Eesti Looduse fotov�istlus
2004/06



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 2004/06
Saaremaa taimestiku omapära on säilinud

Mari Reitalu (1941) on sündinud Sandimetsa külas Vao vallas. Lõpetas 1964 bioloogina Tartu ülikooli ja siirdus Viidumäe looduskaitseala direktoriks. Uurinud Saaremaa taimestikku ja taimkatet, eeskätt haruldasi taimeliike. Avaldanud ajakirjanduses ja temaatilistes kogumikes rohkesti artikleid botaanikast ja looduskaitsest. Tartu üliõpilaste looduskaitseringi esimees 1962–1964. Eesti orhideekaitse klubi (1995) asutajaid ja juhatuse liige. Eerik Kumari looduskaitsepreemia laureaat (1993). Autasustatud Valgetähe IV klassi ordeniga (2004).

Saaremaa taimestiku omapära on üldtuntud tõsiasi. Oled Saaremaa floora parim tundja nüüdisajal, samuti tead hästi mandri floorat. Mille poolest see Saaremaa taimestik siis ikka nii omapärane on?


Kui Saaremaal käija on turisti ja botaaniku vahepealne, siis kõigepealt on ta kuulnud, et Saaremaa on midagi erilist. Ning tuleb siia selle kohta tõendeid otsima. Üks omapära on kindlasti olnud pärandkooslused, mida maastikupildis paraku jääb üha vähemaks. Nende asemele on tihtipeale kujunenud niinimetatud noored metsad. Välismaalased nimelt vahetevahel küsivad, et kuidas teil siin nii palju noort metsa on. Saaremaa iseärasus on veel lehtpuuliikide rohkus metsades. Laialehiste puudega koos kasvavad muidugi ka igasugused läänepoolse levilaga rohttaimed. Saaremaal elades võib natuke tüütu tunduda orhideehullus, mis kohati on tehtud turismiatraktsiooniks. Kuid käpalisi on siin tõesti palju. Seega kolm põhilist eripära: kadastikud ja muud niidud, nemoraalne element koos laialehiste metsadega ning käpalised.

Mandri lääneosas kipub pilt suuresti sarnane olema.


Aga taimeliikide kontsentratsioon on siin kindlasti suurem, eriti veel Lääne-Saaremaal. Pealegi on Saaremaa kindlalt piiritletud territoorium; Läänemaa rikkused näiteks justnagu lahjeneksid kogu Mandri-Eesti lääneosa taimestikus.


Oled siin tegutsenud peaaegu nelikümmend aastat. Selle aja sees on nii floora kui ka taimkate tugevasti muutunud. Ega Saaremaa omapära pole selle aja sees kaduma läinud?


Esialgu olukord veel nii hull pole, et liigid kaduma hakkaksid. Saaremaale või üldse Lääne-Eestile iseloomulikud liigid on säilinud. Mõne liigi puhul on leiukohtade arv küll vähenenud, kuna nende kasvukohtades on toimunud suuri muutusi. Tean viit kuni kuut kaitsealust liiki, mida otsimisest hoolimata pole viimastel aastakümnetel enam leitud. Kuid on ka vastupidiseid näiteid. Nagu meie punase raamatu 0-kategooria liik kivi-kurereha, mis 2000. aastal Kipi kadastikust jälle üles leiti.

Aga taimekoosluste osas on pilt küll kurb. Mäletan näiteks jumalakäpa kohti Viidu ja Liiva küla vahel kadastikus, kus ta oli huvilistele näitamiseks hõlpsasti kättesaadav. Praegu pole need kohad enam seda nägugi, et jumalakäpp seal kasvada võiks.


Kas Viidumäel on taimekooslused samuti teisenenud, nagu mujal Saaremaal?


Metsad on tohutult muutunud ja muutuvad pidevalt. Oma osa on siin 1969. aasta novembritormil, mis muutis põhjalikult metsade vanuselist koosseisu. 1950-ndatel, enne kaitsealade loomist, tehti siin ulatuslikke lageraieid. Raielangid metsastati, nii et looduskaitseala rajamise ajaks olid siin noored kultuurid, millest praeguseks on saanud ligi viiekümneaastased metsad.

