Eesti Looduse fotov�istlus
2004/07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 2004/07
Prandkoosluste kujunemislugu saab ha selgemaks

Aivar Kriiska on sndinud 1965. aastal Mustvees. Lpetas 1992. aastal Tartu likooli ajaloolase-arheoloogina. Kaitses 1994 samas magistritd teemal Narva je alamjooksu ala neoliitiline keraamika ning 2001 Helsingi likoolis filosoofiadoktori vitekirja Eesti rannikualade ja saarte kiviaegsest asustusest ning majandussuhetest. Uurimisvaldkonnaks on Eesti kiviaeg, eesktt rannikuasustuse kujunemine ja areng, samuti esiajalooline keraamika, eksperimentaalarheoloogia ja arheoloogia ajalugu. Avaldanud rohkesti teaduslikke ja populaarteaduslikke kirjutisi, muu hulgas ajakirjas Horisont. Tartu likooli arheoloogia ppetooli dotsent.

Kuidas ja millal tekkisid meie prandkooslused?


Seda peab vaatama kahes vtmes: kui kneldakse rohumaadest, siis sageli pannakse algus pllumajandusaega. Kllap poollooduslike koosluste, mida majandati ja prandati kolhoosiajani, kujunemine on tepoolest seotud viljelusmajanduse looga. Kui kaugele need tegelikult ulatuvad, on vga raske elda. Kige reaalsemalt visid sellised kooslused meieni pranduda rauaaja lpust, ehk juba viikingiajast, kuid mnedes kohtades vib nende algus ulatuda isegi pronksiajani vlja.

Laiemalt rkides peaks prandkoosluste ksitlusse vtma ka enne maaviljelust kujunenud kooslused. Samavrd kui loodus mras Eesti esmaasukate elukeskkonna ja eluviisi, on inimene hakanud kohe loodust mjutama, praeguste teadmiste kohaselt alates umbes 9000 aastast enne Kristuse sndi. Tollane inimmju oli loodusele muidugi vike, hakates suurenema kohapaiksusest alates. Esimesed inimmju ilmingud looduses olid metsarajad, teed ning loomulikult elupaigad ja nende lhimbrus.

Arheoloogilistele leidudele tuginedes ei saa vist testada, et 9000 aastat e.Kr. olid metsad praegustest hredamad ja meenutasid pigem tihedat puisniitu? Karjakaupa ringi jooksvad hobused ja pdrad sid metsa lihtsalt hredaks.


See mttekik meeldib mulle, kuigi arheoloogiline materjal seda ei kinnita ega lkka mber. Kuid sellise vaatenurga olen minagi le vtnud, et tollased metsad olid hoopis hredamad kui praegused kas vi paarisaja-aastased plismetsad.

Ma pole kll ise kivikirvega htki puud langetanud, kuid kujutan ette, et see pidi sna vaevaline t olema, eriti kui veel neist puiest tahta maja ehitada.


Kivikirvega on tehtud pris palju eksperimente Phjamaades. Puu langetamine kestab sel moel paarkmmend minutit. Aga tenoliselt kasutati samuti ra igasuguseid metsa jke: hao korjamine oli ju Eestis levinud veel mdunud sajandil. Ka tuli on olnud tsine abivahend, millega varased maaharijad raadasid metsa pllu- ja miks mitte ka karjamaaks. Sageli korreleerub kiviaegse asustuse tekkega jrve- vi soosetete ietolmudiagrammides varasemast mrksa suurem seosakeste hulk, sest rohkesti puid pletati ka sooja saamiseks ja toidu valmistamiseks.


Kuidas arheoloog teab, milline oli tollal maastik? Tavalise arusaama jrgi kogub arheoloog ju vaid kivi- ja potitkke.


Arheoloogia, nagu enamik teisigi teadusi, on ksinda piiratud tlgendusvimalustega. Kasutame paratamatult ja vga hea meelega teiste teadusharude tulemusi, integreerides seda oma minevikupilti. Antud teema seisukohalt pean silmas eelkige loodusgeograafiat, geoloogiat. Soomes niteks on paljud arheoloogid kahekordse krgharidusega: arheoloogid ja geoloogid.

Lugemine ja mtlemine ning loomulikult maastikul liikumine tekitab maastikutunnetuse. Pinnavormide ja veekogude arengust arusaamine vimaldab teha lihtsaid paleogeograafilisi ldistusi. Vttes juurde palnoloogia andmed, vib sinna lisada ka taimkatte.

Vga thtsad on kogemused ja vajadus nende probleemidega tegeleda. Sain oma esimesed kogemused randade uurimisel Soomes Saima res kiviaja asulakohti otsides koos mu hea sbraga, kel on nii geoloogi kui ka arheoloogi haridus. Niiviisi pib silm eristama kohti, kuhu viks sobida muinasaegne asulakoht, kuidas see asub varasema ranna- vi kaldajoone suhtes, milline oli pinnas, kas olid ldse olemas vajalikud loodusolud jne.


