Eesti Looduse fotov�istlus
2004/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Essee EL 2004/09
Eetika ebaloomulikkus

Evolutsioonilises pshholoogias ksitletakse inimloomust mehhanismide kogumina, mis on loomuliku valiku teel edasi kandunud seetttu, et need ssteemid on lahendanud kohastumisel tekkinud probleeme. Neid mehhanisme aktiveerivad keskkonna stiimulid, tagajrjeks on teatav kitumine. Siia kuulub ka kultuur, mida mratletakse kui evolutsiooniliselt kohastumuslikuks osutunud kitumis- ja pshholoogiliste mehhanismide kogumit, mida indiviidid annavad edasi hest plvkonnast teise.

Kultuurimustrid on sgavale sisse dresseeritud ja pealiskaudsel silmitsemisel ei saa teha vahet, mis on kaasasndinud ja loomulik (ehk looduslik), mis kultuurist tingitud ja kunstlik. Vtame niteks perekonnaelu. Monogaamiat leidub loomariigis siis, kui see on osutunud kasulikuks limetishooldes. See, kas vanemad kohtuvad ainult paaritamiseks vi on isasel ka jrglaste eest hoolitsemisel roll, on ju liigiti erinev.

Inimolendid vivad moodustada erisuguseid praide ja karju. Daly ja Wilsoni levaateuuringus on analsitud andmeid 849 kultuuri kohta ja leitud, et ainult 137 kultuuris kehtis range monogaamsus. Enamik neist lubas polgaamset suhet. See kinnitab postulaati, et evolutsiooniliselt on inimese kige kohastumuslikum kitumine polgaamia: just see kindlustab parimate jrglaste saamise ja eduka kasvatamise.

Abielurikkumise keeld ei ole phjendatav bioloogiliselt, vaid ainult kultuurinormiga. Richard Wrangham vidab, et inimsugu oleks vinud areneda vhem vgivaldseks ja agressiivseks, kui ta praegu on, ning toob evolutsioonilise alternatiivi niteks kbusimpansi ehk bonobo, liberaalide unelmate olendi.

Eestis on peigmeeste pud, igal aastal abiellub le viiesaja eesti neiu vlismaalasega, kusjuures need noorikud on teistest kaunimad ja ettevtlikumad. Aeg-ajalt arglikult tehtud ettepanekud soosida avalikult ja ametlikult mitmenaisepidamist, et parandada kasinat iivet, on kohanud gedat vastuseisu. See on ootusprane. Mulluses Saar Polli ksitluses Eesti elanike moraalist ja vrtushinnangutest selgus, et Eesti inimene seab oma elus esikohale perekonna: 76% ksitletutest pidas seda vga thtsaks ja 21%

thtsaks. Selgus ka, et perekonna thtsus on seotud majandusliku olukorraga: kitsikuses elavate jaoks oli pere olulisem. Mida madalama haridusega inimesega on tegu, seda enam vrtustab ta perekonda, sest see on koht, kus ta leiab kige rohkem kindlustunnet. (PM 22.11.2003.) Niisiis ei ole asi armastuses (see on vajalik vaid kahe isendi kokkuviimiseks), vaid elu otstarbekas korralduses.

Eestis oli veel 1900. aastal keskmine eluiga 36 aastat. Mehe ja naise kooselu kestis heal juhul kmmekond aastat (selle aja pidas ka armastus vastu). See oli aeg, mil lapsi koheldi tasuta teenijatena; nad pandi tle otsemaid, kui olid kndima ppinud, nii et 19. sajandil visid nad anda isegi kolmandiku vi poole perekonna sissetulekust. Algul hanekarja, viieaastasena seakarja, siis veiseid karjatama ja muid talutid tegema, nii et kooligi pses vaid sdatalvel neljal-viiel kuul.

Nd on laste ekspluateerimisele tehtud lpp. Nende osaks on kulutada vanemate raha, mitte enam seda teenida. Praegusajal on lapse kasvatamine ja koolitamine vga kulukas. Siit ka heaolumaade laste arvu kahanemine: saata ellu mitu lbilgivimelist last kib lihtsalt le ju.

Ennastsalgav limetishoole oma jrglaste eest on instinktiivne, ldine eluslooduses. Vanade, kasutuks muutunud isendite eest hoolitsemist tuleb ette vaid ksikutes inimhiskondades, bioloogiliselt on selline kitumine ebaloomulik. Seeprast on vanemate toetamine vajanud kurje kske. Sina pead oma isa ja ema austama! Isiklikud lapsed olid ainukene lootus kindlustada oma raugaplve. Praegu kannab eakate eest hoolt riik. 70% prantslastest kinnitab, et vanematel pole igust nuda lastelt ohvreid, 62% tleb, et nad ei ksi lastelt midagi.

Moosese neljas ja kuues ksk sai just oma lihtsuse prast vetud nideteks, kuidas igeks tunnistatav kitumine kasvab vlja hiskonna struktuurist. Indiviidi (vi geeni, oleneb analsitaseme valikust) eesmrk on suurendada enda ellujmise tenosust ja reproduktsiooni vimalikkust. Paraku, inimkonna ajaloos leidub puhuti ohtlikult mitteloomuliku, kohastumiseks kasutu taotlemist. Tslibaat vtab just vimekamatel vimaluse oma geene kopeerida ja on kuritegu liigi vastu. Soovitus armastada vaenlast ja piiritult andestada on kike muud kui mistlik. Kanti kategooriline imperatiiv on kahtlemata ebaloomulik.

Ehk oleks arukas ausalt tunnistada: Homo sapiens sapiens'i tahtmine olla le loomuliku peabki paistma leloomulikuna.



Toomas Paul
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012