Eesti Looduse fotov�istlus
2004/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2004/10
Baer teab vastuseid ka tnapevastele probleemidele

Erki Tammiksaar (1969) on sndinud Vndras. Lpetas 1993 geograafina Tartu likooli ja kaitses samas 1995. aastal magistrit ning 2000. aastal doktorivitekirja Karl Ernst von Baeri geograafia-alane tegevus 1830.1840. aastatel (vene keeles). Alates 1994. aastast EPM zooloogia ja botaanika instituudi Baeri muuseumi juhataja ja teadur. Kuulub Tartu likooli ajalookomisjoni, Eesti geograafia seltsi, Eesti looduseuurijate seltsi, petatud eesti seltsi ja akadeemilisse baltisaksa kultuuriseltsi Tartus. Uurinud philiselt Karl Ernst von Baeriga seonduvat, aga ka loodusteaduste ajalugu Eestis, Vene- ja Saksamaal 19. sajandil, teadussidemeid Vene- ja Saksamaa vahel 19. sajandil ning loodusteaduste ajalugu Tartu likoolis 19. sajandil.

Milleks meile ldse teadusajalugu?

Teadusajalugu loob uut teadmist selle kohta, kuidas omal ajal teadust tehti ning miks ta just nii arenes. Selle abil saame hinnata meie praeguse teaduse taset. Pole minevikku ilma tulevikuta.

Teadusajalool on kaks suunda: ks on faktilis-ajalooline ning teine uurib ideede arengut. Viimane on professionaalsem, nuab suuremat lugemust ja laiemat maailmamistmist.

Mida on meil praegu ppida niteks 19. sajandi maadeuurijatelt, kes hobuse seljas ekspeditsioonile ratsutasid?


Praktilist vrtust sellel teadmisel testi ei ole. Samas vib olla niteks kasu teadmisest, kui palju pti 19. sajandil kala. Need andmed on arhiivides sageli olemas ning see aitab interpreteerida tnapevaste kalavarude suundumusi. Muidugi on varasemad andmed vga lnklikud ning nuavad keerukat seletamist.

Teadusajalugu loob siiski uut teadmist, millest on ppida ka praegusajal. Probleemid on ju samad: inimeste, vimu- ja rahasuhted on samamoodi toiminud ka vanasti.


Mida teadusajaloo valdkonnas on Eestis ldse tehtud? Enamik uuringuid on vist esimese suuna esindajad.


Teadusajalugu Eestis on sna uus distsipliin, mis sndis siin 1960ndatel aastatel samal ajal teadusajaloo buumiga Nukogude Liidus. Nukogude Liit tahtis nidata, et kik asjad on nende avastatud ja sellesse konteksti sobis vga hsti baltisaksa loodusteadlastega tegelemine: nad olid Vene impeeriumi alamad ning nii Tartu likooli kui ka baltisaksa loodusteaduse uurimine sobis selles mttes hsti. Kuid sellest ei kujunenud sstemaatilist, professionaalset uurimist, vaatluse alla veti ksikud ligud. Armastati kasutada eri entsklopeediaid, vlja tuua raamatuid, mida need inimesed kirjutasid, kuid teoste sisusse sviti vhem.


Eestis tegutsenud teadlastest on tuntuim kindlasti Karl Ernst von Baer. Tema elu- ja teadustee peaks praegu kll nii teada olema, et vaevalt saab siin midagi uut avastada?


Minu arvates on Baeri-uurimine kuskil poolel teel. Arvamus, et tema kohta on kik teada, on testi laialt levinud: Baerist on kirjutatud le tuhande hesaja artikli. Kuid see on vga petlik. Enamasti on uuritud Baeri tde thtsust embroloogiale ja evolutsiooniteooriale ning seetttu on ka tema biograafid olnud bioloogi vi arstiteadusliku taustaga. Neid pole huvitanud niteks Baeri geograafiauurimused vi tegevus poliitikuna, mida olnuks nukogude ajal muidugi raske uurida. Samuti on vhe teada tema suhete vrgustikust, kuidas ja keda ta toetas ametikohtadele saamisel, kuidas ta arendas baltisakslust ja Tartu likooli, tema suhted Euroopa likoolide ja inimestega.

