Eesti Looduse fotov�istlus
2004/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2004/09
Kivisisalik

Pikesepaistelistel septembripevadel vib hea nne korral nha mnes liivakarjris, luitemnniku lagendikul vi vanal sjavepolgoonil kivisisalikku. See liik on Eestis oma levila phjapiiril, niisiis sna haruldane ning hajusalt levinud.

Kivisisalik (Lacerta agilis) on teisest, meil tavalisest arusisalikust suurem, tal on sna lhikesed jalad ja jssakas keha. Sellest hoolimata liigub kivisisalik vga vilkalt, kuid samas sna kuuldavalt. Kui arusisalik sibab ringi vaevu kuuldavalt, siis kivisisalik tekitab alustaimestikus liikudes enamasti kva krabinat. Seetttu ei j ta tavaliselt mrkamatuks.

Kivisisaliku pea on lhike ja lame, eriti isasloomadel (arusisalikul sna mmargune). Tiskasvanud kivisisaliku pikkus ninamikust kloaagiavani vib kndida kuni 9 cm, kusjuures murdumata saba on kehast umbes 1,31,7 korda pikem. Arusisaliku keha vib olla maksimaalselt 6,5 cm pikk, sellele lisandub kehast 1,32 korda pikem saba [1].

Kivisisaliku vrvus on rmiselt varieeruv. Selja keskosa thistab alati tume pikitriip vi thnide rida. Enamiku isendite klgedel on laigud vi tumedad tpid. Sigimisajaks muutuvad isasloomade kljed erkroheliseks vi kollakasroheliseks. Mni loom on peaaegu leni roheline, vlja arvatud tuhmivitu pikitriip selja keskosas. Emasloomad jvad halliks vi pruuniks, vaid mned ksikud vrvuvad pisut rohekaks. Khupool on kivisisalikul valkjas, rohekas vi kollane, harilikult tumedate tppidega, isastel on neid tavaliselt rohkesti [1].


Pulmad ja pojad. Sigimisperioodil kituvad isasloomad hvardavalt ning vivad rivaalidega isegi videlda. Prast paaritumist munevad emasloomad 414 (enamasti 56) muna. Mida suurem emasloom, seda rohkem mune ta muneb. Levila phjaosas on kivisisalikel suve jooksul enamasti ks kurn, mis Eestis ja ka mujal Phja-Euroopas kaevatakse pikesepaistelises kohas liivapinnasesse. Liivas arenedes saavutavad munad maksimumsuuruse 20 x 15 mm. Vikesed sisalikud kooruvad harilikult 712 ndala prast, nende pikkus ninamikust kloaagiavani on siis umbes 23,5 cm. Phja-Euroopas saavad isasloomad sugukpseks kaheaastaselt (mnikord aastaselt) ning emased kolmeaastaselt. Looduses vib kivisisalik elada 12 aasta vanuseks [1].


Levik. Euroopas on kivisisalik levinud sna laialt: Luna- ja Loode-Inglismaast Luna-Skandinaavia, Eesti ja Loode-Venemaani. Ta on haruldane vi puudub tiesti Lne- ja Luna-Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas, Trgi Euroopa-osas ning Prenee poolsaarel. Ida pool ulatub levila kuni Kesk- ja Sise-Aasiani [1].

Meil elab kivisisalik peamiselt Mandri-Eestis, saartest on teda mrgatud vaid Kihnul. Praegu teame kogu Eestis umbes paariteistkmmet kivisisaliku leiukohta [2].


Elupaik. Kivisisalik eelistab liivaseid pikesepaistelisi madala taimestikuga alasid, kus leidub varjumist vimaldavaid madalaid puhmaid, kivivaresid, maapinnalohke, auke ja lhesid. Eestis asustab kivisisalik enamasti kuivi, osaliselt taimestunud luitealasid ning lahtiste liivalagendikega luitemnnikuid, nmmesid, liivakarjre ning sjave harjutusvljakuid. Mujal Euroopas elab ta ka ksikute madalate psastega rohumaadel ja knklikel karjamaadel.

Just sobivate elupaikade kadumine on ks peamisi kivisisalikku ohustavaid tegureid nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Varem karjamaadena kasutatud nmmealad ja kuivad niidud on karjatamiskoormuse vhenemise tttu hakanud vsastuma ja kinni kasvama. Ulatuslikele luitealadele on rajatud mnnikultuure, istutatud mgimnde ja kibuvitsapsaid, mis ajapikku katavad luitealad lausaliselt, muutes need kivisisalikule sobimatuks: tihedates mnninoorendikes napib nii saakputukaid kui ka pikesepaistelisi liivaalasid, kuhu muneda ja kus munad saaksid normaalselt areneda.


Euroopa Liidus on kivisisalik rangelt kaitstav liik, kantud loodusdirektiivi IV lisasse, mis kohustab kivisisalikke ning nende elupaiku hoidma kigis liikmesriikides.



Riinu Rannap
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012