Eesti Looduse fotov�istlus
2004/06



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 2004/06
Saaremaa taimestiku omapra on silinud

Mari Reitalu (1941) on sndinud Sandimetsa klas Vao vallas. Lpetas 1964 bioloogina Tartu likooli ja siirdus Viidume looduskaitseala direktoriks. Uurinud Saaremaa taimestikku ja taimkatet, eesktt haruldasi taimeliike. Avaldanud ajakirjanduses ja temaatilistes kogumikes rohkesti artikleid botaanikast ja looduskaitsest. Tartu lipilaste looduskaitseringi esimees 19621964. Eesti orhideekaitse klubi (1995) asutajaid ja juhatuse liige. Eerik Kumari looduskaitsepreemia laureaat (1993). Autasustatud Valgethe IV klassi ordeniga (2004).

Saaremaa taimestiku omapra on ldtuntud tsiasi. Oled Saaremaa floora parim tundja ndisajal, samuti tead hsti mandri floorat. Mille poolest see Saaremaa taimestik siis ikka nii omaprane on?


Kui Saaremaal kija on turisti ja botaaniku vahepealne, siis kigepealt on ta kuulnud, et Saaremaa on midagi erilist. Ning tuleb siia selle kohta tendeid otsima. ks omapra on kindlasti olnud prandkooslused, mida maastikupildis paraku jb ha vhemaks. Nende asemele on tihtipeale kujunenud niinimetatud noored metsad. Vlismaalased nimelt vahetevahel ksivad, et kuidas teil siin nii palju noort metsa on. Saaremaa iserasus on veel lehtpuuliikide rohkus metsades. Laialehiste puudega koos kasvavad muidugi ka igasugused lnepoolse levilaga rohttaimed. Saaremaal elades vib natuke ttu tunduda orhideehullus, mis kohati on tehtud turismiatraktsiooniks. Kuid kpalisi on siin testi palju. Seega kolm philist eripra: kadastikud ja muud niidud, nemoraalne element koos laialehiste metsadega ning kpalised.

Mandri lneosas kipub pilt suuresti sarnane olema.


Aga taimeliikide kontsentratsioon on siin kindlasti suurem, eriti veel Lne-Saaremaal. Pealegi on Saaremaa kindlalt piiritletud territoorium; Lnemaa rikkused niteks justnagu lahjeneksid kogu Mandri-Eesti lneosa taimestikus.


Oled siin tegutsenud peaaegu nelikmmend aastat. Selle aja sees on nii floora kui ka taimkate tugevasti muutunud. Ega Saaremaa omapra pole selle aja sees kaduma linud?


Esialgu olukord veel nii hull pole, et liigid kaduma hakkaksid. Saaremaale vi ldse Lne-Eestile iseloomulikud liigid on silinud. Mne liigi puhul on leiukohtade arv kll vhenenud, kuna nende kasvukohtades on toimunud suuri muutusi. Tean viit kuni kuut kaitsealust liiki, mida otsimisest hoolimata pole viimastel aastakmnetel enam leitud. Kuid on ka vastupidiseid niteid. Nagu meie punase raamatu 0-kategooria liik kivi-kurereha, mis 2000. aastal Kipi kadastikust jlle les leiti.

Aga taimekoosluste osas on pilt kll kurb. Mletan niteks jumalakpa kohti Viidu ja Liiva kla vahel kadastikus, kus ta oli huvilistele nitamiseks hlpsasti kttesaadav. Praegu pole need kohad enam seda ngugi, et jumalakpp seal kasvada viks.


Kas Viidumel on taimekooslused samuti teisenenud, nagu mujal Saaremaal?


Metsad on tohutult muutunud ja muutuvad pidevalt. Oma osa on siin 1969. aasta novembritormil, mis muutis phjalikult metsade vanuselist koosseisu. 1950-ndatel, enne kaitsealade loomist, tehti siin ulatuslikke lageraieid. Raielangid metsastati, nii et looduskaitseala rajamise ajaks olid siin noored kultuurid, millest praeguseks on saanud ligi viiekmneaastased metsad.