Ka Baeri iseloomuomadusi pole keegi uurinud. Kuid see on just vtmeksimus Baeri tegevuse hindamisel. Ta alustas paljusid asju, kuid ei viinud neid kunagi lpuni. Oma phit, loomade ldise arengulooga rajas ta embroloogia, aga teose esimesele kitele pidi jrgnema teine. Selle andis aga hiljem vlja hoopis tema kirjastaja, muidu oleks see jnud ilmumata. Baer lubas avaldada antropoloogialoengute teise kite, ent ka see ji tegemata. Ta kirjutas maailma esimese uurimuse igikeltsast, selle fsikalistest ja geoloogilistest omadustest ning levikust, kuid seegi ji korrektuuripoognatesse ning teose avaldasin alles mina mne aasta eest oma uurimustega seoses.

Baer oli isikuomadustelt vga labiilne ning kui ta oli laineharjal, siis tegeles ta intensiivselt probleemiga. Samas tulid vlised vi sisemised asjaolud, mis ei lubanud tal tid lpetada. Baeri arhiiv, tuhanded kirjad ja ksikirjad, on suhteliselt hsti silinud, kuid suures osas on need seni lbi ttamata.


Kus kohas see arhiiv asub?


Kui Baer suri, asus arhiivi phiosa Tartus. Tema jrglased leidsid, et arhiiv tuleb jagada: Peterburi eluperioodi materjalid anti Peterburi teaduste akadeemiale ja praegu on need Vene teaduste akadeemia Peterburi filiaali arhiivis.

Teise osa, isikliku kirjavahetuse jtsid nad omale, kuid hiljem andsid siiski le Eestimaa provintsiaalmuuseumile ning see materjal on praegu hoiul Tallinnas Eesti ajaloomuuseumi fondides.

Kolmanda osa, teadusliku kirjavahetuse vttis endaga Saksamaale kaasa Baeri biograaf Ludwig Stieda ning see asub tnapeval Giesseni likooli raamatukogus. Seal on le nelja tuhande kirja ja ksikirja. Teise maailmasja ajal pommitati Giessen puruks, arhiivi peeti hvinuks ning alles 1971. aastal see materjal taasavastati. Sstemaatiliselt olen seda uurinud ainult mina.


Kas oled need neli tuhat kirja kik ise lbi lugenud?


Paraku pole, olen lugenud mind huvitanud kohti. Kuna mul on soov koostada Baeri teaduslik biograafia, siis tegelikult tahaksin need kik lbi lugeda ja vrdlevalt analsida: mida need kirjade saajad ja saatjad ise tegid ning kuidas Baer neid mjutas. Aga olen koostanud ja avaldanud kirjade kataloogi: millal saadeti, kellelt sai ja kellele kirjutas. Kui selle tga alustasin, oli mul vga vhe ettekujutust tollasest teadusmaailmast ning seetttu on vigu sisse sattunud. Aga see t on lputu ning kindlasti ei saa vita nii, nagu mulle kunagi doktorantuuri astudes eldi: Baer?! siin pole ju enam midagi uurida!


Eestis oleva materjali vinuks ju siinsed varasemad Baeri-uurijad lbi ttada?


Tegelikkuses pole minu eelkijad neid kirju vaadanud. Tsisemalt on nendega tegelenud vaid Boriss Raikov, kes kirjutas Baeri biograafia ja ti esimesena vlja Baeri geograafilised huvid.

Kirjad on perekeskesed: Baeri kirjad lastele ja laste kirjad Baerile. Vaatamata sellele on nad mningatest teadusajaloolistest aspektidest vga olulised. Niteks analsides Baeri liikumist Knigsbergist Peterburi ja tagasi: miks ta tegi esmapilgul arusaamatuid samme, mis teadusloolasi seniajani segadusse ajavad. Miks niteks jttis Baer Knigsbergi vga head tingimused ja siirdus Peterburi? Sellele polnud senini teadusloolastel hest vastust. Arvan, et oma arhiiviuuringute phjal saan anda sellele tesema vastuse.


Miks siis Baer siirdus Peterburi?


Baer avaldas loomade ldise arenguloo aastal 1828. See oli sunnitud kik, kuna esialgu pidi tekst minema teise raamatu koosseisu ja ta ei judnud raamatu autoriga kokkuleppele. Samal ajal tuli talle ettepanek astuda Peterburi teaduste akadeemia liikmeks. Talle tundus, et ta pole saavutanud imetajate munaraku avastamisega piisavat tuntust: Saksamaal ei pannud seda keegi thele ja ta oli sellest solvunud. Seetttu oli ta nus Peterburi minekuga.

