Eesti Looduse fotov�istlus
2004/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2004/09
"Lepaseen" ja leppade tegelikud kaaslased

Seeneliste autod vuravad Eestimaa rohketest lepikutest enamasti mda, sest hid sgiseeni sealt saada ei loodeta. Ent loodusesber leiab lepametsast peaaegu aasta ringi midagi huvitavat ja isegi llatusi muu hulgas ka leivakrvast koguni sdatalvisel ajal. Ainuke hoiatus: lepaseent sealt kll otsida ei tasu, sellise nimetuse all tunneb enamik tavaseenelisi hoopis mnniga seotud mnniriisikat!

>Mlemad Eesti lepad hall ja sanglepp jvad teistest Eesti omamaistest puuliikidest maha nii mkoriisaseente kui ka puidu- ja varisesaproobide poolest. Kdu- ja huumusesaproobe on lepikutes samuti vhevitu. ks seenevaesuse phjus peitub kindlasti selles, et paljud lepikud on liigniisked vi lausa mrjad. Lodu- ja lammi-sanglepikute lodulohkudes saavad ju seente viljakehad areneda ainult kuivematel perioodidel, muul ajal vivad need ilmuda vaid puu- ja knnumtastele. Paljuke kuivemat pinda selliste mtastena neis metsades ikka on! Teine phjus: suurseente hulgas on veelembeseid ldse vhe ning telisi vesise keskkonna liike vib les lugeda lausa srmedel. Suurseened vajavad oma arenguks kll niiskust, mitte aga lausa vett.


p>Mkoriisaseened. Lepad valivad oma mkoriisakaaslasi vga hoolega, selle asjaoludest ja phjustest on lhemalt kirjutanud Leho Tedersoo [17]. Tema andmeil on kogu maailmas leppadega ektomkoriisselt seotud vaid umbes viiskmmend seeneliiki. Eesti lehikseente hulgas on sraseid senistel andmetel teada kmmekond. Kindlalt ainult leppadega on seotud lepapuravik, lepavahelik ja lepariisikas [2, 4, 7]. Silmaga nhtavalt on leppadega kindlasti seotud lodu-, mlgas- ja soovikuriisikas, kuid mnes kirjandusallikas leidub viiteid nende seotuse kohta veel kaskede ja pajudega [10, 11]. Lepavahelikul ja loduriisikal on Euroopas teada lhiliigid (Paxillus rubicundulus, Lactarius cyathuliformis), mis on sstemaatiliselt raskesti eristatavad ning Eestis senini uurimata, seeprast ksitlemegi lepavahelikku ja loduriisikat laias thenduses.

Lepapuravik (Gyrodon lividus, vt. foto 1) elab meil nii hall- kui ka sanglepikutes salumetsadest soometsadeni, on sage ja kasvab suurte kogumikena augustist oktoobrini. Tema mahedamaitselised viljakehad on noorena vrskelt sdavad, vananedes aga muutuvad limaseks ning pehmeks, seega klbmatuks. Euroopas on see lepapuraviku perekonna ainuke liik.


Lepavahelik (Paxillus filamentosus s.l., foto 2) on he Eesti tavalisema seene tavavaheliku (P. involutus) lhisugulane ning sarnaneb sellega ka vliselt. Kui tavavahelik on mkoriisselt seotud ilmselt kigi meie puuliikidega ja seetttu vga laia koloogilise amplituudiga, siis lepavahelikku leiame augustis ja septembris sageli, kohati vga rohkesti, ainult lepikute kigis kasvukohatpides.

Lepavahelik ei ole sgiseen, tema kahjulikku toimet vi mrgisust inimesele pole senini kll otseselt testatud, kuid mrgiseks tunnistatud tavavaheliku lhisugulasena vib eeldada ka tema mrgisust (tavavahelikul on avastatud inimese immuunssteemi kahjustav toime).


Lepariisikas (Lactarius lilacinus, foto 3) on Eestis tavaline ning kasvab septembris ja oktoobris kohati hulgi lepa-kasvukohatpides [1].

Nagu enamik riisikaid, on ka see liik sdav ainult kupatatult. Lepariisikaga sarnaneb vliselt pisike karvane harjasriisikas (L. spinosulus), kes erinebki pisikeste harjasjate turris soomuste poolest kbaral ning kasvab igasugustes metsades (muidugi ka lepa-segametsades!). Harjasriisikas on hoopis kase- ja kuuse-mkoriisaseen [4].


Loduriisikas (L. obscuratus s.l., 4) ja mlgasriisikas (L. omphaliformis, 5) on kaks vga vikest hukese kbaraga seent, kelle kbara lbimt knib kuni kolme sentimeetrini. Nad kasvavad soostuvates ja soo-sanglepikutes juulist oktoobrini [4].