Kunagised pllumaad pole priselt metsa kasvanud. Neid plde on viimastel aastatel saanud maahooldustoetuse abil niita ja tnu sellele on niteks Mepea pldudel psinud vikseiese hiireherne kasvumaad. On kll ksikuid kaugeid metsatalusid, kus pllud on sna kinni kasvanud, kuid neist pole eriti kahju ka.


Kuid prandkooslused, niidud ja puisniidud?


Puisniitusid oleme aegamda taastanud. Tagamaid oleks veel tohutult, kuid oleme saavutanud oma vimsuse ja vimaluste lae. Nii et puisniite me kuigivrd enam ei laienda, looduslikule potentsiaalile vaatamata. Viidume looduskaitseala pindala on praegu tunduvalt suurem kui alguses ja palju kunagisi puisniite tuli meile juurde 1979. aasta laiendusega.

Meie kunagistesse karjamaakadastikesse on aegamda ja justnagu mrkamatult sisse trginud mnd. Selle olulise elupaiga silitamiseks tuleks neid kadastikke remontida: mnd vlja raiuda ja kadakat harvendada.


Kas kaitstavad taimed tunnevad end ikka htmoodi hsti vi on ka selliseid, kes on vlja linud?


On nii ja teisiti. Tasapisi leiab juurde uusi liike ja leiukohti, mida ei saa kll alati tlgendada nii, et taimi oleks juurde tulnud. Tihtipeale pole neid lihtsalt varem les leitud. Kuid kaotsilinuid liike on ka Viidumel. Niteks olen peaaegu lootuse kaotanud meilt veel punast tolmpead leida. Tal oli ks vga vana leiukoht, kus taimed ilmutasid end keskmiselt kord kmne aasta jooksul. Praeguseks on see liik ilmselt siiski meilt kadunud.

Kaitseala remaadel kasvas pris arvukalt pramiid-koerakpp ja sellest kasvukohast on isegi foto 1934. aasta Saaremaa koguteoses. Mul on tunne, et ks tema kadumise phjusi oli kogumine eksikaatherbaariumile ja et omal ajal on seda kohta leekspluateeritud. Igatahes nhti koerakpa paari isendit selles kohas, mis tollal veel ei jnudki kaitseala sisse, viimati 1962 vi 1963.

Vib-olla on vhenenud ka valge tolmpea arvukus. ks sna rikkalik leiukoht tuli meile 1979. aasta laiendusega juurde. Paraku oli sinna aga rajatud kuusekultuur ja ndseks on ha tihedamaks muutuv kuusik trjunud ta metsateedele ja vikestesse hiludesse. Igatahes kavatseme selles kasvukohas kuuske harvendada.


Missuguseid hooldustid on kaitsealal liikide arvukuse suurendamiseks ldse tehtud?


Kige enam oleme hdas olnud metsadega, mis on rajatud puhaste mnnikultuuridena. Viidume metsad on ks vanemaid riigimetsa laamu Saaremaal ja seda on vga pikka aega majandatud. Haruldased liigid on meieni judnud majandusmetsade kaudu. Nendes on alati metsaplvkonnad vaheldunud, neid metsi on hooldatud ja tnu sellele on metsades sihid, metsateed, viksemad raiesmikud, lagendikud ja hilud. Terve komplekt Viidume haruldusi kasvab valguskllastes metsades ja tnu pidevale mdukale majandamisele ongi need liigid siin praeguseni alles. 1950-ndatel aastatel ja ka prast 1969. aasta tormi rajatud mnnikultuurid on liiga tihedad. Oleme neid Kihelkonna metskonna abiga hrendanud, samuti pdnud anda kasvuvimalusi mnnikultuurides looduslikult uuenenud lehtpuudele. See pole olnud raie puidu saamiseks, vaid harulduste kasvuolude parandamiseks. Peale kultuuride rekonstrueerimise pole viimasel kmnel aastal muid mrkimisvrseid raieid tehtud.


Viidume on taimespradele tuntud koht. Kas niisuguseid kohti on Saaremaal teisigi, mida oleks huvitav vaadata vi teistele nidata?