Knigsbergi likooli kuraator kutsus seepeale Baeri enda juurde: kallis mees, milles probleem? Me tahame teid vga hoida. Ehitame zooloogiamuuseumi, tstame tunduvalt palka. Leiti ka raha kunstnikule, kellele Baer oli varem oma taskust maksnud jne. Samal ajal oli ta lubanud juba Peterburi minna ning sealt hakati tugevasti survet avaldama, sest ta oli juba andnud oma nusoleku kohale asuda. Tal nnestus Knigsbergis kuraatoriga saavutada kokkulepe, et tema tkoht jb vabaks ja uut konkurssi vlja ei kuulutata. Nii sai Baeri riskita nelja kuu prast Peterburist naasta.

1834. aastal kolis ta Knigsbergist testi Peterburi ning siis sai mravaks tema lapseplvekodu, Piibe misa saatus. Misa omanik, tema vend, oli lastetu ja tahtis, et ks Baeri poegadest vtaks misa le. Baer oli nus, kuid tema vend suri Piibelt Knigsbergi sites. Lesel oli ka misale igus ja ta tahtis seda endale saada. Baeril ja eriti tema naisel tekkis hirm, et nad jvad pranduseta ja laste tulevik kindlustamata. Nad lootsid, et mis hakkab neile kvasti sisse tooma. See oligi peamine phjus, miks nad Knigsbergist lahkusid. Hilisem areng nitas, et mis ti neile ainult kulu.


Idealistid polegi tavaliselt head praktikud.


Baer oli majandusksimustes kindlasti eluvras. Kuid teaduse rahastamise vallas oli ta rmiselt hea poliitik. Praegu saadakse raha teadusfondidest, eraannetajatelt jne. Vanasti oli riiklikke toetusi vga vhe, raha tuli suurvrstidelt vi tsaarilt isiklikult. likooli rektoriks polnud 18. sajandil mitte teadlane, vaid niteks prints, kellelt tuli raha. Baer oskas seda ekspeditsioonide rahastamisel vga hsti kasutada. Tnu sellele sai teoks mitu ekspeditsiooni.


Baer on pannud aluse mitmele teadusharule. Kas tal on ka geograafias vrdvrseid phjapanevaid avastusi nagu embroloogias?


Baer oli esimesi kompleks-geograafiliste ekspeditsioonide korraldajaid. 1837 kis ta Novaja Zemljal, mis oli esimesi ekspeditsioone prast Alexander von Humboldti omi, mille eesmrk polnud avastada uusi maid, vaid uurida taimestiku ja loomastiku elu. Baeri td Novaja Zemljast olid teedrajavad. Praegu vib tunduda naljakas, et neid avaldati isegi Indias. Tollal oli andmeid polaaralade looduse kohta niivrd vhe, et need avaldasid ldist thelepanu.

Baer kogus esimesena sstemaatiliselt andmestikku igikeltsa kohta kogu maailmas. Ta kasutas selleks arhiivimaterjale, kirjutas juhendeid ja kasutas sprade abi. Selle phjal pani ta kokku esimese 218-lehekljelise monograafia igikeltsa levikust. Hilisemad uuringud on Baeri tulemusi kinnitanud. Praegused juhtivad geokroloogid, niteks inglane Peter Williams oli siiani arvamusel, et igikeltsa hakati tsisemalt uurima alles 1930ndatel aastatel. Baeri t valmis 1843, kuid ji paraku avaldamata.

Pris hsti on teada jgede kallaste uhtumise ehk Baeri seadus. Ta oli ka esimesi geograafia ajaloolasi Venemaal ning Vene geograafia seltsi rajamise algatajaid. Hoolimata hilisematest imperialistlikest suundumustest on selle seltsi teened Venemaa uurimisel hindamatud.


Igikeltsa uurimus ji ju ksikirja ning seega ka mju teaduse arengule tagasihoidlikuks.


