Eesti Looduse fotov�istlus
2004/07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
matkarada EL 2004/07
Teine kolmandik retkel Kuivastust Srve sre otsa

Jtkame ajakirja eelmises numbris alustatud retke Kuivastust Srve, tehes peatusi peamiselt kultuuriloolistes ja militaarobjektidega seotud paikades.


Vana postitee, millest on kujunenud uute vaatenurkadega peatuskohtade telg Saaremaal, hildub uuema KuivastuKuressaare magistraalteega Kljala klas. Kohta htakse Masa ristmikuks siin tee res kunagi seisnud Masa krtsi jrgi. Veel kaheksakmmend aastat tagasi puhkasid siinse krtsi lasipuu juures jalga kik Kuressaare turule vi laadale koormat vedavad Ida-Saaremaa hobused. Nd on krtsi kohale rajatud uus maapere kodu ja laial asfaltteel vuhisevad autod.

9. Kljala mis jb siit paar kilomeetrit loode poole. Alles on klassitsistlik peahoone ja osa karjakasvatuse kastellist. Hrrastemaja restaureeriti veel nukogude aja lpul ning see kuulub nd soomlastele. Siin on sobiv koht arutleda he misa arengu le.

Kljala on Saaremaa vanimaid misu, mille algaegade kohta pole silinud dokumente. On vaid kaudseid teateid, et Riia piiskop Albert aidanud Saaremaa vallutamise jrel oma sugulastel siin kanda kinnitada. Buxhoevedenide kes oli mis 1509. aastani. Missugune ngi vlja varasem hrber ja millisel jrjel oli lnistuse algperioodil misamajandus? Sellele ksimusele saab vastuse misa aktist, mis on koostatud 1609. aastal prast omaniku surma tema prijate ja vlausaldajate nudel. Misa vrtust hinnati 5000 taalrile, lahkunul oli vlga 1500 taalrit.

Kirjeldatud misamaja oli hekorruseline ja koosnes vanast ning uuest osast. Vanas osas oli ks ketav eluruum (dornse) kahe kambriga. Kui vana eluruum oli neli slda pikk, siis uus eluruum oli juba viiesllane ja selle krval samuti kamber. Maja all oli kelder. Mblist on nimetatud istumiskaste.

Maja lhedal oli veel ige vana hrber, mille pikkuseks on mrgitud kolm slda, hrberil oli vana kahesllane esik. Aias on mrgitud kahe uksega ait ja saun, mille pikkus koos eesruumiga oli viis slda, ning vlvitud kelder. Majanduspoolel on kirjas nelinurkselt paiknev heksa ruumiga laudakompleks (kastell), kusjuures hobusetall mahutas 18 hobust. Huvitav on veel vike tallikamber tallide juures. Juba olid olemas vravakaaristud vravamajaga. Misas oli neli rehemaja, neist pikim kmme slda, kaht kasutati elamuna. Viljaait oli kuus slda pikk ja viis slda lai. Aidas hoiti vilja suurtes tnnides (tndrites). Kogu inventar oli valmistatud talupoegade eeskujul puust (tnnid, vannid, ptid, kausid, lusikad jne.). Vljal seisis korralik tuuleveski kige juurdekuuluvaga. Tallide juures oli kooguga kaev, millel vitsutatud mber. Kik nagu suures talus.

Jrgmine inventuur prineb aastast 1671, kui misa omanik oli juba Saaremaa rtelkonna peamees Odert von Poll. Tema elamise juurde kuulusid messingist lhtrid, kuldpunutisega aknakardinad, seintel flaami vaibad, laual hbepeekrid, varnas sooblinahast mtsid jne. Kuuekmne aasta jooksul oli elustiil ja vimalused tundmatuseni muutunud. Kllap oli sdi hea Rootsi aeg, millest vanad inimesed veel kuuskmmend aastat tagasi rkisid.

Aga tulles veel ajas tagasi 18. sajandisse, leiame hilisemate uute misaomanike Osten-Sackenite hrrastemajas isegi korraliku kunstigalerii ja silmapaistva raamatukogu. Eesti esimese iseseisvuse perioodil oli misa uhkuseks kaheaastane pllutkool ja ppeotstarbelised karjalaudad ning mesila. Kehtis veel arusaam: pllumees on pliselt rikas.

