Eesti Looduse fotov�istlus
2004/07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
PANIN THELE EL 2004/07
Saage tuttavaks: suureiene hiirehernes

Eesti taimestikku on sna pikka aega ja phjalikult uuritud, nii et uut liiki ei leia just sageli. Seda olulisem tundub iga esmasleid. Mullu suvel llatas botaanikuid seningematu suurte kollaste itega hiirehernes.

Tudengitele taimi petades on alati tkk tegu liblikielistega. Eriti tsist thelepanu nuab kimbuke kollaseielisi, kes sageli ette satuvad ja kangesti segi tikuvad minema: niahammas, koldrohi ja aas-seahernes, keda tihti hiireherneks pakutakse. Sama lugu oli ka mullu suvel juuli keskpaiku, kui ma lpuks kva hlega kuulutasin: Jtke meelde, et Eestis kollaseielist hiirehernest ei ole!

Vaevalt ndal hiljem tegime ppetks vajalikku herbaariumi tiendades vikese tiiru Elva mbruses. Tee res kitis pilku endise karjri serv, kus kasvas mitu meile olulist liiki. Taimed herbariseeritud, korjasime veel veidi punet talviseks mnusaks pruukimiseks ja siis mrkasin ilusate suurte kollaste liblikitega taime, kes vljangemiselt meenutas kige rohkem ahtalehist hiirehernest: sna tugev pstine vars, lehed kitraagudega ja pgaldunud lehekestega, millel selge tiputeravik. See ei saanud olla muu kui mni hiirehernes! Esimene reaktsioon oli piinlikkustunne, sest kohe meenus, mida olin hiljaaegu tudengitele kollaste hiireherneste kohta elnud. Ent kui kaasas olnud asjatundlikud kolleegid kinnitasid, et nemadki ei tea Eestis kollaseid hiireherneid, hakkasime tajuma: siin on ilmselt tegu millegi tiesti uue ja huvitavaga.

Seda uut ja huvitavat asuti hinaga uurima ning lpuks, prast mitmesse mrajasse svimist ja herbaarmaterjalidega tutvumist pakkus Aino Kalda esialgse oletuse kollase hiireherne versiooni asemel hoopis suureiest hiirehernest (Vicia grandiflora). Kuidas siis nd neist kollastest liblikielistest jagu saada?


Kollaste liblikite ja sulgjate lehtedega taimed. Lihtsalt eristuvad koldrohi ja niahammas: neil mlemal on kll kitraagudeta paaritusulgjad liitlehed, ent koldrohul tipuleheke tunduvalt suurem kui klgmised, niahambal enam-vhem hesuurused. hesuuruste lehekestega ja vlimuselt eelmistega sarnane on ka niidu-asparhernes (isikus vaid ks-kaks it), kuid see kasvab vaid Lne-Eesti rannaniitudel.

Teise rhma kuuluvad kitraagudega, paarissulgjate lehtedega perekonnad hiirehernes ja seahernes. Seahernestest kannab kollaseid isi vaid aas-seahernes, keda saab lihtsalt ra tunda selle jrgi, et tal on ainult ks lehekeste paar ja suured abilehed. Kui aga ied on kollased ja lehed kitraagudega, kusjuures lehekeste paare on mitu, siis on tegu hiirehernega. Praeguse seisuga vib kahtlustada kolme liiki: kollase hiireherne (V. lutea) on sada aastat tagasi (1904) Vru lhedalt odrapllult kogunud Hans Hiir, rips-hiireherne (V. ciliatula) leidis 1955. aastal Kuusikult Silvia Talts ning lpuks eelmisel suvel Mlgi kla lhedalt leitud suureiene hiirehernes. Kik kolm on suurte kollaste itega ja omavahel sna sarnased. Mramist raskendab ka tunnuste varieeruvus. Mned tunnused siiski aitavad.


Olulised tunnused. Kige kindlamalt eristub suureiene hiirehernes: taimed on peaaegu karvadeta ja vga suurte itega (ie pikkus 22,5 (3) cm, teistel umbes 1,21,8 (2) cm). Selle hiireherne kaun on tume ja paljas, teistel rohkem vi vhem karvane. Kige kindlam eristustunnus on aga suureiese hiireherne hepikkused tupehambad (kollasel ja rips-hiirehernel on alumised tupehambad poole pikemad kui lemised).

Kollast ja rips-hiirehernest omavahel eristada pole nii lihtne, sest is on neil enam-vhem hesuurune ja pikkade alumiste tupehammastega ning taimed leni teatud mral karvased. Kige selgem tunnus on kauna karvasus: kollase hiireherne kaun on leni kaetud pikkade karvadega, rips-hiirehernel on karvad vaid kauna mblustel. Edasi tulevad juba ebamrased tunnused, nagu niteks: kollase hiireherne kogu taim on karvasem, rips-hiirehernel ied rohkem longus.

Head taimehuvilised: jtke meelde, et hiireherne liike on umbes 200 ja kindlasti rohkem kui kmme neist on kollaste itega. Kontrollige hoolega muid tunnuseid ka. Varsti juavad ehk Euroopa poolt kohale veel mned uued liigid. Head otsimist ja leidmisnne!


Mare Leis (1951) ttab Tartu likooli botaanika ja koloogia instituudis ja on juba paarkmmend aastat petanud tudengitele taimi (sealhulgas ka samblaid).



Mare Leis
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012