Eesti Looduse fotov�istlus
2004/08



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Reisikiri EL 2004/08
Eesti piirilt Riia lahte - paadiretk Gauja jel

Suvi on ks magusaim paadimatkaaeg: kuumad pikesepaistelised ilmad, soe rannaliiv, jahutav jevesi. Nendel, kes veematkadest lugu peavad, tasuks kindlasti tutvust teha meie lunanaabrite uhkeima je Gaujaga (eestipraselt Koiva). See jgi meelitab oma liivaste kallaste ja kaunite paljanditega, samuti on jge pidi matkates vimalus kia paljudes ajalooliselt huvitavates paikades.


Kige tavalisem marsruut, mida sel jel lbitakse, kulgeb kas Strenist vi Valmierast kuni Siguldani. Olles seda liku varem lbinud, tekkis soov Gaujale tagasi minna. Nii saigi kokku aetud viieliikmeline seltskond ja kuuri alt vlja tiritud suur kummipaat. Seekord olid meie plaanid aga palju suurejoonelisemad: suda Gauja voogudel Eesti piirilt kuni Riia laheni vlja ehk siis kulgeda ligikaudu 220 kilomeetrit mda ht Lti kaunimaks peetavat jge.


Gauja jgi saab alguse Kesk-Vidzeme krgustikult. Suure hobuserauakujulise kaarena lookleb see lbi Phja- ja Kesk-Lti kuni paarteist kilomeetrit Riiast phja pool suubub Riia lahte. Pikkuse poolest (452 kilomeetrit) on Gauja jgi Lti pikim. Paarikmne kilomeetri ulatuses on Gauja aga piirijgi Eesti ja Lti vahel. Just siit, je keskjooksult, sai alguse ka meie paadiretk.

Sudes mda piirijge, pakub esimesed kmmekond kilomeetrit silmailu Koiva puisniit. Oma esimese laagri pstitame aga Lti poolele, kuna kodumaa pinnale ei tohtivat meil seaduste kohaselt enam asja olla. Sellised tingimused olid meile enne piiripunktis esitatud.

Riigipiirist kuni Strenini teevad je huvitavaks arvukad knud ja soodid. Just see lik Gaujast on kige enam meandreerunud. Siin on kaldad enamasti madalad ja suures osas palistatud metsaga. Inimasustust je kallastel ei silma, ldse kohtame vaid paari inimest: oma ngega toimetavat kalameest ja paadis pikutavat ning laisalt aerusid liigutavat matkalist. Kik oli mnusalt vaikne, rahulikku kulgemist segavad vaid ksikud vikesed krestikud.

Strenile lhenedes hakkab krvu kostuma maanteemra. ValkaRiia maantee kulgeb siin vaid mnikmmend meetrit jest eemal, mistttu on see koht sna tavaprane matkatee alguspunkt. Strenist alates neb paljanduvaid liivakiviastanguid Gauja kaldail juba palju sagedamini. Samuti teevad sidu pnevamaks veidi ulatuslikumad ja suuremad krestikud, millest me vapralt ka oma paadi lbi juhime. Gauja krestikud on tavaliselt sna ohutud ja vikese veemlluga. Samas tuleb tdeda, et aastad pole siingi vennad. Vesi kujundab jesngi ning veetase vib eri aastatel sna suuresti kikuda. Peamine oht seisneb teravates kivinukkides, mis paadile hda viksid teha.


Gauja rahvuspark. Mned kilomeetrid Valmiera linnast allavoolu siseneme Lti vanimasse ja tuntuimasse, Gauja rahvusparki (rajatud 1973. aastal). Siia jb vaieldamatult kige maalilisem osa Gauja jest: jgi voolab laias 12,5-kilomeetrises ja sgavas (Siguldas kuni 85 m) rgorus, millesse likub rohkesti jrakuid ja lisajgesid. Looduslike vrtuste krval on rahvuspargis ka rohkelt kultuuriloolisi paiku: linnuseid, losse, kirikuid, linnamgesid, vee- ja tuuleveskeid.

Matkajatele on Gauja kallastele rajatud arvukalt telkimis- ja lkkeplatse, mis kik kannavad omaette nime (niteks Sapa, Raunas tilts, Katrna jne). Need platsid on enamasti korras ja prgihunnikuteta ning alati valmis uusi klalisi vastu vtma. Oma osa on siin kindlasti rahvuspargi ttajate hoolitsusel. Niteks hel varasemal matkal olles rkasime hommikul ltikeelse hike peale. Mida meile eldi, ji selgusetuks. Igatahes askeldasid meie mber kaks koristajat: ks riisus platsilt kbisid ja muud prahti, teine vahetas usinalt prgikotte.

Rahvuspargi piires on jgi sna rahvarohke, siin neb kalamehi, suplejaid, kaldal pikese kes peesitajaid ja hulganisti matkajaid. Jele on tuldud igat sorti alustega suurtest psteparvedest kummimadratsiteni vlja, meie oma paadiga nende seas. Ka kalamehi on igasuguseid ja iseralike pgimeetoditega. Nii ritas ks seltskond, vrk risti le je, kalaparve pda. Meie aga ootasime, et mitte nende kalanne rikkuda. Aeg-ajalt vis testi nha jevees ujumas kalaparvi. Heleda liivaphja taustal on puhtas jevees sinna-tnna silkavaid kalu omajagu pnev jlgida.

