Eesti Looduse fotov�istlus
2004/06



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
matkarada EL 2004/06
Kolmandik teed Kuivastust Srve sre otsa

Kultuurihuvilisi rmustavad Saare maakonnas nii vanad tuttavad kohad kui ka avastatud uued vaatenurgad. Sedapuhku juhatame rndaja seni vhem tuntud paikadesse merekultuuri- ja militaarmaastike vallas.


Need kik jvad kirdest edelasse kulgeva vana postitee lhedusse. Et Kuivastu ja Kuressaare vahel on teada vanu taliteid, mis kulgesid lbi looduskaunite kohtade, siis jagub uudistamist ka jalgsimatkajaile.

1. Kuivastu. Astudes laevast Kuivastu sadamasillale, me vaevalt mtleme sellele, et alles sada aastat tagasi ehitas kohalik, Koguva klast prit ettevtja, Vanatoa peremees Jaan Schmuul siia aurulaevade sildumiseks klbliku sadamasilla. Algas korraprane liiklus Kuivastu ja Virtsu vahel: enam polnud vaja oodata tuult.

Vana postimaja hvis siin 1941. aastal, kadunud on ka paremat ktt paiknenud merepstejaama hoone ning sadamakapteni maja. Seal seisab uue katuse all viiskmmend aastat tagasi paekividest laotud kunagise Orissaare rajooni kaubaladu. Sadamahooned vasakul said valmis 1993. aastal, tookord reisijate ootesaaliks meldud ruum on aga enamasti thi, sest tnapeva inimene varjab end kail klmade meretuulte eest autos. Pealegi pole laevade mahutavuse suurenedes ja liikluse tihenedes ooteaeg enam pikk. Kui mandri ja Muhu saare vahele ehitatakse sild vi tunnel, siis muutub reisija meretunne hoopis teiseks vi kaob maa all tiesti. Ja seni iseenesega hakkama saanud maakond hakkab rippuma lootena mandri nabanri kljes. Mdunud aegade militaarlood rgivad hoopis vetevljade ja rannikute vallutamisest.

Kuuskmmend aastat tagasi hppas kuulirahe all esimesena Kuivastu vanale sadamasillale noor Eestis sjakooli lpetanud leitnant. Kuid temale ei antud kangelase thte vahvuse eest, aumrgi said hoopis jrgmisena kohale judnud Venemaa eestlane Repson ja Matjasin.

Aeg on kiire muudatusi tegema. Vana Kuivastu krtsi kohal autole gaasi lisades mtlevad vhesed noored inimesed sellele, et 19. sajandil ootasid kevaditi sajad Saaremaalt mandrile siirduvad ulgtlised siin uisuks nimetatud purjelaeva valmisseadmist toobi lle vi kortli viina juures. Muhu Suuremisale kuuluva krtsi rentnik ms vilu aprillikuu tuule kest tulnuile 42-kraadist viina. Kui aastal 1900 keelati krtsides misa viina mk, siis muudeti krts ainult khule suunatud teemajaks. Krtsi vastas le tee seisab endise teemaja rentniku elamu. Selle lnepoolses otsas on silinud tapiviisi konvoeeritud arestantide trellitatud kamber: konvoi istus krtsis, vangid pandi seniks trellide taha.


2. Vikla ehk Jrve patareide ase. Thjana ja lagunevana seisvast krtsist pisut edasi, teest kaugemal seisis tsaariaegne piirivalvekordon. Selle eest viis munakivitee Vikla kaudu viie 254 mm kaliibriga suurtki juurde: need pidid Muhu patarei nime all Esimese maailmasja ajal kaitsma Kuivastu reidil seisvaid sjalaevu ja sulgema sissepsu Vinamerre. Kiiruga ehitatud betoonalused vajusid raskete suurtkkide all, nii et laskevimeliseks jid ainult kaks kmnetollise kaliibriga suurtkki. Praegusajal on thjade aluste peal hea seista ja vaadata samas laiuvale kaunile alvarile, millele pole mets judnud peale kasvada. le alvari paistab Viire kurgu taga Liivi laht. Hetkeks viks meenutada veel seda, et just siin saagis seitsekmmend aastat tagasi Muhu meistrimees Andrus Mripeal tavalise ksirauasaega kolme peva jooksul paksust terasplaadist vlja vntvllikujulise tki rehepeksumasina mootori jaoks. Patareialuseid tasub kindlasti lhiajal vaatama minna, sest peagi on sinna kavas rajada tuulegeneraatorite park.

3. Ahenda. Patareide juurest lne poole liikudes mdume Obuka ksiktaludest, lbi Rssa ning Simisti kla sammudes juame vanale taliteele, mis viis Kuivastust lbi Pdaste misa ja judis Ahenda poolsaare otsast Vikese vina jle. Otse Saaremaa poole.

Pdaste misas on silinud Muhu ainus hrrastemaja (ehitatud 19. sajandi teisel poolel) ja suur osa misahoonetest. Misas, mis nd on muudetud mnusaks puhkekeskuseks, saab bida ja sa. Ahenda poolsaarele pseb mererset teed mda, Pehmest Silma (Suurlaiu kivisilla) kohalt paremale prates.

