Eesti Looduse fotov�istlus
2004/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Reisikiri EL 2004/09
Kes kardab Finn MacCooli

... Ninud siis Benandonner ktkis pikutavat lapsukest ja melnud, et kui juba tita on nii suur, siis kui pirakas peab veel Finn ise olema. Jooksnud Benandonner seepeale hirmuga otimaale tagasi ja lhkunud kigu pealt kogu teetammi, et Finn talle jrgneda ei saaks ...

Paraku jigi mul giididelt ksimata, miks need Iirimaa teed nii veidrad on: kohati nagu titsa normaalne autotee, siis kitseneb see aga ootamatult ahtaks klavahetnavaks, kus suur buss traktorist kuidagi mda ei saa ja kus oksad siduki klgi kraabivad. Kas on phjus veel liiga lhikeses ajas, mille vltel Iiri majandus on judnud apogeed nautida, vi ei saada lihtsalt omanikelt teelaienduseks vajalikku lisamaad ktte?

Vi hoitakse sel moel hoopis oma suurimaid vrtusi liigsete turistihordide eest. Viimane mte tekkis pgusa ringreisi vltel tahes-tahtmata, sest just kige pnevamatesse paikadesse viisid kohati lausa kitserajad. Olgu tegemist Burreni liigirohke taimestikuga lubjakiviplatoo vi majesteetlike Moheri kaljudega, rkimata tervenisti vaatamisvrsest Kerry ringist, mida turismibussid tee kitsuse tttu vaid hes suunas lbida tohivadki.


Kinoseanss priipsmeks. Ka sit Phja-Iiri Antrimi rannikule, Giants Causeway poole, on kui silemaaslaalom mda mttetut siksakteed. Hea vhemalt, et iidse Bushmilli viskikoja degusteerimissaalis vetud tujukrgendus veel mjub. Muidu viks ehk kurvakski muutuda...

Alles sna sihtmrgi lhedal hakkab silma midagi erilist: igatahes kaldakaljud on siin krged. Nhes parklat, jb aga suu ammuli: kas testi on kogu see bussi- ja autohulk neid kitsaid knulisi teid pidi siia judnud?! Ja kuhu neis sidukeis reisinud inimesed on saanud? Siiski, vike seltskond knnib krget kallast pidi ja osa uudistajaid sammub majade vahelt mest alla.

Bussijuhi, giidi ja parklavalvuri vahel kib energiline repliigivahetus. Seejrel teatab giid vidukalt naeratades, et asjalood on tepoolest nii, nagu ta juba varem rkinud oli: kui vaatame klastuskeskuses ra videofilmi, vime bussi tasuta parkida. Muidu kuluks selleks pris kopsakas rahasumma.

Neile, kes edaspidi tee samasse kanti ette vtavad, julgen soovitada: seda videot tasub igal juhul vaadata. Isegi hinnaalandust saamata ilusti tehtud, mitte liiga pikk, aga teaberohke. Lavastatud kostmidraama sisaldab niteks sedagi, kuidas Giants Causeway ldse tuntuks sai. Samuti seda, kuidas see kik tekkinud on.


Teetamm vi trepp vi sild vi tee? Paistab, et tippvaatamisvrsuse nimes pole eestlased veel kokku leppinud. Tuttav geoloog kehitab lgu, kui temalt Giants Causeway tlke kohta prin. Aga paar peva hiljem kinnitab, et koht on testi kuulus: ainsana Iirimaa kivise looduse vrtuseist leidub tema pilt ka suurejoonelises geoloogiaatlases [2].

Ainuke Googlei abil leitud emakeelne vaste, he turismifirma reklaamis nimelt, pakub Hiiglaste treppi. Meie giid rkis Hiiglase teest, sakslased tlevad aga Damm des Riesen vi Dammweg des Riesen. Niisiis, kas Hiiglase tamm vi Hiiglase teetamm.

Trepp tundub pakutud vasteist kll sobimatuim, vhemalt tee tekkeloo legendi silmas pidades. Seetttu jn siin tee kui kige lhema ja suuprasema juurde.

Hiiglase tee pildita ei saa lbi kski Phja-Iirimaad tutvustav turismitrkis. Taas ainus Googlei abil leitud kodukeelne kirjeldus, matkapevik Iirimaa 2001 [1], iseloomustab kohta nii: See on selline maastikuvorm, et merre kaob Sretirp, mis koosneb kmnetest tuhandetest erineva sgavuseni maasse taotud pliiatsitest. Meekrjele sarnaneb ka. Vanasti usuti, et selle tegi hiiglane Finn MacCool, kui ta tahtis le mere hele oti saarel elavale pruudile klla minna. Tnapeval usutakse, et selle tegi laava. hesnaga, seal oli palju vaateid, millest mningaid me ka vaatasime.

Kirjeldus on kll vaimukas, aga mitmes suhtes ebatpne. Kas vi vrdlus vana armsa Sretirbiga see on ju palju pikem kui Hiiglase tee. Kuulsam, tsi kll, vist mitte. Ja vgilane MacCool ei tahtnud hti pruudi juurde minna, tal oli selleks ajaks juba nainegi kodus.