Nd on hiilgeaegu ja nguripevi ninud vana misamaja thi ning kle. Klarahvas arvab, et Soomest tulnud mees tahab siin pikkamda Euroopa kultuuri elustada. Autod ja bussid voorivad misa aia tagant mda. Kik tttavad Kaali meteoriidikraatri jrve uudistama. Kaali uueneb ja elu edeneb. Ainult teadlased on ikka veel probleemi ees: millal suur raudmeteoriit siin alla sadas? Pakutakse ju ajavahemikku 28007500 aastat tagasi.


10. Reome (ka Reo). Teel Kuressaare poole vilksab Reo klas paremat ktt puude vahel 1873. aastal valminud Reome apostliku igeusu kirik. See seisab krgemal moreenikhmul, mis on iidsel ajal olnud omaprase matmiskombega paik. Surnud inimesi ei olevat kohe maha maetud vi pletatud, vaid pandud seljandikule looduse hooleks. Alles pleekinud luud maetud rituaalsete toimingute saatel kalmupaikadesse. Surnute prmustumisel levis algul vnge hais, mida nimetatud reohaisuks. Sellest siis ka knka nimi. Seda juttu olen kuulnud poisikeseplves vanadelt meestelt. Reo-nimelisi paiku on Saaremaal mitu: niteks Tnija tarandkalmete lheduses on Ure-Reo (vanades kirjades on Urri-Reo).

Reo vib aga olla tveks ka Tallinna vanale nimele Reuall (vanad inimesed ei elnud kunagi kiriku juures, vaid eldi ikka kergu all).

Reome kiriku pranda alla pole inimesi maetud, sest hoone on nii noor, aga vanadele kommetele tasub siin knkal melda kll. Pealegi asub lheduses looduslikult vga ilus tnapevalgi kasutatav kalmistu.

11. Kudjape. Enne Kuressaare ringteed viib kitsam tee vasakule linnakalmistule, mis kannab lheduses asunud misa jrgi Kudjape nime. Kalmistu on vana (asutatud 1780. aastal) ja ainulaadne paljude krpthaudade poolest. Veel sada aastat tagasi oli ligi neljandik Kuressaare (tookord Arensburg) elanikkonnast sakslased. Balti aadlikud, kaupmehed, ksitlised, kiriku- ja koolipetajad ning nende eeskujul saksa keelt rkida pdvad kadakasaksad ning majateenijad andsid linnale ilmet ja kultuuri ning mjutasid haudade-monumentide eripraga ka kalmistu vljangemist. Pealegi tegutsesid lhedal oskuslikud kiviraidurid, kes dolomiidi silmapaistvateks kunstiteosteks tahusid.

Kudjape ja Kaarma kalmistud on kunstiprased nekropolid. Mujal on vanamoodsust tasandatud kestvama graniidiga ja ptud plispuid langetades tuua kalmuaeda rohkem valgust. Krpthaudade vaikus ning rahu vanade puude all loob aga erilise tunde ja meeleolu, mida mujal Eestis kogeda ei saa. Pealegi on kalmistul silinud kuus 19. sajandil klassitsistlikus ja neogooti stiilis hauakabelit.

Hauakeldrite ehk krpthaudade katteplaate uudistades tekib ksimus, kas neid pole rstamise eesmrgil ptud paigast nihutada? Seda ohtu osati juba tol ajal arvestada: dolomiitplaat kaalub 8001500 kg. Isegi nelja mehe jud ei hakka peale.

Kalmistu uuemas osas on mlestusmrk kditamise ja reisilaeva Estonia huku ohvritele. Teises maailmasjas langenud sduritele on vana kalmistu lnekljel eraldi rahula: tammepuude all lebavad nii sakslaste, venelaste kui ka eestlaste luud. Sjavekalmistu rajamist alustati 1942. aastal; langenute mbermatmiseks juhuslikest, eriti Srves leitavatest matmiskohtadest on siin veel ruumi. Eri vormi kandnud ja eri ideede nimel oma elu andnud meeste koondamine hte hooldatud paika on Eestis ainulaadne.