Kunagised põllumaad pole päriselt metsa kasvanud. Neid põlde on viimastel aastatel saanud maahooldustoetuse abil niita ja tänu sellele on näiteks Mäepea põldudel püsinud väikseõiese hiireherne kasvumaad. On küll üksikuid kaugeid metsatalusid, kus põllud on üsna kinni kasvanud, kuid neist pole eriti kahju ka.


Kuid pärandkooslused, niidud ja puisniidud?


Puisniitusid oleme aegamööda taastanud. Tagamaid oleks veel tohutult, kuid oleme saavutanud oma võimsuse ja võimaluste lae. Nii et puisniite me kuigivõrd enam ei laienda, looduslikule potentsiaalile vaatamata. Viidumäe looduskaitseala pindala on praegu tunduvalt suurem kui alguses ja palju kunagisi puisniite tuli meile juurde 1979. aasta laiendusega.

Meie kunagistesse karjamaakadastikesse on aegamööda ja justnagu märkamatult sisse trüginud mänd. Selle olulise elupaiga säilitamiseks tuleks neid kadastikke remontida: mänd välja raiuda ja kadakat harvendada.


Kas kaitstavad taimed tunnevad end ikka ühtmoodi hästi või on ka selliseid, kes on välja läinud?


On nii ja teisiti. Tasapisi leiab juurde uusi liike ja leiukohti, mida ei saa küll alati tõlgendada nii, et taimi oleks juurde tulnud. Tihtipeale pole neid lihtsalt varem üles leitud. Kuid kaotsiläinuid liike on ka Viidumäel. Näiteks olen peaaegu lootuse kaotanud meilt veel punast tolmpead leida. Tal oli üks väga vana leiukoht, kus taimed ilmutasid end keskmiselt kord kümne aasta jooksul. Praeguseks on see liik ilmselt siiski meilt kadunud.

Kaitseala ääremaadel kasvas päris arvukalt püramiid-koerakäpp ja sellest kasvukohast on isegi foto 1934. aasta Saaremaa koguteoses. Mul on tunne, et üks tema kadumise põhjusi oli kogumine eksikaatherbaariumile ja et omal ajal on seda kohta üleekspluateeritud. Igatahes nähti koerakäpa paari isendit selles kohas, mis tollal veel ei jäänudki kaitseala sisse, viimati 1962 või 1963.

Võib-olla on vähenenud ka valge tolmpea arvukus. Üks üsna rikkalik leiukoht tuli meile 1979. aasta laiendusega juurde. Paraku oli sinna aga rajatud kuusekultuur ja nüüdseks on üha tihedamaks muutuv kuusik tõrjunud ta metsateedele ja väikestesse häiludesse. Igatahes kavatseme selles kasvukohas kuuske harvendada.


Missuguseid hooldustöid on kaitsealal liikide arvukuse suurendamiseks üldse tehtud?


Kõige enam oleme hädas olnud metsadega, mis on rajatud puhaste männikultuuridena. Viidumäe metsad on üks vanemaid riigimetsa laamu Saaremaal ja seda on väga pikka aega majandatud. Haruldased liigid on meieni jõudnud majandusmetsade kaudu. Nendes on alati metsapõlvkonnad vaheldunud, neid metsi on hooldatud ja tänu sellele on metsades sihid, metsateed, väiksemad raiesmikud, lagendikud ja häilud. Terve komplekt Viidumäe haruldusi kasvab valgusküllastes metsades ja tänu pidevale mõõdukale majandamisele ongi need liigid siin praeguseni alles. 1950-ndatel aastatel ja ka pärast 1969. aasta tormi rajatud männikultuurid on liiga tihedad. Oleme neid Kihelkonna metskonna abiga hõrendanud, samuti püüdnud anda kasvuvõimalusi männikultuurides looduslikult uuenenud lehtpuudele. See pole olnud raie puidu saamiseks, vaid harulduste kasvuolude parandamiseks. Peale kultuuride rekonstrueerimise pole viimasel kümnel aastal muid märkimisväärseid raieid tehtud.


Viidumäe on taimesõpradele tuntud koht. Kas niisuguseid kohti on Saaremaal teisigi, mida oleks huvitav vaadata või teistele näidata?