Kas praeguste andmete phjal on vimalik niteks umbkaudu elda, kui palju oli meil poollooduslikke kooslusi keskmise ja noorema kiviaja piiril, umbes 5000 aastat e.Kr.?


Seda on vga raske elda, sest tegelikult ei tea me pris hsti isegi seda, kui palju vis tollal Eesti alal inimesi elada. Eri arvutuste jrgi ei olnud neid toona le kolme kuni kuue tuhande. Seega oli kllap ka avatud maastikku vhe ning see asus vahetult asulakohtade mbruses. Metsa vidi aga pletada ka jahipidamise vajadusteks, et luua sobilikke kooslusi ptradele ja teistele loomadele.

Mrgatavalt hakkas aga poollooduslike koosluste pindala suurenema pllumajanduse algusega kiviaja lpus. Umbes 3000 aastat e.Kr. muutus asustuspilt oluliselt: kui varem elati randadel ja kallastel, siis prast seda on asustus nihkunud suurematest veekogudest eemale. ietolmudiagrammides muutub pidevaks kultuurkrreliste ietolm ja suureneb rohttaimede suira hulk.


Kas Eestis vib praegugi olla niite, mida on majandatud tuhandeid aastaid jrjest?


Ilmselt vib kll. ks selliseid piirkondi on niteks ehk MihkliSoontaga mbrus Lne-Eestis, kus tnapevalgi neb ilusaid niite. Kas vi Nedrema puisniit, mis on praeguseks uuesti korrastatud ja kasutuses. Vaadates sealset asustust, vivad need niidud olla vabalt kujunenud juba pronksiajal. Vana prandmaastikku viks pris palju olla ka voortel. Need on lbi aegade olnud parimad pllumajanduspiirkonnad.


Samas seda vist otseselt testada ei saa? ietolmuproovid vivad kll nidata, et niidud on selles piirkonnas kogu aeg olnud, aga kas just seesama niidutkk on iidne, jb lahtiseks.


igem on tepoolest kneleda piirkondlikest prandkooslustest. Vib elda, et selles lokaalses piirkonnas on kogu aeg olnud mingisugune niit. Iga ksiku niidu puhul on seda vimatu elda, vhemasti praegu pole mingit vimalust seda kindlaks teha.


Kui vaadata ettekujutust meie muinasajast praegu vi kuuskmmend aastat tagasi, siis pilt on tiesti erisugune. Kas saab ennustada, kui palju keskmise ja noorema kiviaja asulakohti vib veel vlja tulla?


Arheoloogias on viimastel aastakmnetel toimunud vga tsine mttemalli muutus. Kahekmne aasta eest kirjutasid arheoloogid kllalt sageli, et asustuse ldpilt on olemas, sltumata sellest, et meil oli siis teada niteks vaid kmme keskmise kiviaja asulakohta. Uusi elu- ja laagripaiku on nd lisandunud rohkesti ja tiesti ootamatutest kohtadest, mis thendab, et pole kige vhematki lootust, et praegune kiviaja kinnis- ja irdmuististe kaart kajastaks tollast asustuspilti adekvaatselt. Niisugused llatuspiirkonnad on niteks Karula krgustik ja Haanja krgustiku servaala. Nii ei julge ma esialgu midagi tpsemalt ennustada, kuid vaevalt et kiviaja asulakohtade ldarv viks olla oluliselt alla tuhande.

Hilisematest aegadest on samuti lisandunud uusi andmeid. Raua- ja pronksiaegne asustuspilt phines pikka aega vaid kalmetel. Asulakohtade ja pllujnuste leidmine on arheoloogidele tohutult vimalusi juurde andnud. Muistsete pldude uurimine annab lisamaterjali, et teha kindlaks inimese ja looduse suhteid, aga ka uurida hiskonda ennast: kas pllud olid korraprased, olid need varem maha mrgitud, kas tegu oli plispldudega vi mitte, kui mitmekesised olid pllussteemid jne. Selle phjal vib niteks juba varase rauaaja kelti pldude puhul oletada mingisugust maa maksustamist.


Mul ji su Eesti muinasaja raamatust ja ka peagi valmivast prandkoosluste raamatust silma, et Eesti pronksiaeg on halvasti teada. Misprast see nii on?


Pronksiaeg tuleb jaotada kaheks: alates tuhandest aastast enne Kristuse sndi teame suhteliselt palju rajati vimsaid kivikalmeid, kindlustatud asulakohti ja pllussteeme. Sellest ajast on ka osteoloogiline materjal piisav, et nha karjakasvatuse olulisust, niteks Asva kindlustatud asulakohal Saaremaal.

