Eesti Looduse fotov�istlus
2004/06



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
essee EL 2004/06
Saarlane svasadama ja puisniitude vahel

Saarlase ja looduse omavahelisi suhteid jlgides peame arvestama, et saare elanik on pidevalt valikute ees. Kik uus tundub ahvatlev, thelepanu ja kasu toov, kuid htlasi julget otsustavust ja tegusid ootav. Valida on alati raske.

Saaremaa on Eestis, aga veelgi enam naabermaades lbi aegade olnud kuulus oma looduse ja looduskaitse poolest. Piisab, kui nimetada saaremaa robirohtu, merikotkast, puisniite, loopealseid, linnusaari vi hlgerahusid, Vilsandit ja Viidumed. Suur osa Saaremaast on seotud traditsioonilise inimtegevusega, selleta ei oleks siin saaremaalikke maastikke, kpaliste rohkust ega liblikakirevust.

Samas on mitmel pool Saaremaal llatavalt algupraselt ja rikkumatult silinud klahiskond oma taluarhitektuuri, peredevaheliste suhete ja vanaperemeeste pillatud sgavamtteliste naljadega. Tegelikult on saarlased paljus uskumatult alalhoidlikud. Ning looduse ja inimese suhe raske oleks leida paika Eestis, kus inimese mju loodusele, kooselu loodusega, temast sltumine, olemine looduse sees oleks olnud suurem kui seda varasemal Saaremaal. Mnikord oli inimene loodusest le, mnikord ji talle alla, kuid alati oli see heskoos elamine.

Saaremaa kaitsealadele lisandub lhiajal veel hulk Euroopa kriteeriumide kohaselt valitud Natura-alasid. Eesti riik ja Euroopa Liit toetavad traditsioonilise eluviisi, maaharimise ja keskkonnahoidliku maaelu silimist. Raha toel laotakse kiviaedu, karjatatakse loopealseid ja niidetakse roogu. Vabatahtlike abiga taastatakse killukesi puisniitudest kunagistest Saaremaa prandmaastikest.

Saaremaa loodus on huviliste ja uurijate seas endiselt hsti tuntud. ha sagedamini vib tabada end jrelduselt, et selle maatki kohta kib tabavalt kneknd: kski prohvet pole kuulus omal maal. Hiljutine Soome looduseuurijate seltsi Vanamo ajakiri Luonnon Tutkija nimetab nende jaoks huvitavaima Lnemere nelja saare seas esimesena khklemata Saaremaad. Eks viimast tendab ka see, et tegelikult ju paljuski Saaremaa looduse ilu listavat Saaremaa valssi oskavad ja austavad enam himuvennad soomlased kui meie ise.

Saaremaa loodusega oleks kik nagu korras: lemerenaabrid imetlevad, vljarnnanud kahetsevad ja igatsevad taga, suvitajad naudivad, arvamusliidrid tituleerivad ha uute klavate epiteetidega ning tragid looduskaitsjad keelavad ja piiravad. Kuid saarlane ise khkleb, vaatab umbusuga kll vrakeelsete imetlejate, kll omakeelsete petajate poole ega tea, keda uskuda. Saarlane naudib endale ja oma maa loodusele osutatud thelepanu, kuid ei usalda selle vljatlejaid. Ta seisab nutult kodukopli puisniitude ja valjult pasundava valge laevaga svasadama vahel.

Sageli on raske mista, mida haruldast on neis lekpsenud mastimnnikutes, silmapiirini ulatuvas meres ja rannaniidul rohtu nksivates viimastes lammastes. Kadakaid kuival maal ning kive madalas vees on sel saarel alati jagunud. Iga kevad on toonud taas loendamatud rndlinnud, itsvad nurmenukud ning lheneva ttu heinateo. Ja linnud, nendega ei saa ju midagi halba juhtuda, sest kski part ei ole kunagi laeva alla jnud.

Saarlane on kahevahel ega aima, mida halba on selles, kui lahke ning viisakas lelahemees oma kena valendava palktare tema koduranda kadastikku les laseb laduda. Elu tuleb ju maale tagasi. Vhemalt kaheks suvekuuks.

Saarlane ei mista, miks peab ta mingeid vraid kirjusid hahku, kes siia randa isegi ei mune, kaitsma mingite rahvusvaheliste lepete prast. Miks peaks karjatama rannaniitu vi raadama puisniitu lihtsalt selleprast, et Taanis vi Hollandis on sarnaseid alasid kokku niisama palju kui Abrukal. Miks saab ta Kaali kraatrite prast noomida oma presidendilt?

Saarlasel on raske valida. Kas kodune ja tavaline, mille hoidmiseks ja hooldamiseks peab visa vaeva ngema ning mis vastu annab veelgi visamalt ja ikka vaid neidsamu igituttavaid ande, mida esiisadelegi. Kas tasub ikka kulutada oma elu ja t selle hoidmiseks, mille prast eemalseisjad tema maad Saaremaaks ja teda saarlaseks kutsuvad. Vi keerata otsustavalt uuele ahvatlevale rajale. Minna kaasa kogu maailma vallutanud kiirustava-kulutava hooga: palju sagimist, inimesi, raha ja riske. Jtta krvale see liikumist piirav kodune praam. Tuua siis sellele maatkile, mis aga jrsku polegi enam saar, kik suure maa mnud.

Otsiks eeskuju naabritelt: kadestama paneb Ahvenamaa oma seaduste, etnilise eneseteadvuse, majandusliku jukuse, rangelt reguleeritud omandisuhetega, silinud loodusega ning kige sellega kaasneva suure vlishuvi ja paljude jukate turistidega. Vi hoopis sillaga land: moodne, avatud, prestiine? Mis sellest, et pealinn ja suurem osa palgateenijaid on le mere mandril. Saarlasel on vaja palju aru pidada.

Loomulikult ei ole maailm vaid svasadam vi puisniit. Kuid paratamatult koosneb elu valikutest. Viksematest ja suurematest. Igal inimesel on omad, nendest saab kokku kla, saare, kogu maa valik. Nii ka Saaremaal.


Tnu Talvi (1962) on bioloog, ttab Viidume looduskaitsealal.



Tnu Talvi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012