Eesti Looduse fotov�istlus
2004/07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
lugeja arvab EL 2004/07
Kaevanduste tegelik mju

Plevkivi allmaakaevandustest phjustatud muutused veereiimis ei muuda olukorda alati halvemaks. Sageli on see otse vastupidi.

Marek Strandbergi ja Toomas Trapido vastuses mureliku lugeja ksimusele Eesti plevkivi kaevandamise loodusmjude kohta Eesti Looduse selle aasta veebruarinumbris on autorid esitanud jrgmised kategoorilised vited:

aastasadadeks rikutud veereiim;

sageli prdumatult rikutud maa: langatuste alal ei saa enam tootlikku pllu- ega metsamaad;

suletud kaevanduste phjustatud oht asulatele (niteks veeprobleemid Jhvis).

Olen viimasel kolmel aastal selgitanud plevkivi allmaakaevanduste mju kaevanduste kohal ja krval paiknevale territooriumile. Maapinna reljeefi, mulla, veereiimi ja saagikuse uuringud annavad aluse teha laltooduist hoopis teistsuguseid jreldusi.

Vee vljapumpamine kaevandustest on varem ulatuslikult liigniisket ala Kohtla, Sompa, Tammiku ja Ahtme kaevanduse kohal ja naabruses tublisti kuivendanud. Seetttu on mitmel pool loodud ligikaudu normaalsed niiskusolud pllundusele ja metsandusele. Niteks varem liigniiske turvastunud ja turvasmullaga ala Rausvere kla lhistel Ahtme kaevandusvljal on nd, prast mningaid kultuurtehnilisi tid, muutunud pllumajanduslikult kasutatavaks. Sellisel mullal tavaliselt mdapsmatu kuivendusdrenaai rajamine oleks praegusel ajal maksnud vhemalt 40 000 kr/ha.

Niteid varem liigniiske, kuid kaevanduse tttu kuivendatud ja seejrel pllumajandusmaana kasutusele vetud alade kohta on ka Viru, Sompa ja Kohtla kaevanduse mjupiirkonnas Kiikla ja Vrnu kla lhistel. Apandiku klast edelas paikneva, varem liigniiske soise metsaala veereiim on Sompa kaevanduse toimel asendunud kuivendatud maa reiimiga. Kuigi leidub niteid ka kaevanduse tttu mrjemaks muutunud metsamaa kohta (niteks Kose kla juures), ei pea pllunduse ja metsanduse seisukohast siiski paika kategooriliselt ldistav vide aastasadadeks rikutud veereiimist. igem on rkida muutunud veereiimist, mis vib, olenevalt hdrogeoloogilistest jm. oludest, osutuda igas konkreetses kohas kas positiivseks vi negatiivseks.

Faktilise katteta on ka vide, et langatuste alast ei saa enam tootlikku pllu- vi metsamaad. Kolm aastat kestnud uuringud 0,51,5 meetri sgavuste kaevandustekkeliste maapinnalangatustega aladel nitavad, et sealt saadakse meie oludes teravilja, kartuli ja heintaimede normaalset saaki: kolme aasta keskmisena ei erine see langatuse phjas oluliselt sellest, mida saadakse langatuserselt tervikult. Suuri erinevusi ei ilmnenud ka langatuse phja ja terviku mulla veereiimis ja huumusesisalduses. Lubatud kolmest kraadist jrsema piirkaldega nlvad hlmavad alla viiendiku uuritud langatustest pllul.

Normaalsele lhedast viljelemist vimaldavaid langatustega plde vib igaks nha TammikuKukruse maantee res kaevanduse nr. 2 ksilaavade kohal, Vrnu klas Kohtla kaevanduse kombainilaavade kohal ja JhviKureme maantee res Ahtme kaevanduse ksilaavade kohal. Viimati mainitud pllult sai O Tamme Auto mullu kartulit 2030 t/ha, seega le Eesti keskmise.

Hoolimata sajandi vihmast mullu augustis, mille jrel on Ida-Virumaa pllumehed esitanud 27 liigveest tingitud kahjude kompenseerimise taotlust, ei theldatud kaevanduspiirkonna pldudel nimetamisvrseid veekahjustusi. Varem liigniiskel metsamaal on kaevandusliku kuivendamisega paiguti loodud ka metsale endisest mrksa soodsamad kasvuolud. Igatahes pole ldjuhul alust rkida kaevanduste tttu prdumatult rikutud maast.


Sisuline tugi puudub ka vitel, et suletud kaevandused phjustavad Jhvis veeprobleeme. Soo tnava kandi mulluste uputuste tegelikud phjused tulenevad sellest, et knesolev linnaosa on rajatud soisele pinnasele, seejuures kapitaalset kuivendusssteemi rajamata. Sellega rikuti jmedalt linnaehitusnorme. Kaevandus nr. 2 ja Tammiku kaevandus nhtavasti titsid mingil mral ka lhipiirkonna kuivendaja lesannet, kuid nende sulgemise jrel on see mju vhenenud. Olukorda aitaks parandada nuetekohane drenaaissteem, mille eesvoolu Phaje lbilaskevimet tuleks suurendada, koristades sealt rohke metsa- ja muu risu. Seda tuleks teha linnast allpool vhemalt Toila teeristi lhedase sillani.

Eestis sageli ette tulevatel kuivendusprobleemidel on ikka oma loomulikud phjused ja ka tuntud lahendusviisid. Jutt suletud kaevandusest kui Jhvi linna uputajast, nagu lemiste vanake Tallinnas, kuulub siiski mstika valdkonda.

Kokkuvttes: plevkivikaevanduste mju keskkonnale ei ole ainult negatiivne, vaid mitmest aspektist hoopis positiivne.


Enn Soovik (1933) on Eesti maaviljeluse instituudi vanemteadur.



Enn Soovik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012