Eesti Looduse fotov�istlus
06/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
REISIKIRI EL 06/2002
Vrvilised jrved ja telised draakonid

Indoneesia idapoolsed vikesaared Nusa Tenggara on enamiku eestlaste jaoks tundmatu reisisiht. Ent see kauge maanurk pakub peale kirevate reisielamuste ja harukordsete maastike veel kaht ainulaadset loodusimet: hiigelvaraane Komodol ja Keli Mutu erivrvilisi kraatrijrvi Floresel.

Ilus saar nimega Lill

Flores on ks Nusa Tenggara kauneimaid saari. Hunnitutest vaadetest inspiratsiooni saanud Portugali kolonisaatorid panid saarele ilusa nime Lill. Florese maastiku peamine vlu peitub siiski vulkaanides, mis palistavad tiheda reana kogu saart. Viljakas vulkaaniline pinnas kannab aga lopsakat troopilist taimestikku.

Indoneesia paljude saarte seas ei ole Floresel kuigi suurt turistlikku thtsust, selle phjus on nii tihedad maavrinad kui ka vulkaanipurskeoht, kuid eelkige siiski vga viletsad ja aeganudvad liikumisvimalused. Kuni 1990. aastate alguseni oli peamine liiklusvahend saare ida- ja lneosa vahel paat, nd on valminud ka "Trans-Florese kiirtee". See on kattega, kuid vga kitsas tee, mis pimedate kurvide ja lugematute slmedena lookleb mber vulkaanide. Sageli on teel nha varingumrke, kohati takistavad edasisitu suured kivid. Sillad le kuristike ja jgede on tehtud metalltaladele risti laotud puulaudadest, mis le sites tunduvad kohe laiali lagunevat. Kord on see nii juhtunudki ja sestap sidab buss pika ringiga otsima koolmekohta, mille letame, vesi bussiustest sisse tungimas.

Vahemaad ei ole Floresel pikad: suuremate asulate vahele jvad umbes saja kilomeetrised teeligud (linnulennult muidugi hoopis vhem). Buss sidab ht otsa aga ligi viis tundi. Sidu alustamiseks kulub veel 13 tundi, mille jooksul linnast kik siduhuvilised les otsitakse. nneks on teed thjad peamised siduvahendid ongi bussid, sest Florese elanikkond on liiga vaene, et endale autosid lubada ja ega nendega seal kuigi palju teha olekski.

Kui Indoneesia on suuremas osas islamiusuline, siis Florese paarimiljoniline rahvastik on erandlikult valdavalt katoliku usku. Tundub, et kunagised Portugali katoliku preestrid on pidanud psimajmise nimel siiski vga palju mndusi tegema. Kuigi kaunites puukirikutes, mis usu thusama levitamise eesmrgil on sageli otse turuplatsi krvale pstitatud, kiakse mrgatava innukusega, on vhemalt klades silinud traditsioonilised uskumused ja elulaad. Sinna hulka kuulub ka noorpaaride abiellumiseelne kolmepevane seksuaalse sobivuse proov, millele kirik on sunnitud lbi srmede vaatama.

Reisiliste tavamarsruut kulgeb Floresel lnest itta: saabutakse kiirpaatidega Labuan Bajosse, pigates tee peal Komodo draakoneid vaatama ning nautides mitmel vikesaarel hid sukelduskohti. Jrgmine turistimagnet on Keli Mutu vulkaan Florese idaosas. Vahepealne tee kurnab ja kohutab aga nii mnedki ra, nii et Endest lennatakse khku tsivilisatsiooni rppe tagasi. Meie tegime vastupidise ringi, saabudes Endesse laevaga Sumba saarelt ning prast Keli Mutul kimist jtkasime teed saare lneossa.


Keli Mutu hingedejrved

Keli Mutu vulkaani teevad erakordseks kolm eri vrvi kraatrijrve. Keli Mutu on vana madal kilpvulkaan (1600 m), mistttu on seal pris lihtne kia. Huviretk saab tavaliselt alguse vikesest Moni klast. Kui huvilisi on piisavalt palju, vljub sealt kell neli sel veoauto. Varahommikune ilm on klm, veoautokasti istumiseks pandud lauad hppavad iga knaku peal ja mootor vtab mest les punnitades tuure sisse. Autoga on vimalik sita peaaegu kraatri rele, kndida jb vast paarsada meetrit mda sna lauskjat rada. Keli Mutut tasub vaadata koiduvalguses: jrk-jrgult vljajoonistuvad vrvilised jrved jtavad kustumatu mulje. Kiirelt kerkima hakkavad pilved loovad ebamaise olustiku ja paari tunni jooksul varjub kogu vulkaan pilvemassi. Seeprast peabki siia tulema varahommikul.