Finn MacCooli tee-ehitus- ja Benandonneri -lammutuslugu. Bascna klanni juhi Cumhali poeg Finn MacCool (iiripraselt Finn mac Cumaill) oli lausa meesiludus: valge naha ja kuldsete juustega. Iirlased teavad sellest nn. Iiri Kalevipojast rohkesti lugusid. Nagu iiri muinasjuttudes ja legendides ikka, on neis palju vitlusi ja surma, kavalust ja nidusi, vlumuusikat ja salapraseid muundumisi.

ks legend pajatab ka Causeway tekkest [3]. MacCool tahtnud hel peval minna otimaale kaema, kuidas elab ta sealne rivaal Benandonner. Vi mis vaatama, hoopis vita tahtnud ta oti hiidu. Aga oh hda! Iirimaal polnud nii vgevat paati, mis Finni kanda jaksanuks. Nii ei jnudki muud le, kui ehitada kobakatest kiviplokkidest sild vi tamm vi tee.

MacCool hiilinudki oma ktetd pidi salamahti naabrimeest vaatama ja ehmatanud koledasti: Benandonner olnud palju suurem ja palju raevukam, kui Cumhali-poeg iganes aimata osanud. Muidugi pidanud iiri hiiglane seepeale paremaks koju tagasi rutata. Aga eks kohalikud pressiagentuurid kandnud Benandonnerile ette, et talle tikkunud vahepeal keegi klla. Siis otsustanud oti vgilane omakorda le kaeda, kes see vimalik rahurikkuja oli.

Nd Finnil vesi ahjus, aga nagu iiri lugudes tihti ette tuleb, olnud ta naine Oonagh mehest leidlikum. Pannud mehele titeriided selga ja pistnud ta hiigelhlli tuttu. Kui Benandonner nd saabunud, elnud Oonagh, et mees linud jahile, aga et klaline tohtivat oodates nende beebit silmata.

Ninud siis Benandonner ktkis pikutavat lapsukest ja melnud, et kui juba tita on nii suur, kui pirakas siis veel Finn ise on. Seepeale jooksnud Benandonner hirmuga otimaale tagasi ja lhkunud kigu pealt kogu teetammi, et Finn talle jrgneda ei saaks. Nii jnudki Finni tvaevast vaid ks jupike Iirimaa phjarannikule ja teine otimaale Staffa saare Fingali koopasse, kus need praegugi kenasti nha.


Geoloogid legende ei usu. Ilus lugu ju kll, aga kiviteadlased ei taha seda te phe vtta ja on teise teooria vlja melnud [4]. Selgituse selle kohta leiab jooniselt.

Sammaste kujunemisega ligikaudu sarnast pilti on meist igaks ninud: ka muda praguneb kuivades nii. Aga erinevus on selles, et kui muda lheneb vaid pinnalt, siis kokkutmbuvas kvas basaldis kanduvad lhed kllaltki sgavale. Niiviisi tekkisid ksteise krvale basaltpostid, mis htlase jahtumise korral peaksid olema regulaarsed, kuuetahulised. Nii ideaalne kik siiski pole. Laavamass tmbus kokku ka piki sammaste psttelge. Niimoodi katkesid sambad muhklohk- vi pallsokkel-seoses juppideks.

Taimkate on kaljud ndseks suuresti paika sidunud, aga mingid muutused jtkuvad paraku ikka kadumise suunas. Kui vanalt postkaardilt vib niteks leida veel auguga kalju, mida nimetati Hiiglase prillideks, siis nd on lemine prilliraam ammugi merre langenud.


Kaamel muusikariistade seas. Paar liku tagasi tdesime, et tiesti htlase jahtumise korral pidanuks kogu basaldimass jagunema regulaarseteks heksagonaalseteks sammasteks. Looduses ideaalseid laboritingimusi teadagi pole, pealegi ei pruukinud ka kogu kivimimass pris htlane olla.nii ehk teisiti, igatahes on ligi kolmandik sammastest hoopis viisnurksed. On ka nelja-, seitsme- ja kaheksanurkseid sambaid ning veidi ebamraseid heksa- ja kmnetahulisigi sillaposte. Olevat ka ks kolmekandiline murre.

Mnedki sambad pole maapinnaga risti, vaid suuremal vi vhemal mral kaldu: olenevalt sellest, kui palju pinnas jrele andis vi kui suur kivimimass peale surus. Samas on osa laavast jahtunud ebahtlaselt ja sambad pole sirged, vaid vndunud.

