Eesti Looduse fotov�istlus
2004/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2004/09
Muld on vaese mehe vihmamets

Mari Ivask (1951) on sndinud Vigalas. Lpetas 1974. aastal Tartu likooli bioloogi-zooloogina. Aastatel 19751983 zooloogia ja botaanika instituudi ning 19841988 Tartu likooli teadur, 19891993 keskkonnakaitse teadusliku uurimise ja projekteerimise ettevtte ELVI-Aqua juhtteadur. Alates 1993. aastast ttab EPM keskkonnakaitse instituudis, alates 1995. aastast keskkonnakaitse ja maastikuarhitektuuri ppetooli professor ning 1998. aastast ppedirektor ja htlasi keskkonnakoloogia ja -keemia labori teaduslik juhendaja. Uurimusi kalorimeetria, taimeproduktsiooni, mullaelustiku koloogia, bioindikatsiooni ja keskkonnakaitse alalt.

Alustuseks ks pealtnha lihtne ksimus: kes elab mulla sees?

Mullas elab tohutu hulk organisme. Nende mitmekesisus on tunduvalt suurem kui maa pealt arvata viks. Aga seda kuigi hsti ei teata, sest mullaelustiku uuringud on enamasti metoodiliselt keerulised ja terviklikku levaadet mullas elavatest organismidest ei ole. Tavaline on, et uurija tunneb mnd mullaelustiku rhma mingis kindlas elupaigas.

Mullas elab mitmekesine ja hsti talitlev mikroobikooslus: bakterid ja kiirikbakterid; peale selle ainuraksed loomad, vetikad, palju on marusse. Llijalgsetest on mullakossteemi seisukohalt olulised mikrollijalgsed, kellest on tuntumad ja enim uuritud hooghnnalised ja lestad; peale selle suuremad llijalgsed: kakandid, hulkjalgsed ja putukad. Kige enam uuritud ja teada mullaloomad on vihmaussid, vga arvukalt leidub aga ka valgeliimuklasi, kes kuuluvad samuti rngusside hulka. Mullafauna hulka arvatakse ka need loomad, kelle elutegevus on vahetus seoses mulla pinnaga: paljud putukad, mblikud, teod ja teised.


Oleme sna harjunud maapealsete loomadega. Milline tundub nendega vrreldes mullaelustiku mitmekesisus ja hulk?


Paljud mullabioloogid on tsiteerinud mtet, mis on vlja eldud juba 1979 aastal: mulla kossteem on vaese mehe vihmamets. Kes ei jua troopikasse sita, vib kaevata end maa sisse ning ta leiab eest samasuguse mitmekesisuse. Ehkki mullaelustik osaleb aineringetes ja lagunemisprotsessides, teatakse temast ometi vga vhe. Andmed on lnklikud ning laltoodud videt on sna raske testada.


Et saada levaade mullaelustiku mitmekesisusest, peaks seda ilmselt kuidagi rhmadeks jaotama?


Mullaelustik on kirev ning seetttu on mullabioloogid ritanud seda hel vi teisel moel rhmitada, sageli suuruse ja pikkuse jrgi. he enim levinud klassifikatsiooni jrgi jaotub mullaelustik talitluse alusel kolmeks. Esimene rhm on lagundajad, kes kik osalevad lagunemisprotsessides, lagunemise eri astmetel. Siia kuulub mulla mikroobikooslus, seened, hooghnnalised, osa lestadest, valgeliimuklased, vihmaussid.

Teine rhm on risosfri ehk juurte lhimbruse organismid, kes otseselt mjutavad taimetalitlust, seda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Kolmas rhm suudab mjutada teiste mullaorganismide eluks vajalikke tingimusi. Eesti keeles pole kolmanda rhma jaoks ilusat sna veel leitud, inglise keeles kutsutakse neid kossteemi insenerideks ehk mulla liigutajateks. Nad uuristavad urge, aitavad sellega mulda hustada, mjutavad vee liikumist, kobestavad ja muudavad teiste organismide elupaiku. Sellesse rhma kuuluvad vihmaussid, aga ka mned teised organismid.

Mullas elab ka mitmesuguseid kiskjaid, toimivad keerulised mitmeastmelised toiduahelad nagu ka maa peal. Mnes loomarhmas leidub nii lagundajaid kui ka kiskjaid, niteks lestade ja nematoodide hulgas.