Esimesest vaatepunktist on nha kaks suuremat jrve. Tiwu Ata Polo tlkes "niutud jrv" on mustjaspunast tooni. Naaberjrvest eraldab seda kitsas kaljusein, mis madalaimas kohas on vaid umbes 35 meetrit veepinnast krgemal. Teisel pool seina on lbipaistmatu erkroheline Tiwu Nua Muri Koohi Fah "noorte meeste ja neitside jrv". Kolmas, pisut eemal asetsev Tiwu Ata Mbupu "vanurite jrv" oli parajasti pruunikat karva, kuid kikide jrvede vrvus muutub pidevalt. Nii vib mitmest reisiraamatust lugeda, et Tiwu Ata Mbupu peaks olema hoopis roheline ja lbipaistev.

Jrvedega kib kaasas hulk kohalikke legende selle kohta, kuidas inimeste hinged eri jrvedesse jaotatakse ja kuidas nad seelbi jrvede vrvust mjutavad. Teadlased on pikki aastaid uurinud, millest sellised kontrastsed vrvikombinatsioonid tulenevad. Erkrohelisse jrve eraldub vulkaanist pidevalt vvelvesiniku- ja soolhappeaure ning tekkinud vvlihendite suur hulk phjustabki ereda vrvuse. Punakaid varjundeid annavad aga rauaoksiidid; Tiwu Ata Polo phjakivimites sisaldub rohkem rauda kui teistes. Vrvimuutusi phjustab ka vee erisugune hapnikusisaldus.

Krgel kraatriserval on vimalik jrvedele ring peale teha, kuid oht libedalt ja kitsalt kaljult alla kukkuda paneb meid sellest plaanist loobuma. Peagi rulluvad ka pilved aeglaselt vulkaani kohale, nii et alustame mnetunnist tagasiteed Moni klla. Iga meetriga allapoole hakkab palavam: tavaprane kuumus vtab vimust. Meklgedelt avanevad kaunid vaated le Florese saare taamal vulkaanikoonused, keulatuses terrassilised vesised riisipllud ning manioki- ja banaaniistandused.

Jrgmise ndala jooksul mduvad pikad tunnid nii bussiaknast imelist Florest silmitsedes kui ka mdunud aasta jaanuaris pursanud Wawo Muda vulkaani vallutades. Ees ootasid draakonid Rinca saarel.


Nusa Tenggara magnet: komodo varaanid

Maailma suurim sisalik ja htlasi suurim elusolev roomaja komodo varaan kuulub maailma ohustatud liikide hulka. On selgusetu, miks see varaanide perekonna kuningas elab ainult kolmel Indoneesia vikesaarel: Komodol, Rincal ja Gili Montangil. Hea ujumisoskuse tttu viks ta kergesti levida ka teistele lhedastele saartele. Florese ja Padari saartel on komodo varaane korduvalt nhtud, kuid need on olnud pelgalt juhuvisiidid.

Meie kisime "draakoneid" vaatamas Rinca saarel. Praegu on see kige paremini ligipsetav komodo varaani elupaik ja videtavalt on seal ka suurim tenosus varaane kohata. Labuan Bajo linnake Florese lnetipus on hoogsalt reklaamitud "draakoni-reiside" peamine alguspunkt. Reis thendab vimalust paati rida, "draakoni-nne" peab ikka endal olema. Saarele judmiseks tuleb pisikese kaluripaadiga letada kaks ja pool tundi tugevate hoovustega merd, kuid kindlust lisavad pidevalt silmapiiril olevad pisikesed sravate liivarandadega korallsaared. Pealegi on kik sealsed paadid varustatud kljetugedega, mis aitavad tasakaalu silitada.


Hirmsal loomal mitu nime

Kaugelt paistavad Rinca kuivanud rohuga kaetud teravatipulised menukid (kisime seal kuival aastaajal augustis) hljatud ja dramaatilised. Vib kujutleda hollandi meresitjate muljeid, kui nad 1910. aastal saarel randudes leidsid eest hiiglaslikke sisalikke. Jutud suurtest kollaste keelte, teravate hammaste ja vimsate sabadega "maa krokodillidest" olid juba ammu kalurite ja prlipdjate kaudu laia ilma levinud. Nende juttude testuseks tapsidki hollandlased paar varaani ja viisid nende nahad Jaavale. Sellega algas lne teaduse dokumenteeritud tutvus olenditega, kes arvatavasti on ainet andnud isegi Hiina draakoni kujutisele.

Komodo varaan on oma rahvaprase "draakoni" nimetuse kllaga ra teeninud: need hirmuratava vlimusega kiskjad kasvavad le kolme meetri pikkuseks ja ligi saja kilo raskuseks. Paks soomustega kaetud nahk, teravad hambaread ja pikad knised ainult svendavad tekkinud assotsiatsioone.

Kohalikud inimesed tunnevad neid roomajaid ora nime all. Jahti pole neile kunagi peetud: nende liha ei ole nii maitsev kui metssigadel ja kitsedel, keda kunagi leidus saartel klluses; ka vlimus ei ole toiduloomale kuigi sobiv. Kohalike uskumustes on oradel auvrne koht: neid peetakse inimeste nbudeks. eldakse, et tappes ora, jb mni kohalik inimene haigeks.

