Eesti Looduse fotov�istlus
2004/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitsealad EL 2004/09
Ntsi-Vlla looduskaitseala

Sellesse vga mitmekesise looduse ja rikka elustikuga alale on oodatud erilise loodushuviga inimesed, sest matkarajatisi seal pole ega ole ka kavandatud: igaks peab ise toime tulema.

NtsiVlla looduskaitseala Prnumaal Audru, Tstamaa ja Koonga vallas sai uue kaitsekorra tnavu 30. aprillil (RT I 2004, 41, 280). Ent selle kaitseala lugu algas juba 11. juulil 1957, mil loodi Ntsi raba botaanilis-zooloogiline keeluala. Tookord veti kaitse alla soostiku esinduslik phjaosa Ntsi raba, mida kohalike seas teatakse ka Neitsi rabana. Sookaitsealade asutamisel 1981. aastal liideti sellega soostiku luna- ja keskosa Vlla raba. Tnavu veti kaitse alla ja liideti juurde sooga klgnevaid metsi ning kauni kuldkinga kasvualad Thela klas ja Audru metskonna maadel, samuti suurem puisniiduala Virunas.

>Natura 2000 kaitsealade vrgustikku arvatud NtsiVlla looduskaitseala on hiid Prnumaa kaitsealade seas, ksiti rahvusvahelise thtsusega IBA-ala (Important Bird Area) ja tulevane RAMSAR-i mrgala.


Kaitseala tuumik ja maastikudominant on Ntsi ja Vlla htne rabalaam. heksameetrineturbalasund osutab sellele, et soo hakkas tekkima varsti prast Antslusjrve taganemist, umbes 10 000 aastat tagasi. Jrve soostumisel ladestunud turbalasund kuhjub tpilise krgrabana kui hiiglasuur prandaleiva pts, mis on lne poole kaldu, sest valgub peale Phja-Prnumaa otsmoreeniahelikule. Viimasest pole soo jaks veel le kinud.

Raba on senini inimtegevusest peaaegu puutumatu, kuigi kraavitusest pris psenud pole seegi soostik: rabalaam on piiratud kraavide ja kraavitatud ojadega, mis kuivendavad madal- ja siirdesoid. Kuivendusest mjutamata siirdesood leiab veel raba ida- ja edelajalamil. Vlla raba lneklg Mustoja ja Alu kla alune soo kraavitati alles 1960. algusaastatel. 1948. aastal koostatud kuivendusprojektis on viidatud poole sajandi tagusele labidakraavile, mis selleks ajaks oli tiesti kinni vajunud.

Mustoja raba vee vljavoolu kohal likub armistuva haavana rabasse 52 hektari suurune mahajetud freesturba tootmisala, millest paarikmnel hektaril on kadunud Henn Vilbaste eestvttel rajatud jhvika klvikultuur. See on ks teliselt veider paik: jhvikaplluni saab sita autoga ning heal marja-aastal kingadega marjul kia, kas vi kliti maas jhvikaid korjata. 1990. aastatel korraldas Prnu metsamajand siin jhvikate tnduslikku varumist, neist marjadest toodeti vga populaarseks saanud komme Jhvikas Suhkrus. Arvestuslik jhvikasaak vis sel ajal ulatuda 500600 kiloni hektarilt. Et ka nd samasugust saaki saada, tuleks jhvikavljadel pinnasevee taset tsta. Eelt selleks on tehtud, rajada tuleb veel veetkete ssteem.


Laukad ja vooluveed. Ntsi raba avaraid vaateid liigestavad suured, raskesti lbipsetavad laukalabrindid ja metsastunud rabasaarekesed. Siin on kaks eri suunaga rabalaugastikku, neid eraldab vesisest mrest mbritsetud Punaoja, mille ltted on Salusaarte all. Kohati turbasse kaduvas Punaojas itsvad vesiroosid nivad keset raba ebamaiste ilmutistena: nii veider on neid silmata vaevalt meetri laiuses punakaspruuni rabaveega salaje maapinnale tusnud krus. Rgitakse, et selles veidras jekeses otse rabas elutseb kalu ja jevhki, mis polegi ehk vimatu. Punaoja vesi on Mustoja omast heledam Salusaartelt rappa valguva lubjarikka vee tttu. Jekeste nimeski kajastub nende vee erisugune happesus: mida happelisem vesi, seda kllastunum lahustunud humiinainetest, seega ka tumedam. Punaojas kib ka saarmas, mis omakorda viitab vhemalt kalade olemasolule.

Vlla raba idapoolne osa on lage ja ksluine, kanarbikune, ksikute vikeste laugaste ja lvestega. Aga selle mineraalmaaga vitlev jalam on huvitav ja liigirikas siirdesoo paiguti vastavalt pdela tsikuga. Lnepoolel vonkleb Mustoja ja salajgesid, sageli jvad rabalise teele llatuslikud mudalved ning viksemad laugastikud. Rabas on palju jhvika- ja murakakohti.


