Eesti Looduse fotov�istlus
2004/06



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
saaremaa EL 2004/06
Kadakate prusmaa

Oma kodusaare loodusolusid on saarlased kirjeldanud sna tabavalt laulusalmis: Seal Saaremaal ei kasva muud, kui kadakad ja mnnipuud ... Saaremaa hukesed paepealsed mullad ei vimalda knda ja klvata igas ettejuhtuvas paigas: varakevadiste klmakohrutuste ja suvise pua tttu ei anna kerge muld head saaki. Selleprast ehk ongi saarlased ajaloos tuntud pigem tublide karjakasvatajate ja visade kalameestena.

Eestis leidub ehk veel lapike maad, kuhu inimese jalg pole kunagi astunud. Teliselt puutumatut, ka kaudse inimmjuta loodust, meil siiski pole. Loodust on inimene oma ke jrgi seadnud niisama kaua, kui ta siin on elanud. Suur osa meie kige tavaprasematest maastikest on saanud oma no inimese kaasabil ning sealne elustik vlja kujunenud ja psib ainult pideva hetaolise inimmju toel.


Prandkooslused. Peaaegu kik Saaremaa ja kogu muu Eesti kenad kadakased karjamaad on inimtekkelised, seega poollooduslikud ehk prandkooslused. Kunagi ammu-ammu kasvas nende asemel loomets. Ainult hiljuti merest kerkinud laiud ja rannamaad on karjamaana kasutusele vetud veel enne, kui mets sinna kasvada judis.

Kunagised lootammikud ja tamme-mnni segametsad olid madalat kasvu, hredad ja valguskllased. Tammede ja mndide all kasvas palju psaid: sarapuu, viirpuud, kontpuu, kibuvitsad jt. Ka kadakale jagus sellises loometsas piisavalt valgust ja soojust.

Karjakasvatuse alguspevadel liikusid loomad neis hredates metsades vabalt, jrk-jrgult veti maha puid. Kariloomad sid ja tallasid ra puude jrelkasvu, nii et pikapeale taandus mets rohumaa ees.

Osal kadakastest karjamaadest on siiski teine saamislugu: need on kujunenud hljatud paepealsetele alepldudele.


Kadaka perekond koondab umbes 70 liiki, peale selle varieteedid ja vormid. Meie kadakas harilik kadakas, ladinakeelse nimetusega Juniperus communis, on terves maailmas ks laiema loodusliku levilaga puuliike ldse. Ta kasvab nii Euraasias kui ka Phja-Ameerikas. Kadakad vivad sirguda kuni 12 meetri krgusteks puudeks, enamasti on nad siiski kolme-neljameetrised psad.

Kadakas on kahekojaline isas- ja emaskbid arenevad tavaliselt eri taimedel , ent on leitud ka hekojalisi psaid. Kadakas kbib (nagu kuusk ja mndki, on kadakas paljasseemnetaim, tal pole isi) mai- ja juunikuus, mil isaskbide soomustel valmivad kollased tolmuterad. Emaskbid on helerohelised, vikese punga taolised. Prast tolmlemist kasvavad emaskbi soomused kokku ja sellest areneb ht kuni kolme seemet sisaldav kbi, tavakeeles kadakamari, mis Eesti oludes valmib alles jrgmise aasta sgiseks. Emaskadaka vras neb korraga kahte vrvi kbisid: rohelised ja kvad on sama-aastased, sinakasmustad ja pehmed linud-aastased. Kadakas juab kbimisikka viie- kuni kmneaastaselt, toekamat marjasaaki annavad psad sobivates oludes iga kolme kuni viie aasta tagant. Heal kadaka-aastal vib ks hektar kadastikku kasvatada htedel andmetel umbes 50 kg [2], teistel andmetel lausa 100200 kg [5] kadakamarju.