Saaremaa on selliseid kohti täis ja mul on juba kujunenud omad põhimarsruudid ja lemmikkohad. Näiteks kui inimesed tahavad näha võimalikult palju orhideeliike, siis Viidumäe pole nende tutvustamiseks see kõige õigem koht, sest mõnede käpaliste kasvukohad siin lihtsalt puuduvad. Alati tasub käia Tagamõisa poolsaarel, mis sisustab taimehuvilisele vähemalt ühe terve päeva. Väga huvitav on Ninase poolsaar, kus paraku pole teed kõigile sõidukitele läbitavad, aga see polegi vast halb, sest nii jõuavad sinna ainult tõelised entusiastid. Muidugi ka Sõrve ja Karala kant. Odalätsis on hästi kättesaadavad boreaalsed liigid, nagu roomav öövilge ja väike käopõll.


Võib-olla peaks ikka Lääne-Saaremaa või terve saare näiteks rahvuspargina kaitse alla võtma, sest väärtused on ju olemas?


Nii julget mõtet pole kuulnudki pärast biosfääri kaitseala loomist. Ega seda ette küll ei kujuta: kusagil peab inimeste maa ka olema, tänu millele see botaaniline väärtus säilib. Terve Saaremaa oleks ikka liig, ega sa seda ise vist ka ei usu (naerab). Saaremaa rahvusparki ei võtaks rahvas ilmselt vastu.

Natura-võrgustikuga on siiski palju häid kohti saanud kaitse alla võtta. Praegu on need ajutiste piirangutega alad. Inimesed on väsinud ja kurnatud Natura-võrgustiku loomisega kaasnenud segadustest ning konfliktidest ja asi tahab natuke settimist. Praegu on looduskaitse ametkonnas esmatähtis anda seaduslik kate üheks aastaks kehtestatud ajutiste piirangutega aladele.

Haruldasi liike tuleb ja saab kaitsta ka väljaspool kaitsealasid. Näiteks Lääne-Saaremaal pole lihtsalt võimalik kõikidele teise kategooria liikide leiukohtadele kaitsealasid luua, sest neid on nii palju.


Kuidas neid siis kaitsta?


Eks elupaiku kaitstes. Näiteks poollooduslikke kooslusi majandades. Detailplaneeringutega on võimalik suunata majandustegevust hinnalistes kohtades. Eriti väärtuslike paikade kasutusele võtmiseks tuleb tellida keskkonnamõjude hindamine. Lääne-Saaremaal pole siiski võimalik kõiki leiukohti säilitada, ent olulisemad kohad on mingisuguse kaitsega juba haaratud. Kindlasti tuleb teise kategooria liikide head leiukohad võtta arvele püsielupaikadena.


Kas inimesed on neljakümne aastaga hakanud looduskaitsesse kuidagi teistmoodi suhtuma?


Suhtumist Viidumäesse on küll suuresti mõjutanud see, et tegu on kauaaegse kaitsealaga. Viidumäel tehtavast tööst ja näiteks kasvõi maade jätmisest riigi omandisse saadakse aru ja see kannatatakse välja. Kohalikud on looduskaitseala omaks võtnud ja tema vajalikkusest aru saanud, nii et tegelikult ei üritatagi midagi sellist teha, mille vastu peaks väga võitlema või midagi keelama. Selle üle on tõesti hea meel. Väga oluline, et kaitseala on nii palju aastaid olemas olnud ja mis tahes riigikorra ajal on teadmist looduskaitsest ikka süvendatud.


Kuidas on tavakülastaja aastatega muutunud?


Muutusi on küll. Turismi olemuski on muutunud. Nõukogude ajal oli Viidumäe lülitatud sundmarsruuti ja siis jooksis siit mõnel aastal läbi isegi üle kümne tuhande külastaja. Niisugust kogust asjahuvilisi polnud siis ega praegu võimalik kusagilt leida. Mööda standardmarsruuti nad siit suhteliselt apaatselt läbi käisid, kuigi sekka sattus ka tõelisi huvilisi. Eesti inimesed vahepeal eriti ei rännanud. Praeguseks on inimeste majanduslik olukord ja liikumisvõimalused taas paranenud ja nad on hakanud rohkem kaitsealadel käima.

