Eesti Looduse fotov�istlus
2004/07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 2004/07
ks vimalusi teeme prandi rahaks

Poollooduslikud rohumaad, viimasel ajal peenema nimetusega prandkooslused, on lbi aegade olnud kehvemas seisus kui vaeslapsed. Karja- ja heinamaaks jeti sajandeid kige viletsamad maad, mida ei andnud plluks knda. Kidura taimestikuga loopealseid vi kuivi niite pole kuigi krgelt hinnanud isegi neid mdunud sajandi alguses uurinud loodusteadlased. Eks nemadki olid plluharijate lapsed. Annan puisniiduheina lehmale, kui tahan, et tal piim kinni jks, kneles mulle taluperemees mned aastad tagasi, kui puisniite inventeerisin. No mida siis sellisest viletsast heinamaast hoida, see peaks ammu olema ajaloo prgikastis hes hapuroka, pigimusta suitsusauna ja peeruvalgusega?

Armastus kib teadagi khu kaudu. Lagendikul heljuv viljapld vi raiekps mastimnnik on praktilise meelega maaomanikule thendanud alati hoopis muud kui kadakane karjamaa: pllul ja metsas on raha peaaegu kega katsuda.

Bioloogiline mitmekesisus, looduseilu vi aastatuhandetepikkune tava jtab asjaliku eestlase paraku sna kskikseks. Kas siis seda saab ka ma? 1930. aastatel orienteerus tollane tegelik pllumees teravilja- ja linakasvatuselt piimakarjale, sest piimasaadused andsid rohkem tulu. Praegu viksid prandkoosluste hooldajatele tulu tuua looduskaitsetoetused, kuid miks mitte ka mahetoodang vi ha populaarsust koguv turism?

Prandkooslusi on vimalik hoida ksnes neid majanduslikult kasutades. Kui heinal vi loomasaadustel pole otsest vljundit ka mahetoodanguna, siis tuleb poollooduslike rohumaade hoidjaile ka edaspidi peale maksta. Kas ainuksi toetustel elamine jb jtkusuutlikuks, on iseksimus.

nneks ei ki kogu elu ainult raha kaudu. Jrgimist vriks prandkoosluste kaitse hingu (PK) tegevus, millega liitunud paarsada huvilist on vtnud sihiks poollooduslike koosluste taastamise ja silitamise Eestis. Iga-aastased rohke osavtjaskonnaga puis- vi rannaniitude hooldustalgud on vaid ks vimalusi, kuidas igaks saab oma tga prandkoosluste psimisele kaasa aidata.

Prand on tegelikult ulatuslik ning seetttu ei nnestu ka rohumaid hes ajakirjanumbris ammendavalt ksitleda. Ega me juagi palju kaugemale sissejuhatusest, hiite tutvustusest ja prandkoosluste kujunemisloo levaatest. Mrksa phjalikuma ettekujutuse sellest valdkonnast saab kas vi PK vljaandel peagi ilmuvast pik-ksiraamatust Prandkooslused.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012