Saaremaa on selliseid kohti tis ja mul on juba kujunenud omad phimarsruudid ja lemmikkohad. Niteks kui inimesed tahavad nha vimalikult palju orhideeliike, siis Viidume pole nende tutvustamiseks see kige igem koht, sest mnede kpaliste kasvukohad siin lihtsalt puuduvad. Alati tasub kia Tagamisa poolsaarel, mis sisustab taimehuvilisele vhemalt he terve peva. Vga huvitav on Ninase poolsaar, kus paraku pole teed kigile sidukitele lbitavad, aga see polegi vast halb, sest nii juavad sinna ainult telised entusiastid. Muidugi ka Srve ja Karala kant. Odaltsis on hsti kttesaadavad boreaalsed liigid, nagu roomav vilge ja vike kopll.


Vib-olla peaks ikka Lne-Saaremaa vi terve saare niteks rahvuspargina kaitse alla vtma, sest vrtused on ju olemas?


Nii julget mtet pole kuulnudki prast biosfri kaitseala loomist. Ega seda ette kll ei kujuta: kusagil peab inimeste maa ka olema, tnu millele see botaaniline vrtus silib. Terve Saaremaa oleks ikka liig, ega sa seda ise vist ka ei usu (naerab). Saaremaa rahvusparki ei vtaks rahvas ilmselt vastu.

Natura-vrgustikuga on siiski palju hid kohti saanud kaitse alla vtta. Praegu on need ajutiste piirangutega alad. Inimesed on vsinud ja kurnatud Natura-vrgustiku loomisega kaasnenud segadustest ning konfliktidest ja asi tahab natuke settimist. Praegu on looduskaitse ametkonnas esmathtis anda seaduslik kate heks aastaks kehtestatud ajutiste piirangutega aladele.

Haruldasi liike tuleb ja saab kaitsta ka vljaspool kaitsealasid. Niteks Lne-Saaremaal pole lihtsalt vimalik kikidele teise kategooria liikide leiukohtadele kaitsealasid luua, sest neid on nii palju.


Kuidas neid siis kaitsta?


Eks elupaiku kaitstes. Niteks poollooduslikke kooslusi majandades. Detailplaneeringutega on vimalik suunata majandustegevust hinnalistes kohtades. Eriti vrtuslike paikade kasutusele vtmiseks tuleb tellida keskkonnamjude hindamine. Lne-Saaremaal pole siiski vimalik kiki leiukohti silitada, ent olulisemad kohad on mingisuguse kaitsega juba haaratud. Kindlasti tuleb teise kategooria liikide head leiukohad vtta arvele psielupaikadena.


Kas inimesed on neljakmne aastaga hakanud looduskaitsesse kuidagi teistmoodi suhtuma?


Suhtumist Viidumesse on kll suuresti mjutanud see, et tegu on kauaaegse kaitsealaga. Viidumel tehtavast tst ja niteks kasvi maade jtmisest riigi omandisse saadakse aru ja see kannatatakse vlja. Kohalikud on looduskaitseala omaks vtnud ja tema vajalikkusest aru saanud, nii et tegelikult ei ritatagi midagi sellist teha, mille vastu peaks vga vitlema vi midagi keelama. Selle le on testi hea meel. Vga oluline, et kaitseala on nii palju aastaid olemas olnud ja mis tahes riigikorra ajal on teadmist looduskaitsest ikka svendatud.


Kuidas on tavaklastaja aastatega muutunud?


Muutusi on kll. Turismi olemuski on muutunud. Nukogude ajal oli Viidume llitatud sundmarsruuti ja siis jooksis siit mnel aastal lbi isegi le kmne tuhande klastaja. Niisugust kogust asjahuvilisi polnud siis ega praegu vimalik kusagilt leida. Mda standardmarsruuti nad siit suhteliselt apaatselt lbi kisid, kuigi sekka sattus ka telisi huvilisi. Eesti inimesed vahepeal eriti ei rnnanud. Praeguseks on inimeste majanduslik olukord ja liikumisvimalused taas paranenud ja nad on hakanud rohkem kaitsealadel kima.

