Eesti Looduse fotov�istlus
05/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
essee EL 05/2004
Harrastushumanisti kirjand looduse teemal

Kigepealt ngin esiplaani, siis keskplaani ja veidi silmi kissitades lpuks ka tagaplaani ning sain aru, et olen sndinud Eestisse. Haljas aas, lambad, jrved, veski, taamal med muidugi on see kodumaa, Eesti. Ilm oli ilus ja piima sai ka peaaegu kohe. Mletan, et vljas oli vga valge silmad ei olnud veel harjunud ngema. Palju aastaid hiljem lugesin kusagilt, et universumis on ldse valgust (footoneid) miljard korda rohkem kui ainet (nukleone). Kohe prast sndi ma muidugi nii keeruliselt melda ei osanud.

Oma pika ja seiklusrikka elu jooksul olen tihti jalutanud mda looduse pperadu ja meenutanud, et umbes 11 000 aastat tagasi lainetas siinmail Balti Paisjrv, millel ei olnud hendust maailmamerega. Jst sulas aga vett juurde, seda sai leliia palju ja umbes tuhande aasta prast murdis jsegune vesi praeguse Kesk-Rootsi kohal vljapsu maailmamerre. Maapind hakkas kerkima ja teeb seda tnapevani (saja aasta jooksul kahe petipaki jagu). Tekkisid saared ja rannik. Tuul ti kerkivale maale seemneid, nende jrel liikusid linnud ja loomad. Algas elusa looduse ajajrk. Tekkisid metsad ja seal hakkasid hulkuma jahikires inimesed. Muide igasuguse elutegevuse juurde kuulub ka hulkumine. See on nagu aamen kirikus. Aamen on ks lplik sna ja kirik on iselaadne torni ja katusega maja, kus ei elata.

Rajati metsarajad, veti kasutusele veeteed. ks pikemaid oli Peipsi, Emaje, Vrtsjrve, Tnnasilma, Viljandi jrve, Raudna ja Prnu je veetee. Vesi voolas Peipsi jrvest Prnu lahte. Isepine Mulgimaa ajas end aga pris psti les ja seetttu hakkas osa veest voolama tagurpidi Peipsi jrve. Ka sellega ollakse praegu juba harjutud.

Kik see klab nagu Luna-Eesti julumuinasjutt, eks ju?

Peale turvaliste looduse pperadade satub inimene ka juhuslikesse kohtadesse, mnikord lausa vserikku. kskord, oodates oma ateljees tavaliselt he kindla nurga tagant vljuvat inspiratsioonipuhangut ja teise nurga tagant muusa ilmumist (on ju ldteada, et kunstnik on see hulluke-lollike-ullike-pullike-jobuke-tobuke-jotake ja ei ole iseseisvat mistust tal), saabus hoopis sbranna ning teatas, et nii nost kahvatu kunstnik tuleb viia mere rde ja kohe. Poolel teel palusin auto peatada ja hakkasin ksisilmi lepavsa vaatama. Oli nha, et aastaajad on vahetunud, ja seekord jlle iges jrjekorras. Oli juba suvi. Ka lepavsa oli tolmune. Sbranna arvas, et mul on paha olla. Ei olnud ldse paha. Lihtsalt vaatasin huviga Euroopas ammuilma kaotatud loodusnhtust vserikku. Selgus, et munakivisillutisega Ktiorust, Munamest ja Ontikast oleme veel vga kaugel! Pealegi on meie looduskaitsjatel ehk aju suurem ja ntkem kui lutsukivi. Nii et mni risti-rsti puudega mets ja soomlgas jbki ehk meitele. Neid on meile ikka vga vaja. Kas vi mlestuseks Balti Paisjrvest ja okupatsioonide-eelsest ajast.

Muidugi on loodus rikkalikum kui sada ja vsa. Suvevaheajal tahaks kas vi fotolt nha Lne-Khati emast ilma peata lillat konna, seda kkitavat pahurust. Rikkalikku mtlemisainet pakuks ka kosmose olme. Kuidas plahvatab tht? Kuidas kaugeneb thjus? Ja mis imelisi nimetusi on taimedele ja loomadele pandud! Milline vluv bukett saaks ogamaltsast, maasapist, suurest prlmuttertpikust, munajast punnteost, kirpvhist, harilikust silinderkrslasest, krakast harjaslabalasest, ruugest mndvetikast, thkjast vesikuusest, nmmesilmikust, thn-kidalasest, pisitiivast ja dalalillest! Aga pidage meeles, et buketi nuusutamine enne kinkimist raiskab ainult buketi lhna. Loodus on ratsionaalne ega salli laristamist.

Vercors on elnud, et prantslane hakkab alles siis tsiselt jrele mtlema, kui talle midagi rkida muigelsui.


Lemming Nagel (1948) on maalikunstnik ja harrastushumanist.



Lemming Nagel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012