Ahendas laiusid kunagi liigirikka taimestikuga puisniidud. Teadagi, et tookord peeti neid Muhu talude parimateks heinamaadeks. Kuuskmmend aastat tagasi, 1944. aasta sgisel tegid Punaarmee Eesti Korpuse veosad Ahendast dessandi Saaremaale. Veel hiljemgi leiti metsast tsinkplekiga kaetud padrunikaste. Nd on puisniidud umbe kasvanud. Kinni on kasvamas ka Suuremisa jrv, mis kunagi hiilgas oma kala- ja linnurikkusega. Edasi pseb klast luna pool olevat nn. Nahksilda mda teisele poolsaarele.

Ahenda ja Aljava poolsaar on nhtavasti algupraselt olnud laiud, kus elasid ktid-kalastajad. Aljava eluasemete tenolist asupaika thistab suur ohvrikivi, mis on mrgistatud ja loodetavasti on suveks ka viit kohal. Aljavast pseb plise Linnuse kla kaudu Nautse bussipeatusse. Lunapoolne, mitmekesise loodusega, siiani ainult jahimeestele ja metsaraiujatele tuntud Muhu aga ootab jalgsimatkajaid.


4. Leinav ema. Vinatammi Muhu-poolses otsas seisab langenud sjameeste haual Saaremaa vljendusrikkaim skulptuur, mille autor on Kalju Reitel. Selle saamislugu on omaprane: Muhu henduse kolhoosi esimees Arnold Kolk oli sjas olnud koos tookordse kunstnike liidu esimehe Ilmar Torniga. hel veteranide kokkutulekul juhtusid nad juttu ajama ja Torn pakkunud Saaremaale kunstnikke, kes teeksid heameelega monumente. Kolhoosidel oli juba pangas piisavalt raha ja nii otsustatigi tellida monument Vinatammi otsas olevale hishauale, kuhu on maetud venelasi, eestlasi ja sakslasi. Ausammas telliti skulptor Kalju Reitelilt, kes ise vttis Teisest maailmasjast osa lendurina saksa poolel. Mlemat rindejoont lalt ninud mees kavandas hauale jumalikku leina kandva ema figuuri. Kolhoos maksis 40 000 rubla ja pani kuju kohale. Nd ta seal sirelite taustal seisab, panemata oma mures thele tuhandeid mda kihutavaid autosid.


5. Tornime. Pide valla keskuses pab pilku 1873. aastal ehitatud apostliku igeusu kirik. Sakraalehitise vljendusrikkust toetab asukoht astangu serval. Seda astangut kutsuti Tornimeks juba enne kiriku ehitamist. Arheoloog Aita Kustin tegi siin kunagi proovikaevamisi ja leidis astangu serval plenud kindluse jnuseid ning nooleotsi. Asustusajaloolane Leo Tiik on uurinud 1227. aasta talvel Saaremaad vallutama tulnud ristisdijate teekonda: ta leidis, et nende vgi tuli mandrilt le Phadekare Tornime alla, kus oli saarlaste ks muinassadamaid ja selle lhedal kindlustatud asula. Henriku Liivimaa kroonika aga jutustab esimesest taplusest Mone linnuse juures. Vib-olla polnud talvel lumise j alt Vikest vina mrgata. Kik on siin nii lhestikku: isegi muistne sadamasild on samas, suure pajupsa taga karjamaal maakerke tttu juba ligi kilomeeter merest eemal. Palju ajaloolisi ksimusi sisaldab Tornime kindlasti. Niteks: miks asutasid pidlased siia Saaremaa esimese hiskaupluse vi kuidas kunagine Kingissepa rajooni titevkomitee esimees Ants Tammleht palus ehitada siit oma snnikohta asfaldiga kaetud tee? Nd pseb seda teed pidi hlpsamini Kbassaare poolsaarele. See on ks haruldasemaid Saaremaa loodusprandi paiku.


6. Pide kirik. Kik asjatundjad kinnitavad nagu hest suust, et see on kindluskirik. Tepoolest, prast seda, kui saarlased olid 1343. aastal siinse ordulinnuse maha lhkunud, tehti kirik kaitstavaks nagu ka uus ordulinnus Maasis.

Pide kirik on Teise maailmasja ajal ja jrel rstatud, olnud kasutusel isegi heinalaona. Kooriosa korrastamise jrel on prandas taas nhtaval peata rtli kujuga hauaplaat kantsli lheduses. Tumala misaomanikul Heinrich von Schulmannil raiuti 1613. aastal Kopenhaagenis pea maha selle eest, et ta poliitiliselt kaldus Rootsi vimu poole. Seda juhtus hiljemgi inimestega, kes vaenlase kasuks ttasid. Ent suurem osa neist pole maetud kiriku pranda alla, kirikuaeda vi kalmistule. Ajalooliselt vaimse keskusena rahvast teeninud kirik saab tnapeval olla vaid teadmatute haudade smbol.