Mida mullamikroobide vi vihmausside uurimine ldse annab?


Mullaelustik on seotud mullas toimuvate protsessidega. Ta osaleb lagunemises, huumusetekkes, kiirendab mineralisatsiooni. Nende protsesside uurijad peaksid hsti tundma ka mullaelustikku. Mullaviljakus ja mullaelustik on otseselt omavahel seotud, mullaviljakuse silitamiseks peab teadma, kes pllumullas elab, ja hoolitsema, et olulised organismide rhmad silitaksid oma arvukuse ja mitmekesisuse. Samas on mullaelustik keeruline ja kompleksne ning rmiselt raske on kirjeldada mingi paiga elustikku tervikuna. Niteks bakterite tohutu arv kossteemis on phjuseks, et mikroobikooslust on raske kirjeldada: vimatu on anda tielikku levaadet bakterite mitmekesisusest.

Teine aspekt on taimekahjurite tundmine. Paljud loomad toituvad otseselt taimemahlast ja kudedest, kahju vhendamiseks on vaja tunda nende kooslusi ja koloogiat.

Mullaorganismid, eriti mikroobikooslus ja mullaselgrootud on enamasti ka vga head bioindikaatorid, kuna neil on oluline osa mullakossteemi talitluses. Neid kasutatakse niteks happevihmade, pllumajandustde mju, saastatud alade taastumise jm. hindamisel. Indikaatorliigid vivad olla kik mullaselgrootud, vastse- ja tiskasvanustaadiumid, neid kasutatakse nii looduses kui ka laborioludes, mitmesugustes testides. Mullafauna on vti mullakossteemide mistmiseks, sageli saab mullakoosluste omaduste phjal teha jreldusi kogu kossteemi kohta.


Kas on ritatud leida ka otseseid seoseid mullaelustiku mitmekesisuse ja niteks taimekasvu vahel?


Kogu mullaelustiku mitmekesisuse kohta mitte, see on vimatu. ksikute rhmade tasemel kll. Niteks Uus-Meremaal, kus pllumuldades vihmausse ei olnud, introdutseeriti sinna mned Euroopas tavalised liigid ja tulemuseks oli taimeproduktsiooni mitmekordne kasv. Laborikatseid vihmausside mju uurimiseks on tehtud mitmel pool, tulemused on nidanud vihmausside positiivset mju taimekasvule. Selliseid uurimusi on teinud ka lhinaabrid leedulased. USA-st on teada td, mis testavad mullas elavate mikrollijalgsete positiivset mju taimeproduktsioonile.


Kuivrd hsti on ldse teada moodused, kuidas mullaelustikku kaitsta vi edendada?


Kik see, mis on hea mullale, on hea ka mullaelustikule. Pllumees, kes pldu igesti harib, annab sinna igel ajal juurde vajalikke toitaineid ja knnab igel ajal, hoolitsedes nii ka mullaelustiku eest. Kui pllumees jrgib head pllumajandustava, tunneb ka mullaelustik ennast hsti.

Mullaelustik on ldiselt hea kohanemisvimega ja hsti kohastunud. Samas, muldade saastumine, pikaajalised leujutused, karjride ja uute ehitusplatside rajamine ning teedeehitus hvitavad elupaiku ja elustikku.

Mullabioloogid on teinud ettepanekuid llitada bioloogilise mitmekesisuse silitamise rahvuslikesse kavadesse ka mullaelustiku mitmekesisuse kaitse.


Kuldnokkadele pannakse pesakaste. Mis vtetega saaks aga mullaelustiku mitmekesisust vi biomassi suurendada?


Mitmekesisus on suurem, kui elupaiga tingimused on optimaalsed. Keskkonnateguritest on olulised niteks mulla niiskus, happesus, hustatus, toitainete olemasolu. Niiskus ei tohiks langeda alla kahekmne protsendi; liiga happeline muld ei sobi enamiku mullaorganismide elupaigaks. Piisavalt peab olema toitu lagundajate jaoks, seega tuleks mullakoosluste mitmekesisuse suurendamiseks lisada mulda taimejnuseid, et seal oleks organismide toiduks kllaldaselt orgaanilist ssinikku, lmmastikku, fosforit. Mahepllumajanduse phimtted aitavad vga hsti ka mullaorganismide arvukust ja mitmekesisust silitada ja suurendada.