Esmapilgul vib see testi nii nida, kuid tegelikult see nii pole. Valminud ksikirja phjal uuris Siberi igikeltsa maailmas esimesena Alexander Theodor von Middendorff. Tema Taimri-ekspeditsiooni peaeesmrk oligi teha kindlaks igikeltsa levik ja omadused. Middendorff arendas Baeri vaateid edasi, kuid ta ei viidanud Baeri ilmumata ksikirjale. Baeri mju Middendorffi uurimustele on tohutu, niteks kasutas ta Baeri vljattatud terminoloogiat. Middendorff oli Baeri pilane ning vib-olla ei tahtnudki Baer seda kuulsust endale.

Baer avaldas ka mitu inglis- ja saksakeelset artiklit igikeltsast ning kutsus les kogu maailmas seda nhtust uurima. Londoni kuninglikule geograafiaseltsile saatis Baer mrgukirja ning selle tulemusena hakati uurima igikeltsa Kanadas.


Kas Baeril on veel olulisemaid ilmumata ksikirju, mis omal ajal avaldatuna oleksid teaduse arengut mjutanud?


Hea ksimus. Niteks ji Baeril ilmumata uurimus konnaloote arengust ja veel paar embroloogiatd. Vaid vene keeles ilmus uurimus inimese pritolust, mis arhiivis on silinud ka saksakeelse ksikirjana ning niiviisi oleks plvinud laiemat tuntust ja oleks mjutanud darvinismi levikut maailmas. Ksikirju ja pevikuid on Baeril muidugi veel, aga need pole vast nii phimttelise thtsusega.


Kas need ksikirjad visid jda ilmumata ideoloogilistel phjustel vi niteks polnud kirik nus?


19. sajandi teadusvabadus oli pris suur. Kindlasti usuringkonnad mngisid mingisugust rolli niteks Tartu likooli arengus ja tlevetavate teadlaste valikus, kuid vga tsist survet polnud. Baeri td jid ilmumata eelkige seetttu, et tema huvid muutusid kiiresti.

Ka tema tine aeg oli vga piiratud. Praegu on elutempo veelgi kiirem, aga vaatame Baeri elutempot Peterburis: ta kis akadeemia istungitel, pidas loenguid meditsiinikirurgia akadeemias, osales ministeeriumide komisjonides ja arendas kooliasju, tegeles kalanduse probleemidega; htuti klastas akadeemikuid ja teisi avaliku elu tegelasi. Peterburis oli vimalik sita lbi helt vastuvtult teisele, ka siis, kui igal pool viibisid vaid kmme minutit. hiskondlik elu ja ideede vahetamine vttis tal palju aega: niteks peeti geograafia- vi ka fsikahtuid, kus tehti fsikalisi katseid. Baer osales neis sageli ning neid htuid korraldati tihti ka Baeri juures. Nii tal polnudki aega varasemaid uurimusi avaldada vi edasi arendada. nneks polnud tal Internetti ega elektrit ning seetttu on Baerist meieni silinud tunduvalt rohkem, kui jb niteks meist jreltulevatele plvedele.


Kas suurlinna Peterburi mineku phjus vis olla ka suurem vabadus ja rohkem inimesi, rohkem ideid?


Knigsberg oli tollal Berliini jrel Preisimaa suuruselt teine linn. Mravaks said tegelikult pere- ja rahaksimused. Peterburis selgus, et tema positsioon akadeemias polnud selline, nagu tahaks. Ta oli teine akadeemik, pidi kogudes ttamiseks ksima krgemalt poolt luba jne. Tal oli sisuliselt vaid tlaud. Knigsbergis oli tal piisavalt vabadust: raha, omad kogud, igus ksutada kiki ja kiges. Nd pidi ta luba ksima ning see frustreeris teda tugevasti.

Juba 1835. aasta algul soovis ta Peterburist lahkuda, tulla Tartusse professoriks, mida ta polnud varasema viieteistkmne aasta jooksul tahtnud. Tundub, et ta hingeline kaos oli suur, et ta oli vimeline nii rmuslikuks sammuks. Akadeemiast ta lahti vtta ei saanud ning ilmselt tema sbrad ja likoolisbrad Peterburis toetasid tema sealolekut. Kuid ta ei olnud suuteline oma embroloogiauurimusi edasi viima.

Kriisist tuli ta vlja alles geograafiauurimustega, 1837. aastal Novaja Zemljale minnes: ta ngi, et vib kasu tuua ka teistsuguste teadustdega. 1840ndate aastate algul olukord Peterburis aga lahenes, ta sai omad kranioloogilised kogud ning sealt alates kandusid tema huvid rohkem etnograafia ja fsilise antropoloogia valdkonda.