Siin kirikus leidus ka epitaaf Heinrich Stegelingile Saaremaa tuletornide inspektorile Rootsi ajal. Pikka aega ttas ta Srves. Vanaduspevil aga elas kiriku lhedal Oti misas, oma abikaasa (sndinud xkll) vanemate kodus. See sugu tuli Saare- ja Lnemaale prast liivlaste kskla vallutamist Dna jel.

Pide kiriku lhedal langes 1917. aastal saksa luuletaja Walter Flex ja lasti 1919. aastal maha mssaja Alla Mari ehk Marie Ellam. Kiriku lhedal kena pargi serval asub Oti mis, mida on tublisti korrastatud. Hrrastemaja ja park kaotasid palju omal ajal siia kolhooside abistamiseks rajatud masina-traktorijaama tttu: selle poliitlem ei sallinud saksa kultuuri, pidades seda faistlikuks.


7. Vhksa ohvrikivi asub ajalooliselt tuntud Ukri-Krmi mgede (kunagised vikesed meresaared) piirkonnas. Krgustiku nimi tuleneb tenoliselt snadest uhri (ohver) ja krme (uss). Siin, MasaLaimjala tee 13. kilomeetri kohal lebab metsas krguval knkal veel hiljuti riituseks kasutatud suur lame ohvrikivi, mis on oma nime saanud lhedase Vhksa misa jrgi.

Kivi juures uhatleti ehk trjuti haigusi, needmist ja muid hdasid. Ohverduseks valmistuti mitu peva: pandi pudelisse puhas vesi; otsiti inimestega vi loomadega kokkupuutes olnud raudesemete fragmente vi isegi hbemnte; pesti ennast korralikult puhtaks ja mindi siis aupaklikult, ilma vra silma ngemata kivi juurde. Seal loeti juba kaugetelt esiemadelt plvest plve edasi antud vlusnad ja kallati vesi kivi narasse, piirati raudesemete vi mntidega ja jdi kuulatama hiie hli. Mne aja prast veti srmedega narast vett ja mriti haige koha peale vi heideti tilku needust peale pannud nia poole, ise vastavaid soove snudes. Prast peamist riitustoimingut soojendati kivi kohal ksi ja prduti minekule, vtmata tagasi htegi kivile antud eset.

Eelmisel aastal linud ks Tallinna naine ettevalmistamatult kivi juurde, kummardunud selle kohale ja mne hetke prast minestanud.

mber kivi kasvavad puud on kverad, kasvavad kivist vljapoole.



8. Uue-Lve ehk Sakla postijaam. Vana KuivastuKuressaare postiteel sai posthobuseid vahetada ja puhata postijaamades, mis asusid Kuivastus, Orissaares, Uue-Lvel ja lppjaamas Kuressaares. Uue-Lve sai oma nime jaama pidanud rtelkonna misa jrgi. Et jaam paiknes 19. sajandi alguses misa Sakla krtsis, mis asus suure maantee res, siis sobib talle ka teine nimi. Postijaama 1873. aastal ehitatud hoone on silinud, kuid kaetud silikaatkividega, millest valmis ka juurdeehitus omaaegse kolhoosi kontori tarvis. Praegu asub majas Sakla raamatukogu ning klaseltsi keskus. Viimase ettevttel tehakse ettevalmistusi postijaama ja Eesti esimest kolhoosi kajastava mlestustoa avamiseks. Hoones on ka mned vrastetoad ja uel telkimisplats.

Valjala valla asjaomased inimesed kannavad hoolt, et Laidevahe looduskaitseala vravas oleks kena koht, kus puhata, uudistada ja ka seminare pidada. Ptakse esitleda merelhedast looduskeskkonda ja sellega seotud lhiajalugu, kus kolhoosilgi oli oma osa looduse mberkujundamisel nii heas kui ka halvas mttes. Hrenevas inimasustuses tidab nd loodus jlle thjad kohad. Meil jb le vaid kike toimuvat jlgida.


Jmegi seekord siia pidama. Ent tee viib edasi Kuressaarde ja paljud igatsevad jtkata Srve poole. Eriti huvitab Srve-reis vlismaalasi, kes, vaadanud le looduse kuuekmneaastased militaarmaastikud, mida loodus jrk-jrgult katab, loodavad selge ilma puhul heita pilgu Euroopasse sealt, kus saarlaste snul tee psti ajab. Ja rmustavad vga, kui Sre otsast le Irbe vina paistab 33 kilomeetri kaugusel Kuramaa ranniku sinine viirg. Turismi rgitamise mttes viks siinkohal elda, et Islandil niteks sellist vimalust pole.

Jtkame teekonda Srve poole juba jrgmises Eesti Looduse numbris.


Bruno Pao (1931) on mereajaloolane, kes on vsitavalt askeldavast Tallinnast siirdunud Muhu kaudu oma noorusradadele Saaremaal. Juhib kmneaastast Saaremaa merekultuuri seltsi ja kirjutab mnikord midagi teistele lugemiseks.



Bruno Pao
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012