Eesti Looduse fotov�istlus
2004/07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
euroharuldused eestis EL 2004/07
Harivesilik

Harivesilik on ks neid vikseid loomi, keda ohustab elupaikade hving. Et teda psta, peame hoidma ja taastama pisikesi puhtaid veesilmi ning hoolitsema ka nende mbruse eest.


Harivesilik (Triturus cristatus) on le 14 cm pikk, tume, sisalikku meenutav kahepaikne. Nahk on harivesilikul nagu krnkonnalgi krobeline, mustjas vi tumehall. Khupool on erkkollane vi -oran, mustade laikudega.

Oma nime on harivesilik saanud krgest hambulisest harjast, mis kasvab isaslooma seljale sigimisajaks (aprilli lpul ja mais). Sageli aetakse harivesilikku segi meie teise vesiliku thnikvesilikuga. Viimane on kll harivesilikust tunduvalt viksem (kuni 11 cm), sileda nahaga ning helepruun, kuid segadust tekitab hari: ka thnikvesiliku isasloom kannab sigimisajal seljal krget harja. Ent thnikvesilikul kulgeb hari htlasena seljalt sabale, harivesilikul aga katkeb vljalikega sabatvikul ning jtkub sabal.

Levik. Harivesilik on levinud peamiselt Phja- ja Kesk-Euroopas, Alpi mestikust phja pool. Teda pole Iirimaal ning suuremal osal Skandinaaviast. Phjas ulatub harivesiliku levila Soomeni, idas hlmab Venemaad ja Ukrainat, ulatudes Kagu-Aasiani [1].

Eestis elas harivesilik vanasti hajusalt kogu mandriosas. Tnapeval vib teda leida Kagu- ja Luna-Eestis ning Pandivere krgustikul.

Elupaik. Harivesilik on veega vga tihedalt seotud kahepaikne. Ta eelistab vikesi jrvi, metsakraave, kla- ja saunatiike, kopra leujutusalasid ning karjriveekogusid. Veekogu suhtes on harivesilik sna nudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vhemalt osaliselt pikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimnt, penikeel) ning kaladeta vikeveekogud. Oluline on ka see, et need asuksid rhmiti ksteise lhedal, nii et nende vahekaugus ei letaks 500 meetrit vahemaad, mida harivesilik suudab maismaal lbida [2, 3].

Peale veekogude vajab harivesilik ka maismaa-elupaiku ning sobivaid talvituskohti. Suve teisel poolel vib harivesilikke nha kuival maal (niidud, lehtmetsad, aiad), kus nad peval peituvad kivide, puurontide vi kndude alla vi poevad samblasse. Vlja toituma tulevad nad alles hmaruses [3].

Talvituspaikadena eelistavad harivesilikud mitmesuguseid urge, knnualuseid ja kivikuhilaid, kuid sageli vib neid leida ka keldritest [3].


Sigimine. Aprilli lpus tulevad harivesilikud talvituspaikadest veekogudesse sigima. Enne sigimist peetakse vees omaprast pulmamngu: isasloom ujub uhkeldades emaslooma ees, vristades tagasipainutatud saba, seda vahetevahel emase poole viibutades. Viimaks vljutab isasloom vhemalt he spermatofoori, mille emasloom oma kloaagiga les korjab [1]. Emasloom muneb munad, mida vib olla 30005000, kinnitades need hekaupa veetaime lehtede alakljele. Leht volditakse kokku nii, et muna peitub selle kurdude vahele.

Munadest kooruvad paari ndala prast vastsed, keda vib suve jooksul nha veekogudes ujumas. Vastsed on rvtoidulised, nad svad vikesi koorikloomi, veeputukaid ja teisi veekogus elutsevaid selgrootuid [2].


Ohud. ks harivesilike arvukuse vhenemise peaphjusi nii meil kui ka mujal Euroopas on vikeveekogude nappus: paljud harivesiliku kudemisveekogud on kuivendatud, kinni kasvanud, vetiste, putuka- ja taimekaitsemrkidega saastatud, kaladega asustatud, kinni aetud vi prahistatud.

Peale selle ohustab harivesilikku ka sobivate toitumisalade hving. Taanis, Rootsis, Saksamaal ja Prantsusmaal on kudemisveekogud mbritsetud intensiivselt haritavast pllumaast, kus napib saakputukaid ning kus pllumajanduses kasutatavate kemikaalide tttu on tundliku nahaga kahepaiksetel ohtlik liikuda: kunstvetiste graanulid kleepuvad pllul liikuvate vesilike niiskele nahale, kus nad hakkavad lahustuma. Lbi hukese naha absorbeerub mrk kahepaikse organismi, mjudes talle surmavalt. Putukamrgid mjuvad vesilikele hukutavalt ka nende toidu (putukad ja nende vastsed) kaudu [2, 3].

Kudemisveekogudesse sattunud kunstvetised ja mrgid saastavad vett vi koguni hvitavad vee kossteemi: nii kudu kui ka vastsed neis veekogudes hukkuvad.

Soomes tekitab probleeme veel see, et raiutakse maha valguskllased lehtmetsad ning raielankidele rajatakse kuusekultuur: tihedas kuusikus napib nii saakputukaid kui ka talvituspaiku.


Kaitse. Euroopa Liidus on harivesilik rangelt kaitstav liik, kes on kantud nii loodusdirektiivi II kui ka IV lisasse. Tema elupaikade kaitseks tuleb EL-i liikmesriikides piiritleda kaitsealad ning hoida seda loomakest ja tema sigimisalasid ka vljaspool neid. Eestis kuulub harivesilik II kategooria kaitsealuste liikide hulka.

Varjatud eluviisiga harivesilikku on Eestis seni sna vhe uuritud. 2000. aastast alates on teda aga Eestis otsitud ning tema elupaiku inventeeritud. Viimastel aastatel on meile appi tulnud ka liigieksperdid Taanist ja Soomest. Just koosts Taani ja Soome kolleegidega algab sel aastal Euroopa Liidu LIFE-Nature fondist kaasrahastatav projekt, mis keskendub harivesiliku elupaikade kaitsele kolmes riigis. Peaeesmrk on taastada ja rajada harivesiliku vee-elupaiku, hooldada maismaaelupaiku ning teavitada inimesi sellest liigist, tema elupaiganudlusest ning teda hvardavatest ohtudest. Eesti poolt osalevad projektis keskkonnaministeerium, Haanja ja Otep looduspark, Plvamaa ja Vrumaa keskkonnateenistused ning Haanja ja Ruge vald. Nelja aasta jooksul on Plva- ja Vrumaal kavas taastada ning rajada le 160 vikeveekogu, hooldada neid mbritsevaid poollooduslikke rohumaid, korraldada ppelaagreid ja teabepevi, anda vlja liiki tutvustavaid trkiseid ning palju muudki.



1. Arnold, E. Nicholas 2004. Euroopa kahepaiksed ja roomajad. Eesti Entsklopeediakirjastus. Tallinn.

2. Krone, A. (koost.) 2001. Der Kammolch (Triturus cristatus) Verbreitung, Biologie, kologie und Schutz. Sonderheft 4 RANA.

3. Langton, Tom et al. 2001. Great Crested Newt Conservation Handbook. Froglife. London.

4. Vilbaste, Kristel; Marvet, Ann (toim.) 2004. Rahvusvahelise thtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Keskkonnaministeerium, Tallinn.


Riinu Rannap (1966) on zooloog, keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist.



Riinu Rannap
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012