12. Kuressaare linnus puhkekohana. Keskaegsed linnused (kindlused) kuulusid sjalise kaitse tugipunktidena militaarkeskkonda, mis tekib vimu hoidmise huvides. See keskkond loob alalisi pingeid. nneks arvati Kuressaare linnus 19. sajandi esimesel poolel kindluste nimekirjast vlja. Suurtkid ja sjavelased viidi Ahvenamaale uut Bomarsundi kindlust kaitsma. Krimmi sja ajal pommitasid inglased ja prantslased Bomarsundi varemeteks, Kuressaare vana ning thja linnuse suunas lasti merelt vaid paar pauku.

Saaremaa rtelkonna toel asutati linnusesse muuseum ja linnapeale anti luba rajada kindluse mber hoitud lagedale maale park. Linnusest rahumeelse lahe kaldal sai htkki puhkepaiga smbol. Vljapoole mre, valle ja vallikraavi hakati rajama mudaravilaid, patisakstele pansionaate ja juba varju pakkuvate puude alla liivatatud jalutusteid. Kui siis 1889. aastal ehitati parki, linnuse vallikraavi lhedale veel kuurhoone suveteatri ja kohvikuga, siis kujunes sellest linna suvine keskus.

Kolmkmmend aastat Saaremaa rtelkonna eesotsas seisnud Oskar von Ekesparre aga loovutas oma vennale, endisele suurtkiveohvitserile, linnuse kirderaveliinil krundi uhke maja ehitamiseks. 1890. aastal valminud majas Arthur von Ekesparre ise ei elanudki, vaid seda riti suviti Peterburi rikastele perekondadele puhkamiseks. Samuti toimis kaupmees Julius Ling, kes muutis oma linnuselhedase maja suviti pansionaadiks: heksa toa rist laekus 400 rubla tulu aastas. Tiibklaver maksis sellel ajal 500 rubla ja tispika talumaja ehitus 300 rubla. Patisaksad olid Kuressaarele nnistuseks.

Seda ka praegu, kui kolme sanatooriumi, SPA-hotellide ja muude majutuspaikade uksed on kigile soovijaile valla. Aina kenamaks muutuv linnus Kuressaare smbolina pakub vluvat lhedust ka suvistel ooperi- ja merepevadel.


13. Loode tammik. Kuressaarest kolm kilomeetrit Srve poole laiub uhke tammemets, mis veti esimesena Saaremaal puhkemetsana kaitse alla ligi 200 aastat tagasi. Mudaravilate avamise jrel hakkasid arstid patsientidele soovitama lebada hommikuste mudavannide jrel paar tundi ja siis jalutada Loode tammikusse ja sealt tagasi. Tammiku vravas seisis krtsihoone ja mdunud sajandi alguses ehitati mereranda tammepuude varju kohvik, millele pandi nimeks Port Arthur. Seal olevat kpsetatud kige maitsvamaid kmnesaiu maailmas. Linnast vedas kohvikusse puhkajaid ka paadimees, keda hti Maagi Pritsuks. Esimese maailmasja ajal hiilinud see mees rindelt Volga rde ja otsinud seal jelaevale kapteni kohta Kuressaare linnavalitsusest antud tendiga, et Friedrich Maack on sitnud reisilaeval kaptenina Arensburgi ja Port Arthuri vahel.


14. Nasva. Loode tammikust kilomeetrit kolm edasi asub piki teed Nasva kla, kus elab kalureid ja meremehi. ks sealne kapten Heino Hrmat toimetas kmmekond aastat tagasi Saaremaalt laeva Tonga kuningriiki.

Nasva je res asub ka paatide, purjejahtide ja kaatrite ehituse ettevte Saare Paat, Nasva je suus valmistatakse uuel laevaehituse ellingul ka alumiiniumist vikelaevu. Kalapdjate arv klas on vhenenud, sest rekala napib ja traalidega ei mahu kik pdma. Kala saab rangetes loodushoiutingimustes merest tuua ikka mratud kogustes vi rahvakeeli jao prast.

Jtkame retke juba Srve poolsaarel ajakirja jrgmises numbris.


Bruno Pao (1931) on mereajaloolane, kes on vsitavalt askeldavast Tallinnast siirdunud Muhu kaudu oma noorusradadele Saaremaal. Juhib kmneaastast Saaremaa merekultuuri seltsi ja kirjutab mnikord midagi teistele lugemiseks.



Bruno Pao
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012