Eesti Looduse fotov�istlus
04/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 04/2004
Riigikontroll hoiab jkreostusel silma peal

Fosforiidisdade aegadest saati on halb keskkonnaseisund, tekkiva ja eriti jva reostuse probleem paljusid inimesi otseselt mjutanud. Oleme aastate vltel kuulnud sttivast kaevuveest ja klbmatust kraaniveest, ent viksemad ja vhem silmatorkavad reostusobjektid on samuti endiselt Eestimaa pinnal. Riigikontrolli hinnangul ei ole jkreostuse trje viimastel aastatel olnud kuigi edukas.


Riigikontroll on teinud audiitorkontrolli [1], mille eesmrk oli analsida jkreostuse trjet ja selle mju. Seitsmekmne eriti ohtliku vi ohtliku jkreostusobjekti nitel hinnati reostustrje iguslikku korraldust, organisatsioonilist lesehitust ja rahastamist aastail 20002003.

Phiseaduse ja rahvusvaheliselt tunnustatud ettevaatusprintsiibi alusel on riigil kohustus lahendada reostusprobleeme: krvaldada vi sulgeda reostusobjekte. Riigikogu seadis jkreostuse trje keskkonnastrateegia prioriteediks juba 1997. aastal. Ehkki jkreostus on ks seitsmest keskkonnastrateegias ksitletud prioriteetsest keskkonnaprobleemist, ei ole Riigikontrolli hinnangul sellele pratud kllaldaselt thelepanu. Niteks aastatel 20012003 oli rahaliste vahenditega kindlalt kaetud vaid 6,5% reostustrje vajadusest.

iguslikult olematu probleem. Eesti igusaktid ei defineeri jkreostust, ka miste saastus on enamasti mratletud kvaliteedinormide kaudu. Puudub ka keskkonnakahju definitsioon. Seetttu on keskkonnale tekitatud kahju ulatuse kindlakstegemine tsine probleem. Veelgi keerulisem ja vastuolulisem on hinnata keskkonnakahju, sest kahjustatud keskkonnavrtustel pole ju turuhinda. Kuidas siis ksitada ldse trje nuet, ja kellele esitada arve?

Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb jkreostusobjekte krvaldada jtme- ja veeseadusest lhtudes, eraldi polevat vaja jkreostust defineerida. Jtmeseaduse 49 jrgi kohustub reostust trjuma reostaja. Maaomanik vastutab saastuse ohjamise eest juhul, kui tegelikku saastajat ei ole vimalik kindlaks teha. Jrgmine aste vastutusahelas on kohalik omavalitsus.

Tegelikult ei saa seda stet enamikul jkreostuse juhtumitel ldse kohaldada, see lisati seadusse peamiselt selleks, et lihtsustada olmejtmete probleemide lahendamist. Nimelt sooviti motiveerida kinnisasja omanikke seisma hea selle eest, et neile kuuluvatel maatkkidel ei ladestataks jtmeid ebaseaduslikult. Stet saab kohaldada vaid juhul, kui on vimalik tendada, et jkreostus on tekkinud sellistest jtmetest, mida ksitleb jtmeseadus.

Keegi ei taha reostust endale. Peamine takistus on nn. arve maksmise probleem. Omandisuhted pole jkreostusobjektide puhul alati nii selged, et kogu vastutus langeks maaomanikule.

Omandireformi kigus on erastatud rohkesti riigivara, mille hulgas on mdud ka palju jkreostusega seonduvaid objekte. Peamiselt on riigivara mnud teede- ja sideministeerium. Kikides lepingutes on ostja kinnitanud, et ta on lepingu objekti seisukorrast teadlik ning ses suhtes mjale pretensioone pole. Kuid sellest kinnitusest ei pruugi siiski piisata, et vlistada riigi vastutus jkreostuse eest. Enamik ostu-mgilepinguid ei ksitle reostust ldse, lejnutes on see osa pinnapealne. Lepingutest ei selgu, kui ulatuslikud on ostja kohustused, ning tpselt piiritlemata on paljud olulised jkreostust ja ostja vastutust ksitlevad ksimused.

Osal objektidel on mitu omanikku; see teeb jkreostuse trje veelgi keerulisemaks. Samuti on juhtumeid, kus kinnistamata riigimaal olev riigivara on osaliselt mdud vi le antud eraiguslikele juriidilistele isikutele ja vastutus on tiesti hajunud.

[joonis 1]


Pole vastutust, pole probleemi. Riigikontrolli hinnangul peaks riik jkreostusobjektide krvaldamise kinni maksma vaid juhul, kui kik muud vimalused on ammendatud. Praegu pole jkreostusele mrkimisvrselt thelepanu pratud mitte helgi tasandil, kige vhem aga eraomandi puhul. Kindlasti tuleks selle temaatikaga mrksa rohkem tegelda.

Keskkonnaministeeriumis tegeleb jkreostusega vaid ks inimene oma muude kohustuste hulgas, keskkonnateenistustel sisuliselt kohustusi polegi. Keskkonnateenistuste ainus konkreetne lesanne on objektide krvaldamiseks esitatud rahastamistaotlused lbi vaadata ning neid hinnata, juhul kui raha ksitakse KIK-ist. Mnede spetsialistide suurem aktiivsus on tulenenud pigem isiklikust huvist selle teema vastu.

Enamik keskkonnateenistusi on elanikkonda reostusest teavitanud peamiselt meedia vahendusel. Suurel osal ohtlikest jkreostusobjektidest puuduvad tarad ja tkked ning hoiatavad sildid, mistttu on inimestel oht reostusega kokku puutuda. Mitme objekti puhul on selgusetu, kes on kohustatud ala piirama.


Riiulile tehtud uuringud. Ministeerium on kll tellinud jkreostusobjektide kohta uuringuid, kuid nendes esitatud soovitusi pole ellu viidud ning uuringuid ei ole tutvustatud omavalitsustele ega objektide omanikele ega ka avalikustatud. Seetttu ei ole omavalitsused sageli objektide keskkonnaseisundist ja ohtlikkusest teadlikud ning pole vlistatud, et reostatud maa-ala muudetakse teadmatuse tttu elamumaaks.

Vaid 37% objekti omanikest on teinud inventeerimise ja/vi uuringud, kusjuures osa uuringuist on praeguseks vananenud. Peamised td, millele saab toetuda objektide ohtlikkust hinnates, on keskkonnaministeeriumi tellitud ldised uuringud, mida aga pole ei ministeeriumis endas ega ka omavalitsustega koosklastatud. [joonis 2]

Jkreostusest tulenev oht ei ole auditeeritud ajajrgul seega oluliselt vhenenud, sest vaid ks ohtlik jkreostusobjekt on tielikult krvaldatud. Paraku ei seirata enamikku ohtlikke objekte jrjepidevalt ning nende omandisuhe ja edasine kasutusotstarve on selgusetu. Segased omandisuhted on pigem phjustanud mne objekti seisukorra halvenemise.


1. Riigikontroll 2004. Riigi tegevus jkreostuse likvideerimisel. http://www.riigikontroll.ee/upload/failid/ka_7042_jaak_reo_10.02.2004_lopp.pdf


Mrt Kivine (1967) on Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolr.



Mrt Kivine
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012