Sgisene puulehtede viimine prgimele on mulla kossteemile silmanhtavalt kahjulik, kuid haljastuse projekteerijad ja praktilised hooldajad ei oska vi ei taha sellele thelepanu prata.


Pris kindlasti. Lehed viiakse prgimele, toitained sellega ringest vlja, need jvad lagundajatele kttesaamatuks ja puud ilma vrtuslikest toitainetest. ks asi on silmailu ning teine kossteemi toimimine. Siin tuleks leida kompromiss, kogu prahi mahajtmine oleks ka kole. Mnel pool on sellest aru saadud: Londonis olen jalutanud pargis, kus puulehti ei riisuta ja ringest vlja ei viida, niidetud rohi kompostitakse kohapeal, on rajatud elupaiku lagundajatele, putukatele ja teistele, et suurendada bioloogilist mitmekesisust.


Mida arvata tubasest kompostimisest, vihmausside kasvatamisest toas?


Kogu maailmas kogub jrjest enam populaarsust viis vabaneda kodus tekkivatest orgaanilistest jtmetest keskkonnahoidlikult. Ussid teevad t ra kiiresti ning protsess on haisuvaba. USA-s propageeritakse snniku-ussi kui mnusat vhenudlikku kodulooma, kelle eest hoolitsemisega saavad ka lapsed hsti hakkama.

Olen ninud fotot toast, kus sgilaua sisse oli peidetud kompostikast ussidega, kik toidujnused rndasid inimeste laualt otse sinna. Tuppa suuremat kompostikasti hsti ette ei kujuta, kuid garaais, keldris vi mnes muus abiruumis viks see olla kll. Viimasel ajal on meilgi sel teemal hakatud rohkem rkima ja huvi tundma kompostijate snniku-usside soetamise vastu. [vt. ka Eesti Loodus 2003, nr. 7/8]


Muldade kaitse on Eestis seaduslikult seni reguleerimata. Kas mullaseaduse jrele on ldse vajadust ning milliseid ohte mullaelustikule peaks seadus ra hoidma vi vhendama?


Mullaseaduse jrele on suur vajadus, kuna praegu suhtutakse mullasse kui tootmisvahendisse ja elupaigasse vga hoolimatult. Mullaseadusega reguleeritaks muldkatte pllumajanduslik, metsamajanduslik ja muu kasutus. Mullaelustiku suurim oht on elupaikade hvimine ja seaduse rakendumine viks seda oluliselt vhendada.


Maismaa elustikus on viimasel ajal oluline teema mujalt sisse toodud invasiivsed liigid. Kas mullafaunas on ka niteid liikide kohta, kes on meil hakanud levima?


Selle kohta on andmed vga puudulikud; kuna enamiku mullaorganismide rhmade puhul puudub ldse korralik levaade meil elavatest liikidest, siis on raske jreldada midagi invasiivsete liikide kohta. Siinkohal nide: he vihmaussiliigi, sinaka sooussi puhul kehtis arvamus, et see liik on paarikmne aasta eest Tallinna botaanikaaeda juhuslikult sisse toodud. Siiski, viimastel aastatel oleme leidnud selle liigi isendeid ka mujalt. Ilmselt ei ole tegemist invasiivse liigiga, lihtsalt tundub, et liigile omaseid elupaiku ei olnud Eestis seni uuritud. Sellised leiud rgitavad uurima ka teisi elupaiku, kus viks leida huvitavaid kooslusi. Viimastel aastatel oleme peale tavaprase pldude ja rohumaade uurimise kirjeldanud lammi- ja rannaniitude vihmaussikooslusi; prast esimest tutvumist Jgevamaa Padina puisniidu vga mitmekesise vihmaussifaunaga on kavas laiendada vlitid ka teistele puisniitudele.


Kui hsti on Eesti muldade elustik tuntud?