Välismaalasi on siin muidugi varemgi käinud, kuid praegused välismaalased käituvad hoopis teistmoodi. Olin harjunud, et harulduste juures pidin hoolega jälgima, et keegi taimi salaja üles ei katkuks või neid ära ei tallataks. Praegu tean vaid mõnda üksikut juhtumit, kus on küsitud luba taime herbariseerida. Viimasel ajal pole tabanud mitte ühtki taimevargust. Asi on ka selles, et nüüd on tunduvalt paranenud taimede jäädvustamise viisid. Taime pildistada või videosse võtta on tunduvalt mugavam kui taim üles korjata ja tema kuivatamisega palju vaeva näha.


Kas nüüdsed Viidumäel matkajad tunnevad taimi paremini kui varem?


Kõige rohkem on mind liigutanud kohalike inimeste külaskäigud. Juhendamise suhtes kokku leppides on sageli eesmärgiks ravimtaimede tundmaõppimine, aga kui kohale jõutakse, siis selgub, et huvi tuntakse kõigi taimede vastu. Paljud pensionäride rühmad tellivad bussi ja tulevad kohale. Käime siis mööda kaitseala ja inimesed ütlevad, mis nime all nemad taime tunnevad, ja mina räägin, kuidas see on raamatutes kirjas. Möödunud suvel käisid näiteks Salme pensionärid.

Küllalt palju on ka neid, kes helistavad mujalt Saaremaalt ja küsivad, kas seda või teist taime Saaremaal kasvab ning kuidas neid ära tunda. See on väga kosutav. Ilmselt on looduslike taimede kasutusviise laialdaselt ja hästi tutvustatud.

Eestimaa inimesed pole vist majandusolude tõttu veel jõudnud sellisele tasemele, nagu näiteks mõned rootslased või sakslased, kes tehes looduskauget igapäevatööd inseneri või pankurina on olnud aastakümneid huvitatud taimedest, käinud neid otsides riigist riiki ja jäädvustanud taimi kaamera vahendusel. Ka meil on juba niisuguseid entusiaste ja loodetavasti saab neid ajapikku olema üha rohkem.


Enne mainisid, et paljud kohad on neljakümne aastaga kinni kasvanud. Siit tuleneb looduskaitsja jaoks vastuolu: ühelt poolt on väga kahju kaduma läinud kohast, kuid teiselt poolt on see paratamatu tõsiasi – poleks saanud midagi teha. Kuidas leida keskteed?


Looduskaitse, sealhulgas liigikaitse, on pidev kompromisside leidmine. See pole ainult moraalne või sisemine – see peab ka tegudes avalduma. Võtame näiteks karvase lippherne Viidumäel. Tal on siin klassikalised leiukohad, mida kirjeldasid juba 1930-ndatel aastatel loodushuvilised arstid Valter Pärtelpoeg ja Bernhard Saarsoo. Need kohad on ammu teada ja liik kasvab seal jõudsalt siiani. Aga peale selle on karvast lipphernest leitud näiteks männinoorendikes ja raiesmikel, kus kunagi oli lapiti maapinda ette valmistatud. Kui ma siia tulin, siis käis siin sõdimine sellise leiukoha säilitamise pärast. Oli mõtteid, et peaks seal taime ümber rehaga pinda kobestama. Kui taim on tõesti ajutisel kasvukohal kasvama hakanud, siis ei saa midagi parata ning asjadel peab laskma areneda loomulikku teed. Lipphernes on siin kasvanud ka tulekaitse küntud ribadel, pärast tormi männiheite kändudel, metssigade tõngermaadel. Neis kohtades on huvitav jälgida, kui kaua taim vastu peab. Kuid elupaiga kamardumine on ette teada. Niisuguses kohas pole mõtet kunstlikult pinda vabastada, kui taimel on optimaalsed looduslikud kasvukohad siin olemas. Las ta siis teeb vahetevahel neid väljarände.


Kui selliseid häiritud-rikutud kasvukohti pidevalt teha, äkki hakkaks lipphernes siis siin vohama ja kaitseala saaks raporteerida kaitstava liigi seninägematust õitsengust?


Peame siiski mõtlema ka teistele taimedele peale lippherne ja muule elustikule, kes Viidumäel veel elab. Meie üks suur väärtus on ka see, et siin üleüldse leidub koos nii palju liike, mitte ainult kaitsealuseid taimi ja loomi. Meil pole siiski botaanikaaed, kus haruldasi liike lappidel kasvatatakse.