Salusaared, edelakirde-suunalised pikad rhksed karbonaatsete muldadega knnised Eessalu ja Tagasalu saar liigestavad raba idaosa. Juba 18. sajandi lpust on siin asunud kaks eraktalu, he peremeest olla htud Sookolliks. Soosaarte pered kditati 1949. aastal. Veel 1990. aastate alul oli osa taluhooneid katuse all, he juures lagunev rehepeksu- ja tuulamismasin ning hobuajam. Saare kauaaegsele inimasutusele viitab jrsk knniastang Eessalusaare plluserval. Suviti lbi kuivavad ja paiguti lausa krbenud endised niidud ja loopealsed loovad jrsu kontrasti mbritsevale pdelale rabamaastikule. Tagasalu ulatub kuni kuus meetrit ja Eessalu neli meetrit le soopinna.

Salusaartele viib Somra klast vana palkidele rajatud vankritee, mis paiguti meenutab pigem kraavi: kruusa ja kivide raskuse tttu on tee vajunud sgavale turbasse. Selle krval kulgeb marjuliste tallatud jalgrada.


Rikkalik linnustik. Ntsi raba veti kaitse alla Eerik Kumari algatusel just mitmekesises rabamaasikus elupaiga leidnud liigirikka ja tpilise rabalinnustiku tttu. Rabade seirel (199899) registreeriti Ntsi ja Vlla rabas 46 liiki haudelinde ja Vlla rabas 1997. aasta pesitsusajal llatusena rabap (Lagopus lagopus), kes oli arvatud Prnumaalt kadunud liikide hulka. Hiljem leiti rabapd veel mitmest teisestki soost.

Raba pline pesitseja on kaljukotkas (Aquila chrysaetos). Ometi ji tema pesapaik 1990. alguses thjaks: ks vanalind sattus Viruna talu maadele seatud raudadesse. Vhemalt kolm peva raudades piinelnud kotkas nnestus elusalt Tallinna loomaaeda toimetada, kuid suri jalaluumurru tagajrjel tekkinud veremrgitusse. Alates 1995. aastast on pesapaik jlle asustatud.

EL linnudirektiivi liikidest elavad kaitsealal rt, mudatilder, teder, punaselg-gija, sookurg, tutkas, soo-loorkull, roo-loorkull, laululuik, vikepistrik ja rabap.

Agu Leivitsa suulistel andmetel kasvab Vlla rabas meil sna haruldane mesimurakas (Rubus arcticus), keda teatakse veel kasvamas Vndra vallas Kaansoo kandi savimaadel.


Salumets. Kaitseala idapiiril, rbiti Lihula maanteega palistab soolahmakat heksa kilomeetri ulatuses peaaegu katkematult salumetsade vnd. le 300 hektari salumetsi liideti kaitsealaga alles tnavu. Valdavalt on need tamme, saare, jalaka, prna ja vahtraga metsad endised puisniidud ja karjamaad, kus kasvab palju metsunapuid ning kpalisi. Metsade rpes leiab veel paarkmmend hektarit korralikke puisniite. Soeva klas on pris mitu tammikut, kus tammede vanus knib 300 aastani ja puude tve lbimt le meetri.


Teadmiseks huvilistele. Kaitseala jaotub heksaks sihtkaitsevndiks: NtsiVlla, kus valitsevad soomaastikud; Salusaarte, kuhu jvad paesed mineraalmaasaared; Viruna, Aru, Mnnikuste, Vanaue, Vallapiiri ja Soeva peamiselt salumetsade ja puisniitude alad; Tuuraste, kus kaitstakse juba 1958. aastast kauni kuldkinga kasvuala.

Matkajaid abistavaid rajatisi soos ei ole ja neid polegi kavandatud. Seenel- ja marjulkija peab arvestama, et Salusaarte sihtkaitsevndisse (Eessalu ja Tagasalu saarele) vib minna alates 1. augustist. Parim juurdeps Lihula maanteelt Ntsi rabale on Ntsi kiriku juurest ja Thela teelt Viruna turismitalu kohal. Viimane korraldab kanuumatku Ntsi raba laugastele.

Viruna sihtkaitsevndis, kuhu saab Thela teelt Punaoja silla lhedalt, leiab silmarmu puisniitude poolavatud maastike nautija. Kaunite vaadetega, metsasiiludega liigestatud hooldatav puisniit hlmab siin umbes 50 hektarit Mustoja, Punaoja ja Paadrema je kallastel. Plispuudega puisniidumaastik ulatub phjast lunasse le kilomeetri.

Mnnikuste sihtkaitsevndis on samuti taastatud mitukmmend hektarit puisniite, kus vib nha kaunist kuldkinga. Puisniidu hooldamise eest seisab hea Thela klaselts.

NtsiVlla looduskaitsealast kirdes le Lihula maantee on veel teinegi thelepanuvrne kaitseala NedremaKalli puisniit, kus on taas kasutusele vetud le 100 ha suurune mitmekesise maastikuga puisniiduala kunagisel soosaarel.

Kaitsealasid valitseb Prnumaa keskkonnateenistus, kes annab lisateavet ja kuhu saab teatada oma thelepanekutest telefonil 447 7372.




Urmas Vahur
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012