Muidugi on inimene lasknud fantaasial lennata ning andnud neile looduslikele skulptuuridele tabavaid nimesid. Mnelgi juhul seostub nimega ka legend. Niteks Orel oli muidugi selleks, et Finn MacCooli poeg Ossian sellel mngida saaks. Teisal ripub kaljuseinal Harf, iirlaste ks populaarsemaid rahvamuusikariistu. Harfi lhedal on Amfiteatri-nimeline lahesopp, le selle krgub ksildane Korsten. On ka hsti htlastest kuuskantsammastest Meekrg, kust MacCoolide pere maiust kogunud. sna Hiiglase ranniku lnepoolses servas lsutab meres Kaamel, kelle seljas olevat Finn giidide kinnitusel ratsutanud.

Kige tuntumad kaljumoodustised on siiski pika, lhema ja pris napi keelena merre ulatuvad Suur, Keskmine ja Vike Hiiglase tee. Viimase peal olevat Finn MacCool harjutanud tammi rajamist, enne kui pris suure t ette vtnud. Keskmisel teel paikneb aga Soovide kivi. See on mnus seljatoe ja ketugedega ning ikka kuuekandilise phjaga istumiskoht, kus puhates meeles mlkunud tahtmised kllap kenasti tide lhevad.


Sambaliku suveniiriks ei saa. Laiale avalikkusele sai Hiiglase tee tuntuks 1693. aastal. Aasta varem sellesse paika sattunud piiskop Derry linnast ja ks Cambridgeist tulnud petatud mees avaldasid teadusajakirjas asjakohase kirjutise. Aga veel 18. sajandi lpus oli doktor Samuel Johnson elnud, et Hiiglase tee vrib kll vaatamist, aga mitte vaatama tulekut.

1793. aastal maalis Suurest Hiiglase teest mned pildid Dublini kunstnik Susanna Drury ja Vivars nime kandnud graveerija paljundustest lksid need kujutised Euroopasse laiali. Alles siis jrgnes huviliste vool. Kohalik rahvas vttis kanda giidit, kalurid hakkasid paate kalapgi krval pruukima ka rndurite veoks kaljumoodustiste juurde ja koobastesse.

Telise hoo sai Hiiglase teel kimine kuninganna Victoria ajal, mil leiti ka uus riartikkel: sammastest ligati jupikesi ja mdi neid kurioosseteks suveniirideks. 1887. aastal pandi tulijate kohaleveoks Portrushist kima kuni poolteistsada reisijat mahutanud elektritramm. Trammiliin oli kasutusel 1949. aastani, kuna siis hakati palju liiklema siduautodega.

1898. aastal lks populaarne loodusuunikum eravaldusesse ja klastajail tuli hakata maksma sissepsuraha. See kestis aastani 1961, mil Hiiglase tee ostis kuulus Inglise mlestistekaitse organisatsioon The National Trust. See vttis ala kaitse alla ja tegi juurdepsu jlle kigile vabaks.

1986. aastal kanti Hiiglase tee UNESCO maailmaprandi loendisse.

Muidugi on mdas ajad, mil sammastest sai tkke ligata. Aga vaeva ja muret on Hiiglase tee kaitsjail selletagi. Rannik pole ju midagi ajas psivat: kaljud on avatud karmidele talvetormidele, oma td teeb erosioon ning ega tuhandete ja tuhandete inimeste jalaastegi aastas kib siin le poole miljoni inimese oma mrki jtmata jta. Niiviisi on tsine proovikivi leida tasakaal looduskaitse, vaatamisvrsuste kttesaadavuse, klastajate turvalisuse ja turismihuvide vahel.


Rnnuradasid igale vanusele ja soovile. Liikumisraskustega vi siis eriti laisa rnduri veab keskusest otse Hiiglase vrava ette buss. Teab mis suurt elamust see sit ei paku, sna pguski jalutuskik tekitab hoopis rohkem muljeid. Minu kombel vaid paariks tunniks kohale sstnud bussiturist tasub eesktt kndida esmalt kaljude pealset rada pidi lne poole ja vaadata kogu suurejooneline pilt krgelt le. Seejrel tuleks laskuda sna jrsku, ent siiski mugavat teed pidi alla ja ronida, kui aega on, kik vi osa vaatamisvrsemaid kaljusid lbi. Nagu ikka, on kasulik poest kaart kaasa osta: siis oskad kigele olulisele thelepanu prata.

Lne poole alumist rada pidi kuigi kaugele ei saa: Orelist veidi edasi on teel aed ees. Pole raske mrgata, et ilmselt veel sna kegakatsutavas minevikus on tee viinud kaugemalegi. Paraku on varingud pahandust teinud. Aga seegi pgus kik lubab le vaadata Korstna ja Amfiteatri ning imetleda lillede mitmekesisust. Vastassuunas kulgev tee juhib teid juba pris Hiiglase teeni.

Kellel rohkem aega, vib kaljupealsel valida pikemaid teekondi. Mrgitud rajad knivad poolteisest miilist heksa miilini paras tervisematkaja poole peva tee [5].

Teel mest les, keskuse ja parkla poole, heidan pilgu tormilindude krast hoolimata rahulikult lahesopis lesivale Kaamelile ja poetan paar naela otse ristteel ootavasse The National Trusti korjanduskarpi. Aidaku taevas neil see paik alles hoida.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012