Loduriisikas on meil sage, mlgasriisikat on leitud harva. Mlemad klbavad vrskelt sa, kuid on viljakehade viksuse tttu sgiseenena thtsusetud.


Soovikuriisikas (L. lacunarum, 6) kasvab kaunis harva angervaksa- ja lodulepikute mrgades lohkudes, viljakehad ilmuvad rhmiti septembris. Seen paistab silma vga omaprase sgavsooja nansiga oranikas-kollakaspruuni kbara poolest. Ta on vga sarnane meie he tavalisema, peaaegu kigis kasvukohatpides kasvava ja kigi puuliikidega mkoriisselt seostuva vvelriisikaga (L. thejogalus). Soovikuriisikas seostub smbiootiliselt peale leppade veel sookase ja haavaga [4].


Puiduseeni on leppadel palju rohkem kui mkoriisaseeni. Enamasti on tegu puidusaproobidega, kuid elusatel puudel kasvab ka ksikuid poolparasiite. Valdavalt vib aga lepapuidul arenevaid seeni leida meil ka teistel lehtpuudel ja -psastel. Lauri Kalamehe andmetel [8] on thtsamaid lepapuidul arenevaid lehikseeni Eestis 17 liiki, neist kski pole seotud ainuksi leppadega.

Ainult surnud lepapuidul kasvab lepapssik (Inonotus radiatus, 7) [12], kes on vga sage kndudel ja lamapuidul lodulepikute sangleppadel, kuid kasvab tihti ka halli lepa seisvatel kuivanud tvedel salu- ja soostuvates lepikutes. Seeneliha on sitkepuitunud ja radiaalkiuline (sellest ladinakeelne nimetuski). Lepapssiku viljakehi on kasutatud lnga vrvimiseks [16].

Peamiselt halli lepa puidul, aga vahel ka teistel lehtpuudel kasvab augustist oktoobrini sageli lepamampel (Pholiota alnicola) [3]. Seda seent tunneb kergesti leni ere-sidrunkollase aromaatse, omavahel psjalt kokku kasvanud, vahel vihamaitseliste viljakehade jrgi. Kbar on kuni kuus sentimeetrit lai; eoslehekesed ja jala alumine osa muutuvad vanalt roostepruuniks. Lepamampel ei ole sgiseen.

Halli lepa puit meeldib veel mitmele teiselegi mampliliigile, niteks on meil nii surnud kui ka elusatelt puudelt juulist oktoobrini sageli leitud vrskelt sdavat roostekollast mamplit (Ph. aurivellus, 8). Kui lepamampel on puht puidusaproob, siis roostekollast mamplit peetakse ka poolparasiidiks.


Talveseened. Telist naudingut pakuvad seenehuvilisele ja isegi praktilisele seenelisele salu- ja soostuvad hall-lepikud, vhemal mral vga mrjad lodu-sanglepikud hilissgisest varakevadeni, eriti aga soojadel, vheste plusskraadidega lumeta talvedel, milliseid viimastel aastakmnetel on meil olnud sna tihti [6]. Isegi miinuskraadidega klmad d, klmunud maa ning j- ja lumekirme sellel ei takista mnedel seentel viljakehade arengut ja kasvu.

Juludest maikuuni saab hall-lepikusse siseneja esteetilise elamuse kirgaspunastest kausikestest, mis kinnituvad lhema vi pikema jala (kuni viis sentimeetrit) ja pika pseudoriisa abil maha varisenud, maasse svendunud lepaokstele. Sageli kasvab neid suurel hulgal. Aprillis on lepiku tihti veel klmanud maapind mnel pool seentest lausa punane. Tegemist on he Eesti kaunima seenega hariliku karikseenega (Sarcoscypha austriaca, 9).

Huvitav on jlgida eoste vabanemist. See juhtub siis, kui viljakehasid nrgalt raputada vi neile kergelt peale hingata: hku paiskub silmaga hsti jlgitav valge eostepilveke [15]. Karikseene viljakehad sa ei klba, ent lillevaesel ajal saab seenest koos rohelise metsasamblaga valmistada vga ilusaid ikebanasid.

Seda liiki on senises kirjanduses ksitletud laias mttes, vereva karikseene (S. coccinea s.l.) nimetuse all, uuemal ajal on see liik jaotatud neljaks pisiliigiks ja samanimelist liiki kitsamas mttes kindlatel andmetel veel seni Eestist leitud polegi [18].

Hall-lepikutes neb talvisel ajal veel teisigi huvitavaid seeni, kes kasvavad mitmesugustel lehtpuudel, sealhulgas leppadel [2, 3]. Mahalangenud, metsakdusse ja maapinda svendunud lepaoksakestele ilmub oktoobrist juunini, eriti aga talvekuudel ka talinigerik (Tubaria furfuracea, 10), kelle vga vikesed ja vhe lihakad viljakehad on paraku mittesdavad.