Miks kadakale Saaremaal meeldib? Ebatpne oleks vita, et ta eelistab kasvada kuivades ja kehvades tingimustes. Kige paremini edeneb kadakas hoopis parasniiskel liivamaal, ent ei plga ka mrgi soomuldi. Kll aga ei talu ta kuivi ja kontinentaalseid tuuli, kadakale meeldib niiske ja mereline kliima. Mulla suhtes vhenudlikuna tuleb ta toime oludes, kus teised puuliigid elada ei suuda. Loopealsetel ei kasva kadakas ksi: peaaegu alati on tema krval trnpuu, paakspuu, lodjapuu, pihlakas, kibuvitsad, vahel ka kukerpuu ja teatud juhtudel magesstar.


Loometsast kadakaseks karjamaaks. Rohkem kui sada aastat tagasi arvasid mned loodusteadlased, et pealtnha steppidega sarnastel loodudel ei kasva puud eesktt ebasoodsate keskkonnatingimuste tttu. Aastaid hiljem, kui Eesti loodusid oli phjalikumalt uuritud, juti tnapevalgi ldlevinud seisukohale, et loo metsatuse on phjustanud kariloomad [3, 7]: pidev karjatamine ei lase mullakihil tseneda, suure karjatamiskoormuse korral vib rohukamar paiguti tielikult kaduda, nii et paljandub aluskorra paas.

Vanasti, kui peeti rohkesti loomi, oldi arvamusel, et just karjatamise tttu kasvab loopealsel vhe taimeliike. Iseranis kahjulikuks peeti taimestiku arenemisele lambaid, kes oma aplusega hvitavad viimse kui rohukrre ja -laju. Teine lekarjatamise pahe maapinna kvakstallamine pandi sks hobustele, kelle jalajlgede raskuse lbi trambitakse maapind plingiks [7]. Tegelikult on puude kasv teliselt takistatud (ehk vga-vga aeganudev) vaid plaatjal, vhemurenenud pael.

Kadastik ja loopealne pole snonmid. Ent nende mistete hisosa on praegusajal, mil enamik loodusid on kadakasse kasvanud, sedavrd laienenud, et nimetades ht, meldakse tihti teist, ja vastupidi. Esialgu nimetati looks vi loopealseks ainult hukese mullaga, puudeta alasid pigem plaatjal kui murenenud pael. Hiljem on miste laienenud ka tsedamal ja rhksemal mullal areneva sarnase taimkattega aladele [6]. Tavaknepruugis nimetatakse loopealseteks lausa igasuguseid kadakaga niite.

Eesti lookadastikud on teadusilmas kuulsad oma taimkatte vikeseskaalalise liigirikkuse poolest: on teada mitmeid loopealseid, kus ruutmeetril kasvab le 40 soontaimeliigi. Looniitude liigirikkale taimkattele thendab kadaka piiramatu vohamine karjatamata aladel hukatust. Olukorras, kus lambaid pidada ei tasu ja nende loomade arv on Eestis kigi aegade madalseisus, kipubki kadakas looaladel vimust vtma. Ja mitte ainult kadakas: tema jrel ja krval sirgub ka mnd, kes samuti kujuneb liigirikkale looniidule teliseks nuhtluseks.


Looniidust taas metsaks. Saaremaa tihedate 4050-aastaste kadastike tekkelugu on sna proosaline. Veel prast viimast sda olid need maad kasutusel karjamaana, vi, kus mullakihi tsedus seda vimaldas, ka pllumaana. Kadakas levib seemnetega, mis idanevad mulda sattunult alles teisel aastal. Kige kiiremini vtab ta pikkust nooruses, 520 aasta vanuselt. Just selle ajaga juab kadakas hvitada liigirikka lootaimkatte. hemal mullal on hving aeglasem, tsedamal kiirem. Valgust armastavad looliigid peavad halvenenud valgusoludes mnda aega vastu. Ka umbes 40 aastat tagasi hljatud niitudel, ndsetes kadastikes, vivad mnes imekombel psinud hredamas kohas kasvada veel eriti visad lootaimed. Kuid looniitudele omane liigirikkus on ka sel juhul ammu minevik. Kaheksakmneaastastest kadakatihnikutest niidutaimi enam ei leia. Kadakaokaste varis on muutnud mulla happelisemaks, selleks ajaks on esimesed mnnid juba kadakatest lbi kasvanud ja teised ootavad jrge.