Varasematel aegadel riputati Komodo saarel igal hommikul tapetud loomi vlja: selleks, et turistid saaksid ksteise selga ronivate varaanide metsikut smaorgiat nha ja pildistada. Ses avanevad varaani luaprad ja suuremad loomad suudavad terve kitse alla kugistada. Nd on see turistlik rituaal ra lpetatud ning varaanid on pidanud prduma tagasi looduslike eluviiside juurde ja taas ise sa otsima.

Komodo varaanid toituvad peamiselt hirvedest ja metssigadest. Suuremad isendid saavad jagu ka vesiphvlist, kes samuti Rincal elutseb. Inimenegi vib hlpsasti tema toidulauale kuuluda, ent enamik juhtumeid on siiski seotud ettevaatamatult maapinnal unne suikunud kohalikega. Telkimine pole saartel mistetavatel phjustel lubatud, kik majad on ehitatud vaiadele.


Draakoninne jagub!

Tnapeval on nii Komodo kui ka Rinca saarel vikesed klastuskeskused, kust saab informatsiooni Komodo draakonite kohta. htlasi korjatakse seal klastusraha. Tavamatkajad ei tohi ilma teejuhita saare sisemusse minna. Rgitakse lugusid kaduma jnud turistidest, keda vis rnnata varaan. Enamasti varaanid siiski inimesi ei rnda, pigem jooksevad kiiruga minema. Teejuhi kaheharulise videtavalt varaanide eemaleajamiseks meldud kepi otstarve on eelkige hoida loomi vimalikult kaua turistide ngemis- ja objektiivivljas.

Esimesi draakoneid mrkamegi giidide maja krval. Need sgipaladega kodustatud paarimeetrised elukad mnulevad laisalt hommikupikeses ja on inimestega silmanhtavalt harjunud. Siiski pidavat nad olema erandid. Et varaane looduses nha, tuleb ette vtta pris pikk jalutuskik.

Alustame viietunnist matka saare sisemusse. Teejuhi inglise keel jtab sama palju soovida kui meie tagasihoidlikud bahasa indonesia ponnistused. Siiski saame mda kuivanud jesngi rnnates teada, et ora'd liiguvad aktiivselt ringi peamiselt varahommikul ja htul. Pevases leitsakus konutavad nad pigem oma peidupaikades: nsates puudes, vsas vi vees. Neme ka varaani munapeidikut, mis on jesngi songitud seinas. Emane poetab sinna 2030 muna, millest heksa kuu prast kooruvad noored varaanid. Emalikku hoolt nad ei saa ja paar esimest aastat on nende jaoks pidev olelusvitlus. Peamised vaenlased on tiskasvanud varaanid, kes ei pea paljuks ka oma suguvendade smist.

Aeg-ajalt vilksatavadki psastes vikesed varaanid ja ks jookseb hulga meetreid meie ees mda psastest puhastatud rada, enne kui rgastikku kaob. Vahetevahel juhib teejuht thelepanu oksaraginale hel vi teisel pool. Rincal on peale orade muidki loomi ja linde, peamiselt neme siiski vikseid hirvelisi.

Peva jooksul neme kolme suurt varaani. Teejuht rgib, et iga kord nii hsti ei lhe. Komodo varaanide arvukus sealsetel saartel vheneb pidevalt, kuna salakttimise tttu on saartel saakloomi napiks jnud. Hinnanguliselt on Rincal umbes 500 varaani, Komodol ligi kolm korda rohkem. ldiselt peetakse neid andmeid liiga optimistlikeks, kuigi trkivalgust on ninud ka mrksa suuremad numbrid.

Suurim isend, keda meil tol peval nnestus nha, oli ligi kolm meetrit pikk. Kaugemalt paistis ta suure kuivanud puurondina, mis mel kivide keskel lebas. Jrsku paisus puunott suuremaks, tstis saba les ja hakkas jooksma, hmmastavalt kiiresti. Me teejuht judis talle tee peale ette ning ora pidas paremaks khuli laskuda ja oodata, kuni kutsumata klalised linud on. Saime rahulikult silmitseda ta tugevaid maraid soomuseid, silmalaugudega silmi, vimsaid kniseid ja kaheharulist keelt. Milleks see loom vimeline on, nitasid ta kilised sabavonklemised. Rnnates lvad nad ohvri esmalt sabaga uimaseks vi jalad alt. Veel tmbavad nad end justkui hku tis, tahtes nida tegelikust suuremana. Vaikse sisinaga andis varaan mrku, et tekkinud olukord talle ei meeldi, siis tusis otsusekindlalt ja astus kiirel sammul viigikaktuste kaitsvasse varju. Me ei hakanud seda vrikat looma tagasi hoidma, niigi oli selge, kes on siin saarel valitseja.



Helle-Mai Pedastsaar (1979) on geograafialipilane, hobiks reisimine ja pildistamine. Kolmekuuline Kagu-Aasia reis leidis aset 2001. a. suvel.



Helle-Mai Pedastsaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012