Vähivarude olukord Eesti veekogudel on viimastel aastatel halvenenud. Neid kahjustasid oluliselt 2002. ja 2003. aasta erakordselt veevaesed suved. Paljudes vähiveekogudes, eriti Hiiu- ja Saaremaal, säilis vesi suvel vaid sügavamates kohtades, kuhu siis ellujäänud vähkidel oli võimalik koguneda. Sealt olid vähid kergesti kättesaadavad nii röövloomadele kui ka -püüdjatele. Kohati püüti vähke ka kokkuostu ja edasimüügi eesmärgil loa piiranguid arvestamata.

Käesolevast aastast ei tohi piiratud ning harrastuspüügil saadud kala, sealhulgas vähki, enam müüa. Seoses vähivarude halva olukorraga oli vähipüük 2002. aastal ajaliselt piiratud ja 2003. aastal täielikult keelatud.

Käesoleval aastal, arvestades Põllumajandusülikooli loomakasvatusinstituudi teadlaste ettepanekut, on vähipüük lubatud veekogudest, kus varu olukord on vähemalt rahuldav. Kuna Hiiu, Ida-Viru, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Rapla ja Viljandi maakonnas pole vähivarud jõudnud taastuda, siis on keskkonnaministri määrusega (RTL 2004, 93, 1442) nendes maakondades sel aastal vähipüük keelatud. Sama määrusega lühendati püügiperioodi ja vähi püük on käesoleval aastal lubatud 1–31. augustini. Keelatud on püüda vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni on väiksem kui 11 cm. Püügivahendite piirarvu ja hinna kehtestamisel arvestati maakondade ning püügiveekogude eripära.

Vähipüügilubasid väljastavad Harju, Jõgeva, Järva, Põlva, Saare, Tartu, Valga ja Võru maakonna keskkonnateenistused. Vähipüügiluba annab õiguse püüda jõevähki vähinata või vähimõrraga. Vähipüügiluba väljastatakse tasuta, kuid vähipüügiõiguse eest on vajalik eelnevalt maksta, mille kohta esitatakse loa väljaandjale seda tõendav dokument.

Lähtudes taotlejale eraldatavate vähipüügivahendite arvust ja nende kasutusajast, määrab loa andja püüda lubatud vähkide arvu, mis kantakse loale. Ühe püügivahendiga on lubatud ööpäevas püüda kuni 25 vähki.

Koos vähipüügiloaga antakse taotlejale püügiandmete aruande vorm, mis tuleb täidetult esitada loa väljastajale. Püüdjatelt laekunud aruandeid kasutatakse vähivarude hindamisel, seega on kõigil vähipüüdjatel võimalus anda omapoolne panus vähivarude olukorrast parema ja tõepärasema ülevaate saamiseks.