Ajavahemikust 23001000 aastat e.Kr, siis kiviaja lpus ja pronksiaja alguses, on leide testi aga vhe ja varem oli isegi levinud arvamus, et inimesed lahkusid suuremas osas Eesti alalt leidmaks pllumajanduseks enam sobilikke alasid. Seda ideed on ikka aeg-ajalt uuesti vlja kidud. Kuid juhuleidudena saadud kivikirveste levik ning sellel ajajrgul soo- ja jrvesetetesse settinud ietolmu analsid nitavad hoopis muud, nii asustuse jtkumist kui ka laienemist ning pllumajanduse levimist krgustikualadele. Kiviaja lpust hakkas tekkima ja levima taluline asustusviis, mis vahetas vlja suuremad kiviaja klad. Selliseid talude kohti on raske leida. Lisaks paiknevad need sageli intensiivse pllumajandusega aladel ja kultuurkihid on segi kntud.


Kui inimesed hakkasid 3000 aastat e.Kr. veekogudest kaugemal elama, pidid nad ppima kaeve tegema.


Eesti kige varasemad kaevud prinevad rauaaja lpust. Enne seda ja paljudes kohtades hiljemgi saadi vett allikatest, jgedest, jrvedest ja ojadest. Asulakohtade phjalikumatel uuringutel on ikka lpuks allikani vlja jutud. Neist on tnapeval kaevates nha eelkige allikalupja.


Olulised muutused eluviisis on toimunud sageli lhikese ajavahemiku jooksul. Seda on seletatud ka edumeelsete ja targemate himude sisserndega, kes siis niteks odra vi veised kaasa tid.


Tont teab, kuidas see tegelikult tpselt toimus. Kuid laias laastus jagunevad arheoloogid kolme: hed on migratsiooniteooria pooldajad, teised eitavad selliseid migratsioone ja seovad kiki muutusi kohapealse arenguga ning kolmandad pavad leida keskteed, rhutades kohaliku hiskonna valmisolekut muutusteks, mida kutsuvad esile vikesed sissernded ja difusioonid.

Kui mni aeg tagasi valitsesid Eestis migratsiooniteooriad, siis praegu domineeriv mte eitab majanduse arengu seost hulgalise migratsiooniga. Meil on leminek viljelevale majandamisviisile olnud sna pikk: esimesed mrgid, kultuurkrreliste ietolm soo- ja jrvesetetes, prinevad umbes 4000. aastast e.Kr., alles tuhat aastat hiljem on maaviljelus asustuspilti piisavalt muutnud. Ja enne 3000. aastat e.Kr. pole meilt ka koduloomade luid leitud. Kuigi kammkeraamika kultuuri inimesed maad harisid, jid nad valdavalt siiski jahi- ja kalameesteks. Philisele toiduallikale, jahiloomadele, polnud siis veel asendajat.


Muistne inimene oli vist sna paikne ja vaevalt et tollal vahetati vilkalt kaupu tuhandete kilomeetrite taga elavate himudega.


Kige huvitavam on see, et kiviaegne inimene oli kll paikne, kuid isegi ajajrgul, mil Eesti ala asustati umbes 85009000 aastat e.Kr. , on tooraine liikunud vhemalt tuhat kilomeetrit. Nii kaugele nihutas selle piiri sellesuvine leid Soomes Kuopio lhedalt, kust leidsime tulekivi, mida kasutati ka Eestis Pulli ja mnes teises varases asulakohas ning mis on prit Phja-Valgevenest vi Luna-Leedust. Soomes on leitud 40003000 aastat e.Kr. tehtud seedripuust reejalg ja lusikas, Rootsist on samast ajajrgust leitud pronksi, mis prineb Uuralitest. Rkimata juba Kesk-Vene tulekivist ning Lne-Lti vi Lne-Leedu alalt prit merevaigust Eesti alal neoliitikumi teisel poolel.

Mingisuguse vahetusssteemiga on materjalid ja valmis esemed suutnud lbida tohutuid vahemaid. Vib-olla olid tollal olemas rndkaupmehed, mida muinashiskonda arvestades on kll vga raske ette kujutada. Ilmselt toimisid vahetused kogukonnalt kogukonnale. Eelkige ehk kingitused: see on ju kogu aeg inimestele meeldinud. Nii hoitakse leval mitmesuguseid suhteid: vimusuhetest kuni lihtsalt hea lbisaamiseni.

Metsavndis on suurt ringiliikumist raske ette kujutada: toit on olemas, pdrad ei liigu nagu phjapdrad sadu kilomeetreid. Kui on eluasemeks vetud korralik strateegiline punkt, niteks jesuu, kust saab nii mereloomi, kalu kui ka ptru ja teisi metsloomi, siis pole mingit phjust kuhugi mujale rnnata. Niisiis kllalt paikne asustus ja samas esemed, mis paradoksaalselt on valmistatud kaugetest ja eksootilistest materjalidest.