Teadmised Eesti muldade elustiku mitmekesisuse kohta on vga lnklikud. On tegeldud ksikute rhmadega: zooloogia ja botaanika instituudis on uuritud nematoode, Eesti pllumajanduslikoolis ja Sakus pllumuldade vihmausse. Tegeldud on ka mulla mikrobioloogiaga ja mnede putukarhmadega. Tarmo Timm tunneb suurepraselt vihmausse ja valgeliimuklasi. EPM keskkonnakaitse instituudis oleme vihmausside ja mulla mikrobioloogia valdkonnas ttanud viimase kmne aasta jooksul. Trhmas on ka uurijad, kes on alles alustanud vi alustavad teadustd, ja me loodame mne aja prast rohkem teada ka hooghnnalistest, putukakooslustest, mblikest ja valgeliimuklastest.


Eesti mullastikust on sna tpne digikaart olemas. Kas oleks vimalik teha ka niteks Eesti vihmauslaste vi teiste rhmade levikukaarte?


Iseenesest huvitav mte, kuid seniste andmete phjal pole see vimalik. See eeldaks pris suuri vlitid suure hulga tju, laborite ja aparatuuriga. Enamasti eraldatakse mullaloomad mullaproovidest laboris ning see on aeganudev ja tmahukas ettevte. Mnede oluliste rhmade mramisel pole me kllalt kompetentsed.

Mullafauna rhmadest on vihmauslaste kohta meil kige tielikumad andmed, kuid levikukaartide koostamiseks oleks neid vaja palju rohkem. Ma ei negi praegu Eestis piisavalt arvukat ja pdevat tjudu, et sellega toime tulla.


Kuidas paistab Eesti mullaelustiku uurimine naabermaadega vrreldes?


Mujal maailmas on mullabioloogiaga tegelejaid tunduvalt rohkem kui meil. Ilmub hulk ajakirju, korraldatakse konverentse ja seminare. Tnu sellele on mnede piirkondade kohta andmeid mullaelustikust rohkem kui meil. Eesti mullabioloogia on tegijate arvu silmas pidades peaaegu olematu. Mulla elustikuga tegelevaid uurimisrhmi on naabermaades mrksa rohkem ja osa neist uurijaist on tegutsenud vga pikka aega, meie kmmekond aastat on selle krval sna lhike aeg. Uurimiskeskusi vi ksikuid tunnustatud teadlasi on Leedus, Ltis, Valgevenes, Venemaal, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas ja mujal.


Kas kusagil on ptud teha vimalikult tpset loendit kogu mullaelustiku kohta?


Olen lugenud selliseid tid saksa ja inglise autoritelt. Terviklikku levaadet mingi maa mullaelustikust vi tpset liikide loendit siiski ei ole. Selliseid uuringuid on tehtud vaid ksikutes kohtades, konkreetsetes tingimustes, ja ldistamiseks napib andmeid.


Ilmselt peaksime siiski ka Eestis prama suuremat thelepanu kossteemi olulisele osale, mullaelustikule?


Loomulikult peaks! Nii koloogilistes, mullateaduslikes kui ka pllumajanduslikes ja teistes uurimustes tuleks mrksa rohkem arvesse vtta maa all elavaid ja talitlevaid organisme ning kooslusi. kossteemid funktsioneerivad tervikliku ssteemina ja vaid nende maapealse osa arvestamine ei anna head tulemust. Mulla bioloogiline mitmekesisus on omaette teema, vaja oleks palju rohkem teadmisi selle valdkonna kohta.


Kas meil leidub mullaelustiku uurimises selliseid kitsaskohti, mida peaks esmajrjekorras krvaldama?


Eelkige tuleks teadvustada, et mullaelustik on osa kossteemist, et mulla ks olulisemaid komponente on elusorganismid. Meie mullateadlased tegelevad enamasti mullaga, pramata vhimatki thelepanu mullaorganismidele. Bioloogid eelistavad tegeleda lillede, lindude ja liblikatega. Kuid mullabioloogilised uuringud on vhemalt niisama huvitavad, ehkki tmahukad ja keerulised. Vaja oleks inimesi, kes valdaksid teadmisi nii mulla, elupaiga kui ka elustiku kohta. Praegu on puudus inimestest ja napib teadmistest. Aga need, kes on mullabioloogiaga tegelema hakanud, on ka selle juurde jnud. Usun, et mullabioloogial on Eestis tulevikku.

Mullabioloog Mari Ivaskit ksitlenud Toomas Kukk



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012