Kuidas paistab tolleaegsete teaduskeskustega vrreldes Tartu likool?


Minu meelest oli Venemaa mtkavas Tartu likool ilmselgelt kige parem. Venemaa likoolid olid oma tasemelt 19. sajandi esimesel poolel sageli gmnaasiumid ning neile koolitati ppejude just Tartus. Tartu oli Euroopa likoolide seas siiski keskmine: enamasti Saksa professoritele hppelauaks Peterburi vi Saksamaale tagasi.

Meie teadusloolased lhtuvad baltisakslaste 19. sajandi kontseptsioonist, lnemere provintside autonoomiast. Tartu likool ei kinud Vene likoolide seaduse alla. Poliitiliselt oli see kasulik baltisakslusele, usuelu ja identiteedi silitamiseks siinmail, aga teaduse arengut see pigem pidurdas: paljud ppetoolid, mis Venemaal ja Lne-Euroopas asutati juba 1830ndatel, judsid siia alles viisteist-kakskmmend aastat hiljem ning ka siis vga suurte lbirkimiste tulemusena.


Baeri doktorit eestlaste endeemilistest haigustest jtab siinsest maast vga trstitu mulje. Kuidas ta ldse oma snnimaasse, Eestisse suhtus?


Tegelikult see pilt niisugune oli. Baer ksib ka oma doktorits, miks nad ei nimeta end eestlasteks, vaid maarahvaks. Polnud tekkinud identiteeti, Kristjan Jaak Peterson oli suur erand ja eesti keelt uurisid ainult baltisakslased.

Eestlastesse suhtus Baer siiski hsti: doktorits olid eestlased talle vaid uurimisobjektiks. Baer oskas pris hsti eesti keelt: 1830ndate lpul, uurides mandrijtumist Phja-Eestis, suhtles ta kohalike kaluritega eesti keeles. Ka Eestimaa looduse vastu oli tal tugev huvi, niteks koostas ta 1813. aastal koos hilisema juristi Woldemar von Ditmariga esimese Liivimaa taimede nimestiku. Prast Ditmari surma sattusid need ksikirjad Berliini ja jid Teises maailmasjas Poolas kadunuks.

ldse pole aga andmeid selle kohta, kuidas suhtus Baer eestlusse Tartus elades: aastatel 18671876. See oli eestlaste rahvusliku rkamise aeg. Ta elas esimese laulupeo ajal Tartus. Kuidas ta sellesse suhtus? See on testi tnuvrt uurimisteema, mille kohta leiaks materjali Giessenist Baeri kirjadest. Teavet tema kohta leiab ka teiste tolleaegsete tegelaste kirjavahetusest, kuna Baer oli niivrd thtis tegelane.


Kuidas paistavad Tartu teadusajaloo uurimused, krvutatuna teiste maade omadega?


Td on siin tehtud aastakmneid. Baltikumis on niteks Ltis vga phjalikult uuritud meditsiiniajalugu. Saksamaal tehakse selles valdkonnas ha vhem uurimustd, Inglismaal on tugevaim keskus Cambridgeis. Keskusi on, kuid teadusajalugu on kogu aeg olnud niiteadus. Ainult Nukogude Liidus on olnud vga suuri teadusajaloo instituute. Praegu ttab Vene teaduste akadeemia teadusajaloo instituudi Peterburi filiaalis viiskmmend-kuuskmmend inimest, Moskvas on praegu ligi kakssada selle ala teadurit. Kuigi minu meelest pole see enamasti teadusajalugu, millega nad tegelevad.


Samas on meil teadusajalooga vimalus tegeleda vaid teiste teadusharude raames: oled ju ise lpetanud geograafi, mitte teadusajaloolasena.


Testi, kuid 2002. aastal avas teaduskompetentsi nukogu Eestis esimese teadusajaloolise teema, mida ma ise juhin: Teaduse retseptsioon Eestis 18.20. sajandil. Nii et vike trhm on loodud, siia on vaja noori inimesi juurde. Praegune perspektiiv likooli sees nitab, et vib-olla nnestub seda tegevust paremini korraldada, kas just ppetoolina, aga likooli muuseumide raames. Algus on vhemasti tehtud.



Teadusajaloolast Erki Tammiksaart ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012