Laialdased lookarjamaad kaotati linud sajandi keskel ette vetud loodude taasmetsastamise kampaaniaga: tsedamal mullal, puude kasvuks soodsama veereiimiga lool lksid tookord ridadena istutatud mnnid rahuldavalt kasvama. Suur ritus ebannestus vaid seal, kus plaatjat paasi katab lihuke mullakiht ja kuhu ajuti koguneb ka pinnavett. Kokku metsastati Saaremaal pool sajandit tagasi le 6000 hektari loopealseid kadastikke [2]. Teine osa samast ajast prit loometsi kasvab kolhoosikorra ajal maha jetud pldudel ja karjamaadel. Vanu, looduslikke loometsi leidub tnapeva Saaremaal vaid ksikute tukkadena.


Kadakas ja ri. Viimastel aastatel on korduvalt juttu olnud stiihilisest kadakarist. Rgitakse isegi kadakavargustest. Hda tuseb sellest, et kaubandusliku vrtusega kadakatvesid pole kadastikus just rohkesti ja neid varudes kipub jrele jma ebaharilikult palju laaste. Kaubaks lhevad tved, mille ladvapoolne lbimt on neli-viis sentimeetrit. Mahajetud okste ja latvade tttu on kadakaraiesmik aastaid tuleohtlik, sest tihke ja sitke kadakapuu oksad mdanevad-kdunevad aeglaselt [1].

Kadakapuidust huvitatud rimehed ning liigirikkusest lummatud prandkoosluste kaitsjad viksid pelda mlemat rahuldava koost poole. Ihaldatud kadakatvesid leidub ka sellises kadastikus, kus liigirikka taimkattega looniidulagendikud tiesti hvinud pole: seal oleks ehk harvendusraiest kasu ka niidule. Tiheda ja eaka kadakatihniku hrendamine ei anna erilist lootust, et ihaldatud liigirikas taimkate kiiresti taastub: enamiku lootaimede seemned mullas le paari aasta eluvimelisena ei sili. Karjatatava kadastiku vanad ja silmatorkavad puud on aga karjamaa ehe ja neid mne seekli saamiseks langetada ei tee kellelegi au.

Kadakat on Eestis alati kasutatud nii tarbepuuna kui ka marjaandjana [2, 4]. Tnapevalgi on kadakamarjad tunnustatud rahva- ja teaduslikus meditsiinis. Kadakamarjad tekitavad nrbadel sgiisu ja on head kha vastu. Hollandlaste leiutatud kadakamarjaviina ehk dinni, mille inglased on tiuslikkuseni arendanud, tuntakse nd terves maailmas.

Saartel on kadakas muude puude nappuses olnud alati pliidipuu. Kadaka jmedamatest tvedest on valmistatud tarbeesemeid: kadakased puunud olid hinnatud, sest ei andnud toidule krvalmaitset; sitkest kadakapuust sai ja saab hid poste ja teibaid karjatarasse. Veinimaadel toetasid vanasti just kadakast postid viinamarjavte ja valmivat marjasaaki. Meeldiva vlimuse ja lhnaga kadakapuu on tnini vga hinnatud meenematerjal. Kadakased kuumaalused on olemas vist kll igas eesti kodus.


Kadastikud kui loodusvrtused. Vahel mistavad mingi nhtuse, ka lookadastike vrtust paremini need, kel neid priipralt vtta pole. Nii ongi meie kadastike silitamise ja kaitse korraldamisel abi loota Euroopa Liidu looduskaitseprogrammist Natura 2000, kus peale haruldaste ja ohustatud liikide elupaikade vi kasvukohtade vrtustakse ka elupaigatpe kui selliseid. Et phjendada kadakase karjamaa kaitset, ei pea enam toetuma mnele haruldasele taime- vi loomaliigile. Vrtuslik on kogu kadastik tervikuna, koos oma elustikuga.

