Eesti Looduse fotov�istlus
04/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitseala EL 04/2004
Vardi looduskaitseala

Enne liitumist Euroopa Liiduga on meil oodata tihedat uute kaitsealade sadu ning muutusi senistes. ks selle aasta esimesi psukesi oli Vardi looduskaitseala, mille kaitse-eeskiri kinnitati 5. veebruaril. Uue kaitse-eeskirja jrgi on Vardi looduskaitseala phieesmrk haruldaste paepealsete metsakoosluste ning sealse loodusliku mitmekesisuse kaitse.


Vardi looduskaitseala asub Rapla maakonna Mrjamaa vallas Loode-Eesti ehk Harju lavamaa lunaosas. Vardi loometsad veti kohaliku kaitse alla juba 1978. aastal, nd seda ala laiendati. Hsti silinud mets kasvab hukese pinnakattega ulatusliku paeplatoo phjaserval, mis kerkib Vardi ja Koolma jgede orust kuue kuni kmne meetri vrra krgemale.

Vajadust hoida hukesel paepealsel mullal kasvavaid loometsi misteti juba mdunud sajandi kolmekmnendatel aastatel. 1937. aastal veti Heinrich Aasamaa eestvedamisel kaitse alla praegusele Jalase maastikukaitsealale jv Lipstu nmm. Kahjuks raiuti sjajrgsetel aastatel sealne haruldane loomnnik maha. Hilisemad katsed ala uuesti metsastada pole vilja kandnud. Hiljem, kuuekmnendatel aastatel valiti kaitse eesmrgil Rapla rajoonis vlja Vardi loomets.

Loopealsed ehk alvarid on maailmas haruldased: neid leidub meil peamiselt Phja- ja Lne-Eestis, Raplamaal ning lnesaartel, mujal veel vaid Gotlandil ja landil. Mdunud sajandi kuuekmnendate aastate andmeil asus 43,7% Eesti loometsadest tollases Rapla rajoonis.

Hreda alustaimestikuga, kuid liigirikkad valguskllased loometsad kasvavad paealusphja katval kuni 30 cm tsedusel mullakihil. Valdavalt on need mnnienamusega puistud, ent leidub ka kuusikuid, kaasikuid ja tammikuid.

Loometsad on vga rnad ja samas tugevad. rnad on need metsad inimmju suhtes, sest looduslikku uuendust loometsa-aladel enamasti ei teki. Viis kuni viisteist aastat prast raiet katab lanki tihedalt metskastik, kes ei lase puuseemnetel mulda juda. Ka loopealsele rajatud metsakultuuris konkureerivad istikutega krrelised. Suurematel lankidel vallandub mnikord erosioon, mille tagajrjel paljandub kohati alusphi. Metsauuenduse vivad nurjata ka hirvlased: aeglaselt kasvavates (515 cm aastas) loomnnikutes kahjustavad pdrad kuni 40-aastaseid puid. Sellest lhtuvalt ei tohiks isegi majandatavates loometsades lubada lageraiet, piirduma peaks sanitaar- ning harvendusraietega.

Samas on looduslikud loometsad pris vastupidavad tugevatele tormidele. Niteks prast 1967. aasta augustitormi, mis tekitas Rapla metsamajandis suurt kahju, polnud loometsa-aladel erilist tormimurdu. Phjus vib olla selles, et loometsad on sna madalad ning nende puit aeglase kasvu tttu tihedate aastarngastega, seega mehaaniliselt tugev, juured aga kinnitunud tugevalt paepragudesse.


Looduskaitseala hlmab teedega eraldatud kolme lahustkki ldpindalaga ligikaudu 300 ha (varem oli sealne loomets kaitse all 180 hektaril). Sellest jb piiranguvndisse 82 ha ja looduslikku sihtkaitsevndisse 216 ha. Sihtkaitsevndisse on arvatud seni kaitse all olnud metsad ning kaitseala loodesuunaline laiendus, piiranguvndisse jeti lisandunud lunapoolne maa-ala. Endistes piirides ulatus kaitseala ka le maantee itta, kuid uue eeskirjaga on jetud suhteliselt thine, umbes kolme hektari suurune tkk kaitsealast vlja. Senistest piiridest on taganetud ka ala kirdeosas, kus uue kaitse-eeskirja jrgi ei kuulu enam kaitsealasse PrnuTallinna maantee rne Sipa teest phja pool asuv maariba, millele ji ka kaitsealune rndrahn 22,5-meetrise mbermduga ja 3,2 meetrit krge Kkita Suurkivi.

Enamik kaitsealast paikneb Vardi metskonna maadel. Eramaale jb umbes 57 ha. Nende eramaade omanikud on avaldanud soovi vahetada oma kinnistud samavrse maa vastu riigimetsas.

Vardi looduskaitseala metsades valdab kastikuloo kasvukohatp, vhem on leesikaloo kasvukohatpi. Peamine puuliik on mnd, kelle vanus jb varem kaitse all olnud alal enamasti 90 ja 200 aasta vahele. Lisandunud puistud on nooremad, senise kaitseala lunapiiri laiendusel viiekmnest saja aastani.

Alusmetsas kasvavad loometsadele iseloomulikud liigid: kadakas (krgus ulatub 46 meetrini), pihlakas, mage sstar, kuslapuu, sarapuu, tuhkpuu jt. Metsa jrelkasv enamasti puudub vi on kidur. Siinsetes loometsades leidub ka II ja III kaitsekategooria taimeliike, nagu punane tolmpea, harilik koraamat, tumepunane neiuvaip, suur kopll, kahelehine kokeel, nsiniin jt.


Kaitsekord. Kaitsealal vib korraldada kuni 50 osalejaga rahvaritusi vaid kaitseala valitseja, Raplamaa keskkonnateenistuse nusolekul. Telkida ja lket teha tohib, nagu teistelgi kaitsealadel, vaid selleks ettevalmistatud ja thistatud paikades. Vardile neid kll alles rajatakse.

Kaitsealaga seotud ksimuste ja probleemidega tuleks prduda selle valitseja poole. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RTI, 13.02.2004, 7, 48)


1. EELIS Eesti looduse infossteem. www.eelis.ee

2. Kaar, Elmar (toim.) 1986. Eesti looalad ja nende majandamine. Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamat, 70. Tallinn.

3. Petersoo, Tiit 2004. Lipstu nmm. Ndaline, 27.01.2004.

4. Raid, Maire (koost.) 1980. Rapla metsamajandi piirkonna looduskaitseobjektid. /K Metsaprojekt, Eesti Metsakorralduskeskus. Tallinn.

5. rd, August 2000. Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis. Tartu.


Roland Mr (1975) on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo peaspetsialist.



Roland Mr
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012