur tnu kigile senistele kaasaljatele! Eesti ornitoloogiahing kutsub ka nd, rahvusvahelise loenduse aastal, kiki huvilisi osalema toonekureprojektis. Eelkige oodatakse teavet valge-toonekure pesapaikade kohta: pesa tpne asukoht (maakond, vald, kla, talu); mille otsas pesa asub (puu, korsten, elektripost jne); kas pesa oli tnavu asustatud; mitu poega toonekurgedel lennuvimestus.

Andmed palume saata sgiseks aadressil: Eesti ornitoloogiahing, postkast 227, Tartu vi e-posti teel aadressil: eoy@eoy.ee. Aasta linnu projekti kohta saab pidevalt teavet Eesti ornitoloogiahingu veebilehelt aadressil: www.eoy.ee.


1. Hueck, A. 1845. Darstellung der landwirtschaftlichen Verhltnisse in Esth-, Liv- und Curland. Leipzig.

2. Schulz, Holger 1988. Weiβstorchzug kologie, Gefhrdung und Schutz des Weiβstorchs in Afrika und Nahost. WWF-Umweltforschung, 3. KnigslutterLelm.

3. Schulz, Holger 1999. The world population of the White Stork (Ciconia ciconia). Results of the 5th International White Stork Census 1994/95. Schulz, Holger (ed.): Weiβstorch im Aufwind? White Storks on the up? Proceedings, Internat. Symp. On the White Stork, Hamburg 1996. NABU, Bonn: 351365.

4. Veroman, Heinrich 1975. Valge-toonekure asurkonna kujunemisest Eestis. Renno, Olav (toim.) Eesti loodusharulduste kaitseks. Valgus, Tallinn: 166182.

5. Veromann, Heinrich 1980. Valge-toonekurg. Valgus, Tallinn.

6. Veromann, Heinrich 1990. History and recent status of the European White Stork in the Baltic States and the USSR. Ksikiri Eesti ornitoloogiahingu arhiivis.


Margus Ots (1970) on ornitoloog, Eesti ornitoloogiahingu valge-toonekure projekti koordinaator, Eesti linnuharulduste komisjoni esimees.



Margus Ots
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012