Tagasilke mnede kadakaste elupaigatpide hoidmisel on karta maaomanikelt, keda kammitsevad liig kasinad teadmised oma varanduse telise vrtuse kohta. Enamik hsti silinud ja teliselt vrtuslikke kadastikke jb eramaadele, see ei peaks poollooduslike koosluste pritolu teadjat llatama. Mittemetsamaal, kus kadastikud laiuvad, ritavad maaomanikud talitada oma rangemist mda. On phjust karta, et mnel juhul vivad ldrahvalikud looduskaitsehuvid taas erahuvidele alla jda. tleme vlja: meie kadastikke ohustab pev-pevalt hoogustuv kinnisvaraarendus ning planeerijate ebakindlus ja peataolek loodusvrtuste ksitlemisel.

Natura 2000 aluseks oleva Euroopa Liidu loodusdirektiivi esimeses lisas on loetletud elupaigatpe, millest vhemasti kolme vahel jaguneb suurem osa Eesti loodudest ja kadastikest.

Elupaigatp 5130 hlmab kadastikke, kus kadaka katvus letab 30%. Siia alla mahuvad nii kadakast ummistunud kunagised looniidud kui ka liivasemal mullal kasvavad kadastikud, mis pole oma arenguteel judnud veel metsastuda.

Elupaigatp 6280 lood (alvarid) on just see, kuhu paigutuvad kik veel silinud erakordselt liigirikkad looniidud, mida rahvusvahelises knepruugis kutsutakse rootsikeelse snaga alvar. Kadakate katvus selles elupaigatbis olgu alla 30%.

Elupaigatp 8240 plaatlood on Eestis vga piiratud levikuga. Plaatjat loodu on Eestis teada vga vhestes kohtades, niteks Saaremaal kuulsal Lu lool ja Atlas. Paeplaadil ei suuda kasvada kski taim, kll aga paelhedes.

Kadastikke Saaremaalt minema phkida ei suuda keegi. Ent ometi on tekkinud vajadus lbimeldud kadakamajanduse jrele: tuleks vlja valida nidiskadastikud ja neid tnapevaseid vajadusi ja loodusvrtusi silmas pidades eeskujulikult majandada. Ainus tee silitada kenad liigirikkad looniidud, on ohjata kadakat, mndi ja muid lootaimi ahistavaid liike. Enamasti soovitatakse karjatamiskoormust 1,5 utte hektari kohta, parema rohukasvuga lool vib lambaid olla ka kuni poole rohkem. Peale selle tuleks kadakaid aeg-ajalt harvendada, nii et nad ei kataks le kolmandiku. Mahavetud puud-psad on kindlasti vaja kadastikust minema viia. Vrikas oleks kasutada neid ktteks. Kadastikus eneses tohib tuld teha vaid niiskemal aastaajal ning tuulevaiksel peval: suvisel kuival ajal on kadastik lituleohtlik.

Kui kariloomi on vhe vi neid polegi, ja mullaolud puude kasvuks soodsad, siis tuleks liigirikka looniidu kaitseks piirata mndide lemvimu. Samas pole vaja iga hinna eest taunida loo iseeneslikku metsastumist seal, kus puud hsti kasvavad.


1. Filippov, Leo 1996. Kas nnestub psta kadastikke? Eesti Loodus 39 (5/6): 136138.

2. Kaar, Elmar 1965. Kadakas loopealsete ja paekaljude kpress. Eesti Loodus 16 (2): 6975.

3. Laasimer, Liivia 1979. Loometsade ja loodude taimkate. XII Eesti looduseuurijate pev. Lhiettekanded. Tallinn: 1319.

3. Moora, Aliise 1984. Kuidas vanasti kadakamarju kasutati. Eesti Loodus 35 (6): 378380.

4. Reier, lle 1995. Hiiumaa kadakad. XVIII Eesti looduseuurijate pev. Hiiumaa loodus. TA Kirjastus, TartuTallinn: 3237.

5. Zobel, Martin 1984. Loopealsed, kadastikud, lookadastikud. Eesti Loodus 35 (6): 372378.

6. Vilberg, Gustav 1927. Loost ja lootaimkonnast Ida-Harjumaal. LUS-i aruanded 34 (1): 1139.


Rein Kalamees (1967) on botaanikahuviline taimekoloog, kes on kirjutanud doktorit Eesti liigirikaste niitude taimkatte psimisest ja uuenemisest; Tartu likooli botaanika ja koloogia instituudi teadur.



Rein Kalamees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012