Gauja kaldaid kaunistavatest arvukatest devoni liivakivipaljanditest on atraktiivseim ilmselt rglu (rgelu) paljand, mis asub Csisest ligikaudu kuus kilomeetrit phja pool, Gauja je vasakul kaldal. rglu ehk Kotka paljandi krgus ulatub 22 meetrini. Siia on rajatud ka matkarada ning vaateplatvorm. Gauja krgeim liivakivipaljand on aga hoopis Csise ja Lgatne vahelisel jeligul asuv Kku paljand, mille krgus ulatub 43 meetrini.


Lgatne puhkeala. Jrgmine suurem asula, mille klje alt Gauja mda voolab, on Lgatne. Ajalooliselt on kla areng olnud suuresti seotud paberivabrikuga, mis ehitati Lgatne je rde 1816. aastal. 1975. aastal hakati Lgatne asula ja Gauja je vahelisele alale rajama puhkeala, millest praeguseks ajaks on kujunenud populaarne loodusppe- ja vaba aja veetmise koht.

Lhenedes Lgatne looduspargile jelt, jb esmalt silma parv-praam. See on ainuke kogu Gauja jel. Kaardile pilku heites tuleb vlja, et parv on siin ka tiesti asja eest: jrgmine vimalus kuiva jalaga le je pseda on alles Siguldas, eelmine oli aga Csises.

Vahelduseks paadisidule teeme ka meie siin pikema peatuse. Looduspargis on vimalus valida mitme pperaja vahel, meie vtame seekord ette vaid loomaraja. See on midagi meie Elistvere loomapargi sarnast. Enamasti on siia toodud need loomad, kes on leitud vigastatuna vi on juba titeplves sattunud inimese hoole alla. Loomakollektsiooni kuuluvad kohaliku fauna esindajad: metssead, rebased, khrikud, punahirved, ilvesed, metskitsed, hundid, karud. Kige atraktiivsemad elukad on aga euroopa piisonid ja hundi ning koera ristand.


Jumalate aed. Ammustel aegadel oli Gauja vga oluline kaubatee sisemaa ja meretaguste riikide vahel. htlasi on see jgi olnud piiriks liivlaste ja latgalite, hiljem vaenujalal olevate paganate ja ristisdijate vahel. Nii pstitasid liivlased oma kindluse Gauja je vasakkaldale, Sigulda linnast phja poole. Riia peapiiskop lasi oma, Turaida, ehitada aga je paremale kaldale krgele rgoru servale.

Liivi keeles thendab Turaida (tora aida) jumala aeda. On teada, et linnusasula oli siin juba 11.13. sajandil. Lti Hendriku Liivimaa kroonika jrgi pletati see aga 1206. aastal. Viis aastat hiljem kisid Turaidat piiramas meie esivanemad: saarlased, lnlased ja rvalased.

Punasest tellisest foogtilinnus rajati eelmise rusudele 1214. aastal. Linnus sai kll tsisemalt kannatada 1776. aasta plengus, kuid on praeguseks restaureeritud. Krgel rgoru serval asuv Turaida paistab Gauja jele juba kaugelt. Vaade nii jelt linnusele kui ka linnuse tornist Gauja rgorule on testi uhke. Tnapeval muuseumiks renoveeritud linnus on Lti populaarseimaid turismiobjekte.

Kui ennemuiste kannatas Turaida paljude piiramiste ja pletamiste tttu, siis nd, paari aasta eest oleks linnuse hvitanud hoopis maalihe. Kuigi sellest oli omajagu aega mdas, lksime ka meie olukorda kohapeale hindama. Mda maanteed les vantsides oli puudest paljaks phitud nlv hsti nha. leval, lossimri ja varisenud nlva vahele ji aga kigest kolm meetrit! Ei tea, kas oli siin abi muistsest nimest, aga kurvast lpust pses linnus igatahes ige napilt.

Teisele poole Gauja jge rajatud Sigulda linnusest on praeguseks alles vaid ehitise edelanurk ja keskvrava torn. Sigulda ise on aga imekaunis linn Gauja je liivakivipaljandite, maalilise rgoru, kngaste ja koobastega. rgoru nlval asub ka tuntud bobikelgurada, slaalominlv ja le Gauja sitev kisraudtee. Linna kauni looduse, vahelduva maastiku ja talispordivimaluste tttu on Siguldat kutsutud isegi Lti veitsiks.


Riia laht paistab. Gauja alamjooksul on jgi laiem, sgavam ja hoopis rahulik. Kaldarseid ei ilmesta enam paljandid, vaid pigem eramud koos aedadega. Mida lhemale jesuudmele, seda rohkem tuleb pingutada, et paat edasi liiguks. Peagi on tunda meretuult ja -lhna. Enne lahte kihutavad meist mda veel paar skuutrit ja trobikond sstasportlasi. Kaugel, nende sabas siseneme Riia lahte ka meie.




Timo Palo, Katre Daniel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012