Eesti Looduse fotov�istlus
2004/08



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
poster EL 2004/08
liblikate lummuses

liblikate maailmaga ristuvad meie teed enamasti kas autotulede valguses vi neme aknalaual konutavat karvast ja snget elukat. Peale selle seostub liblikaga veel mingi kerglane ja paheline alatoon. Kuid liblikate seltskond on tegelikult kirev ning mitmekesine, vikestest mustvalgetest lastest vrvikllaste surudeni.

Et jdvustada pildile liblikaid, tuleb lahendada kaks probleemi: leida liblikas ning tagada soovitud valgus. Lihtne, eks ole? Karu pildistamiseks klbavad needsamad kriteeriumid ... Tegelikkuses pole asi nneks nii keeruline, kui tunduda viks.

>Lihtsaim moodus on ennast kuskil huvitavas paigas mnusalt sisse seada, sdata liblikatele tiesti vastupandamatu peibutuslamp ning rahumeeli klalisi ootama jda. Mne minuti prast on esimesed kohal, kigepealt mned viksemad vaksikud ning ige pea tiirutab lambi mber juba mitu suuremat last, tutlast, mailast ...

Lambi puhul on oluline nii valgustugevus kui ka spekter. Viimane peab olema lhedane pevavalgusele, sisaldades ka ultraviolettkiirgust. Pildistamist hlbustab lisaproektor, mis valgustab maapinda lambi mbruses. Toiteallikaks sobib vike portatiivne elektrigeneraator, akudega pole siin suurt midagi teha: nende energiamahutavusest ei piisa.

Ehkki kokku on valgust juba ksjagu, pildistamiseks sellest veel ei jtku. Siin tulevad mngu vlklambid, soovitatavalt vhemalt kaks. ks, kas tava- vi makrovlk, peab olema kinnitatud vimalikult objektiivi lhedale. Tema lesanne on valgustada pildistatavat objekti. Teise vlgu tugevuse, kauguse ja suuna mramine on loomingulisem lesanne. Too peab looma soovitud taustvalguse, pehmendama esimesest vlgust tekkinud varje ning looma ldmeeleolu.

Ning viimaks, kaugeltki thtsusetud pole ilmaolud. Tuul ja klm pole enamikule liblikatele meeltmda. Seevastu udu ja vike vihm thendavad head lennuilma; kui siia lisada veel ks annus sooja d, olemegi saanud liblikate lemmikilma retsepti.

Krvaloleval pildil on vasakul suur-harksaba, vrdlemisi tavaline kevadsuvine liik, paremal leval olevat ahhaat-udeselga vib kohata kesksuvel, ka tema pole teab mis haruldus. Seevastu harilikku piksepeni (all paremal), ei saa pidada kuigi harilikuks, hoolimata nimest.



Aarne Randveer
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012