Vidad, et ranniku- ja sisemaa inimesed olid kiviajal nagu kaks eraldi seisvat hiskonda. Kui suur see erinevus metsa- ja mereinimese vahel oli?


Ranniku ja sisemaa erinevus on testi sna suur. Ranniku inimesed nivad olevat olnud vastuvtlikumad uuele. Seda soodustasid muidugi kaugetel kalastus- ja hlgepgiretkedel kujunenud kontaktid naaberalade elanikega. Ranniku ja sisemaa erinevus tuleb ajaloos vlja korduvalt, alates juba kiviajast. Ranniku ja saarte asustamisel tekkis suhteliselt kiiresti psiasustus ja vga varakult hakati rannikul ka maad viljelema. Tpilise kammkeraamikaaegset maaviljelust tunneme seni just rannikult ja saartelt, Lne-Eestist kuni Kundani. Muu hulgas on ka varaseid pllujnuseid nii Hiiu- kui ka Saaremaal.

Plispldude ja kultuurkrreliste ietolmu vahele jb ligemale 3000 aastat. Umbes 4000. aastast e.Kr prineb vanim vilja ietolm, umbes 3000. aastast e.Kr. vanimad koduloomade luud, umbes 2500 aastast e.Kr. esimene viljatera leid Iru linnuse potikillult. Ligi 2000. aastast e.Kr. dateeritakse esimene sirp, umbes tuhat aastat hiljem on olemas nii viljaterad, koduloomade luud, viljahrumiskivid kui ka pllujnused. Kusjuures esialgu ei pruugitud vilja ligata sirbiga, vaid vidi kitkuda hoopis koos juurtega. Esimesed mrgid hobuse kasutamisest veoloomana suised on silinud pronksiaja lpust. Lehisvihtade jnused on hilisrauaaegsest Lhavere lamba- vi kitselaudast, kust on leitud snniku seest okste jnuseid. Arheoloogilise materjali hulk suureneb ajas pidevalt.


Millised on ldse praeguseni silinud nhtavad vanimad jljed maaharimisest?


Vanimad fossiilsed pllujnused Eesti alal prinevad nooremast pronksiajast ja vanimad vlja kaevatud adrajljed rooma rauaajast. Arvestades aga seda, et Ltis on vlja kaevatud juba pronksiaja esimesse poolde ajalduvaid knnijlgi ja phjapoolsest Euroopast leitud kiviaja lpust prit atrade katkeid, oli ader kasutusel kui mitte kiviaja lpul, siis pronksiaja algul ehk ka Eesti alal. Varasemad adrajljed on kik ristknnist: tollane ader ei pranud kamarat mber, vaid lihtsalt lhestas. Seetttu tuli knda kahes suunas


Mainisid, et ndisajalgi on proovitud kivikirvega puid raiuda. Mida on Eestis eksperimentaalse arheoloogia vallas katsetatud?


Keraamika valmistuse ja kivittlemise krval on muu hulgas 1970ndatel Tanel Moora eestvedamisel tehtud ka alepldude eksperimente. Tsi kll, ta on vitnud, et marutbised kitsed sid ra kogu vilja. Eks prkusid sama probleemi otsa ka juba mineviku pllumehed, kes kaitseks metsloomade eest arvatavasti tarastasid pllualad. Muistsetest taradest on praegusel ajal muidugi vimatu mrke leida. Kik, mida me ietolmudiagrammide abil neme, on maastiku avanemine, kultuurkrreliste kasvatamine ja seosakeste hulga suurenemine ning hilisemast ajast juba pllutriistad, fossiilsed pllud ja isegi viljaleiud.


Milline on Eesti arheoloogiline uuritus vrreldes naabermaadega?


See sltub piirkonnast ja esiajaloo perioodist. Prandkoosluste vaatevinklist on muinasteadus kllalt heas seisukorras ja tasemel. Muu hulgas on selle taustaks tik, et Eestis on alati olnud oluline arheoloogide koost loodusteadlastega. Alates juba Constantin Grewingkist, Kunda Lammasme uurijast, kes tegelikult oligi ju arheoloogiahuviline geoloog. Selles mttes oleme hsti vrreldavad Fennoskandiaga, kus on sarnased arengud. Niteks ietolmumeetodi ti meile ja viis arheoloogiasse Paul Thomson sna kiiresti prast seda, kui von Post selle Rootsis kasutusele vttis. Eesti on paljus vrreldav Phjamaadega: julgen arvata, et ka kllalt innovatiivne, meie mju on nha naabermaades, varase maaviljeluse uurimise puhul eriti ehk phja- ja lunanaabrite juures.



Arheoloog Aivar Kriiskat ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012