Seisvate kuivanud leppade okstel vib leida paiguti hulgi samuti mittesdavat talipanelli (Panellus ringens, 11), kelle viljakehad katavad puuoksa tihti meetripikkuse reana.

Jmedamatel kdunenud lepatvedel vib leida teist ja sgiseenena snagi maitsvat panelliliiki hallikasoliivroheliste, vanemalt ookerjalaiguliste, isegi kuni kmne sentimeetri suuruste lihakate ja vga limaste kbaratega tigupanelli (P. serotinus). Tema eoslehekesed on helekollased ning pruunisoomuseline lhike (kuni kaks sentimeetrit) ja jme jalg ere-oranikaskollane.

Hilissgisest peale, talve lbi vohavad meie leppade lamapuidul lehviknahkise (Stereum subtomentosum, 12) mittesdavad viljakehad.

Tavaliselt kll pajudel, kuid vahel sekka ka halli lepa puidul kasvab meie peamine talvine sgiseen puidu-sametkrges (Flammulina velutipes). Tema vga paksult limase mesikollase, kuni kaheksa sentimeetri laiuse kbara ja mustjaspruuni, leni sametja kuiva jalaga viljakehad on omavahel psjalt kokku kasvanud ning katavad suurte kogumikena knde, lamapuitu, seisvaid kuivanud ja isegi elusaid puid, olles nii saproobid kui ka poolparasiidid. Vrskelt sdavad on ainult kbarad, jalad on selleks liiga kvad ja sitked.

Ja lpuks ei saa talvisel ajal mda minna lepapuidu vga tavalistest asukatest, nn. tardseentest, kelle viljakehad kujutavad endast mitut moodi vrvunud sltjaid vi sltjas-khrjaid mnesentimeetrisi ebakorrapraseid tombukesi [14]. Juludest kuni varakevadeni hakkab hall-lepikus silma suurte mustade, tardunud-sltjate, omavahel liitunud libedate viljakehadega harilik sldik (Exidia glandulosa). Tema viljakehad vivad kuivanud seisvatel lepaokstel areneda mitme meetri pikkuste ridadena. Sage on ka ilusate kuldkollaste lehtjas-sltjate, vga pehmete ja limaste viljakehadega kollane khrik (Tremella mesenterica).

Tardseened on phimtteliselt sdavad. Nii ksitletakse neid ja ka tarvitatakse niteks Kagu-Aasia maades, meil aga pole tava ega harjumust selliseid seeni sa. Seeprast peame neid siiski mittesdavateks.


Urvaseened. Lepaurbadega seotult vrib eraldi mrkimist urvaliudik (Ciboria amentacea, 13), kes kasvab halli lepa mumifitseerunud urbadel. Urvaliudik on meie kige varakevadisem seen, tema lehtereoslad kasvavad jkeltsa klmunud urbadest vlja juba mrtsikuus. Urvaliudiku viljakehad ilmuvad nii vara, sest lepp hakkab meil vara itsema: urvad nakatuvad kotteostega just itsemise aegu [14]. Selliseid seenekesi varakevadises klmunud lepikus leida tundub esialgu isegi vimatuna, kuid mningase kllaltki ebameeldiva roomamise jrel mrjas vpsikus kroonib otsijat kindlasti edu.


Parasiitseeni leidub leppadel vhe. Ftopatogeensetest seentest leidub vga sageli halli lepa, palju harvem sanglepa elusatel lehtedel valget jahujat kirmet moodustav kottseen Microsphaera penicillata, kes tekitab ohtlikku taimehaigust lepa-jahukastet. Valge kirme lepalehtedel on seeneniidistik, millel arenevad vga pisikesed, kuid siiski palja silmaga nhtavad npnelapea suurused mustjad punktikesed. Need on tiesti suletud peiteoslad, mille sisemuses arenevad eoskottides kotteosed. Lepa-jahukastet tekitav seen on leppadele spetsialiseerunud parasiit. Eestis on leitud veel teistki, muude lehtpuude ja psaste krval sageli ka hallil lepal, vga harva sanglepal parasiteerivat, kahjustuse seisukohalt ebaolulist jahukastelist seent Phyllactinia guttata [9].

1996. aasta augustis mrgati halli lepa lehtedel laikroostelise kandseene Melampsoridium sp. kahjustust, mis osutus kiliseks puhanguks terves Eestis ja naaberriikides; see oli ka selle seene esmasleid Eestist [13]. Kaljo Kask on hiljem andnud sellele seenele liiginimetuse M. betulinum [5]. Seen paistab lepalehtedel karikjate suvieoslate tekitatud oranikaspruunide roostelaikudena.

Kik, kes soovivad rohkem teavet siin lhidalt ksitletud ja ksitlemata liikide kohta, saavad seda Eesti seeni ksitlevast CD-raamatust Eesti seenestik [5].



Kuulo Kalamees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012