Vlismaalasi on siin muidugi varemgi kinud, kuid praegused vlismaalased kituvad hoopis teistmoodi. Olin harjunud, et harulduste juures pidin hoolega jlgima, et keegi taimi salaja les ei katkuks vi neid ra ei tallataks. Praegu tean vaid mnda ksikut juhtumit, kus on ksitud luba taime herbariseerida. Viimasel ajal pole tabanud mitte htki taimevargust. Asi on ka selles, et nd on tunduvalt paranenud taimede jdvustamise viisid. Taime pildistada vi videosse vtta on tunduvalt mugavam kui taim les korjata ja tema kuivatamisega palju vaeva nha.


Kas ndsed Viidumel matkajad tunnevad taimi paremini kui varem?


Kige rohkem on mind liigutanud kohalike inimeste klaskigud. Juhendamise suhtes kokku leppides on sageli eesmrgiks ravimtaimede tundmappimine, aga kui kohale jutakse, siis selgub, et huvi tuntakse kigi taimede vastu. Paljud pensionride rhmad tellivad bussi ja tulevad kohale. Kime siis mda kaitseala ja inimesed tlevad, mis nime all nemad taime tunnevad, ja mina rgin, kuidas see on raamatutes kirjas. Mdunud suvel kisid niteks Salme pensionrid.

Kllalt palju on ka neid, kes helistavad mujalt Saaremaalt ja ksivad, kas seda vi teist taime Saaremaal kasvab ning kuidas neid ra tunda. See on vga kosutav. Ilmselt on looduslike taimede kasutusviise laialdaselt ja hsti tutvustatud.

Eestimaa inimesed pole vist majandusolude tttu veel judnud sellisele tasemele, nagu niteks mned rootslased vi sakslased, kes tehes looduskauget igapevatd inseneri vi pankurina on olnud aastakmneid huvitatud taimedest, kinud neid otsides riigist riiki ja jdvustanud taimi kaamera vahendusel. Ka meil on juba niisuguseid entusiaste ja loodetavasti saab neid ajapikku olema ha rohkem.


Enne mainisid, et paljud kohad on neljakmne aastaga kinni kasvanud. Siit tuleneb looduskaitsja jaoks vastuolu: helt poolt on vga kahju kaduma linud kohast, kuid teiselt poolt on see paratamatu tsiasi poleks saanud midagi teha. Kuidas leida keskteed?


Looduskaitse, sealhulgas liigikaitse, on pidev kompromisside leidmine. See pole ainult moraalne vi sisemine see peab ka tegudes avalduma. Vtame niteks karvase lippherne Viidumel. Tal on siin klassikalised leiukohad, mida kirjeldasid juba 1930-ndatel aastatel loodushuvilised arstid Valter Prtelpoeg ja Bernhard Saarsoo. Need kohad on ammu teada ja liik kasvab seal judsalt siiani. Aga peale selle on karvast lipphernest leitud niteks mnninoorendikes ja raiesmikel, kus kunagi oli lapiti maapinda ette valmistatud. Kui ma siia tulin, siis kis siin sdimine sellise leiukoha silitamise prast. Oli mtteid, et peaks seal taime mber rehaga pinda kobestama. Kui taim on testi ajutisel kasvukohal kasvama hakanud, siis ei saa midagi parata ning asjadel peab laskma areneda loomulikku teed. Lipphernes on siin kasvanud ka tulekaitse kntud ribadel, prast tormi mnniheite kndudel, metssigade tngermaadel. Neis kohtades on huvitav jlgida, kui kaua taim vastu peab. Kuid elupaiga kamardumine on ette teada. Niisuguses kohas pole mtet kunstlikult pinda vabastada, kui taimel on optimaalsed looduslikud kasvukohad siin olemas. Las ta siis teeb vahetevahel neid vljarnde.


Kui selliseid hiritud-rikutud kasvukohti pidevalt teha, kki hakkaks lipphernes siis siin vohama ja kaitseala saaks raporteerida kaitstava liigi seningematust itsengust?


Peame siiski mtlema ka teistele taimedele peale lippherne ja muule elustikule, kes Viidumel veel elab. Meie ks suur vrtus on ka see, et siin leldse leidub koos nii palju liike, mitte ainult kaitsealuseid taimi ja loomi. Meil pole siiski botaanikaaed, kus haruldasi liike lappidel kasvatatakse.