Kui taimede häirimisest veel rääkida, siis minu jaoks oli üllatuseks must seahernes puisniitudel. Teda peetakse üldiselt võsastike ja metsalagendike liigiks, mitte niiduliigiks ja sellepärast oli mure, kuidas ta niitmist talub. Mõtlesime, et tal on kaitsealal üsna palju leiukohti ja võib-olla polegi väga kahju, kui ta puisniidult ära kaob. Tegelikult talus ta niitmist väga hästi ning on tänu heinategemisele märksa arvukamaks muutunud. Kui sama puisniitu aastakümnete eest niideti, kasvas seal ka mägi-naistepuna. Nüüd, pärast viisteist aastat kestnud pidevat hooldamist pole see liik ikka veel siia tagasi tulnud.


Sul ilmus nüüd koos Fred Jüssiga suurepärane album Viidumäest. Mida tuleks kaitseala ja kaitstavate taimede tutvustamiseks veel teha?


Väga paljud haruldaste liikide leiukohad pole seni jõudnud looduskaitseregistrisse, sest sellega tegelemiseks pole kunagi piisavalt aega olnud. See ja kõik muudki kohalikke andmebaase puudutavad küsimused on eriti aktuaalsed praegustes kaitsealade reformi tõmbetuultes, sest pole jõutud ühisele seisukohale, kas ja milleks neid andmebaase ikka vaja on. Peagi ilmub Viidumäe kaitstavaid taimi tutvustav voldik. Viidumäe taimestik tahaks uut korralikku ülevaatamist, sest määramata on mitmeid kriitilisi taimeliike: seega on siin tegemist küllalt. Kindlasti tuleks valmis teha Saaremaa floora nimekiri, millega oleme koos Elle Roosalustega tasapisi tegelenud. Ühtlasi tuleks koostada Saaremaa kaitstavate liikide kokkuvõte. Aga kaitstavate liikide nimekirjad muutuvad ühtesoodu, nii et väga kauaks ei tohi unelema jääda, muidu läheb materjal hapuks. Üks helesinine unenägu on veel. Ükskord võiks ühiste kaante vahel trükki jõuda kogu see rikkalik materjal, mis meie kätte on kogunenud Viidumäe elus ja eluta looduse kohta.


Viidumäe kaitseala aineline heaolu on viimastel aastatel märgatavalt paranenud. Kas kaitsealal on veel suuremaid vajadusi, mis siiani rahuldamata?


Majanduslikus mõttes oleks kõige pakilisem sauna remont. Kuna välitööl viibivatele inimestele meeldib siin ööbida ja meie jaoks loob nendega suhtlemine võimaluse looduseuurijate ringkonna uudistest osa saada, siis tahaksime kindlasti siinseid majutusolusid parandada. Praegused olud on üsna haledad. See olukord saaks lahenduse saunahoone ümberehituse käigus.


Kas peale talgutel käimise saavad inimesed veel kaitsealal abiks olla?


Kõige suurem abi ja tugi kohalikelt elanikelt on meie mõistmine ning oleks väga kena, kui see suhtumine kestaks. Soode laudteid ja muid rajatisi õpperadadel oleme remontinud kohalike elanike ja ettevõtjate abiga. Õpperadasid võiksime juurde teha, kuid seejuures tuleb silmas pidada, et neid tohib rajada vaid nii palju, kui hiljem jõutakse korras hoida. See on oluline kõikjal, mitte ainult Viidumäel.


Kas jõuad tegeleda ka millegi muuga peale taimede ja kaitseala?


Administratiivse tööga pidevalt tegeledes on jäänud üha enam tunne, et mu põhihobi ongi botaanika. Mul on kollektsionääri hing. Kogun taimepostkaarte. Väga meeldis uurida taimi levikuatlase tarbeks: pingutada selle nimel, et leiaks ruutudesse veel liike juurde. Ja kogun haruldaste liikide levikuandmeid kogu Saaremaa kohta. Tööst vabal ajal on olnud võimalus osa võtta niitude ja märgalade ning Natura eelvalikualade inventeerimisest. See on olnud huvitav ja rikastav tegevus: olen saanud tuttavaks paljude Saaremaa ilusate ja huvitavate paikadega ja tean nüüd paremini, mis seal kasvab. Eks seegi ole kollektsiooni täiendamine.



Botaanikut ja looduskaitsjat Mari Reitalu küsitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012