Kui taimede hirimisest veel rkida, siis minu jaoks oli llatuseks must seahernes puisniitudel. Teda peetakse ldiselt vsastike ja metsalagendike liigiks, mitte niiduliigiks ja selleprast oli mure, kuidas ta niitmist talub. Mtlesime, et tal on kaitsealal sna palju leiukohti ja vib-olla polegi vga kahju, kui ta puisniidult ra kaob. Tegelikult talus ta niitmist vga hsti ning on tnu heinategemisele mrksa arvukamaks muutunud. Kui sama puisniitu aastakmnete eest niideti, kasvas seal ka mgi-naistepuna. Nd, prast viisteist aastat kestnud pidevat hooldamist pole see liik ikka veel siia tagasi tulnud.


Sul ilmus nd koos Fred Jssiga suureprane album Viidumest. Mida tuleks kaitseala ja kaitstavate taimede tutvustamiseks veel teha?


Vga paljud haruldaste liikide leiukohad pole seni judnud looduskaitseregistrisse, sest sellega tegelemiseks pole kunagi piisavalt aega olnud. See ja kik muudki kohalikke andmebaase puudutavad ksimused on eriti aktuaalsed praegustes kaitsealade reformi tmbetuultes, sest pole jutud hisele seisukohale, kas ja milleks neid andmebaase ikka vaja on. Peagi ilmub Viidume kaitstavaid taimi tutvustav voldik. Viidume taimestik tahaks uut korralikku levaatamist, sest mramata on mitmeid kriitilisi taimeliike: seega on siin tegemist kllalt. Kindlasti tuleks valmis teha Saaremaa floora nimekiri, millega oleme koos Elle Roosalustega tasapisi tegelenud. htlasi tuleks koostada Saaremaa kaitstavate liikide kokkuvte. Aga kaitstavate liikide nimekirjad muutuvad htesoodu, nii et vga kauaks ei tohi unelema jda, muidu lheb materjal hapuks. ks helesinine unengu on veel. kskord viks histe kaante vahel trkki juda kogu see rikkalik materjal, mis meie ktte on kogunenud Viidume elus ja eluta looduse kohta.


Viidume kaitseala aineline heaolu on viimastel aastatel mrgatavalt paranenud. Kas kaitsealal on veel suuremaid vajadusi, mis siiani rahuldamata?


Majanduslikus mttes oleks kige pakilisem sauna remont. Kuna vlitl viibivatele inimestele meeldib siin bida ja meie jaoks loob nendega suhtlemine vimaluse looduseuurijate ringkonna uudistest osa saada, siis tahaksime kindlasti siinseid majutusolusid parandada. Praegused olud on sna haledad. See olukord saaks lahenduse saunahoone mberehituse kigus.


Kas peale talgutel kimise saavad inimesed veel kaitsealal abiks olla?


Kige suurem abi ja tugi kohalikelt elanikelt on meie mistmine ning oleks vga kena, kui see suhtumine kestaks. Soode laudteid ja muid rajatisi pperadadel oleme remontinud kohalike elanike ja ettevtjate abiga. pperadasid viksime juurde teha, kuid seejuures tuleb silmas pidada, et neid tohib rajada vaid nii palju, kui hiljem jutakse korras hoida. See on oluline kikjal, mitte ainult Viidumel.


Kas juad tegeleda ka millegi muuga peale taimede ja kaitseala?


Administratiivse tga pidevalt tegeledes on jnud ha enam tunne, et mu phihobi ongi botaanika. Mul on kollektsionri hing. Kogun taimepostkaarte. Vga meeldis uurida taimi levikuatlase tarbeks: pingutada selle nimel, et leiaks ruutudesse veel liike juurde. Ja kogun haruldaste liikide levikuandmeid kogu Saaremaa kohta. Tst vabal ajal on olnud vimalus osa vtta niitude ja mrgalade ning Natura eelvalikualade inventeerimisest. See on olnud huvitav ja rikastav tegevus: olen saanud tuttavaks paljude Saaremaa ilusate ja huvitavate paikadega ja tean nd paremini, mis seal kasvab. Eks seegi ole kollektsiooni tiendamine.



Botaanikut ja looduskaitsjat Mari Reitalu ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012