Eesti Looduse fotovõistlus
2004/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin tähele EL 2004/10
Väikepistrik pesitseb Tallinna ümbruses

Esimesse kaitsekategooriasse kantud väikepistriku (Falco columbarius) arvukus on Eestis viimastel aastakümnetel kiiresti kahanenud. Põhjused ei ole täpselt teada, kuid seda enam vajab ta tähelepanu ja võib-olla ka lisakaitset.

Väikepistrik on Eesti väiksemaid kullilisi, kelle isaslind jääb suuruselt kodutuvile alla. Emane tundub küll pikkade tiibade ja saba tõttu tuvi suurusena, kuid kehakaalult on ta siiski kodutuvist kergem. Nagu paljudel teistel röövlindudel vaheldub ka väikepistrikul sõudelend liuglemisega. Päris liikumatuil tiivul tiirleb väikepistrik harvemini kui ükski teine meie kullilistest.


Väikepistrik on olnud Tallinnas harv talikülaline. 1970. aastatel vaadeldi neid Mustamäel antennidel istumas ning koduvarblasi ja tihaseid jälitamas. Väikepistrikud ilmusid Mustamäele talvituma juba septembris ja lahkusid aprillis. Märtsis võis veel näha emast ja isast väikepistrikku üksteise järel lendamas.


Kindlaid väikepistriku pesitsemisi oli aastatel 1977–1982 registreeritud linnuatlase 39 ruudus, tõenäolisi pesitsusi 64 ja võimalikke pesitsusi 93 ruudus. Leiuruute oli kokku 196 ehk kolmandik ruutude üldarvust [3].

Praegu hinnatakse väikepistriku arvukust Eestis 10–20 paarile [1, 2]. Tallinna ümbruses on ta pesitsenud Männiku karjääride naabruses ning Viljandi maantee alguses, Liiva kalmistu ja Ülemiste järve vahel. Kõik pesad asuvad mändidel. Arvatavasti on need vanad hallvarese pesad, kuna väikepistrik ise pesa ei ehita.

Männiku karjääride naabruses leiti esimene kahe lennuvõimestunud pojaga pesa 1989. aastal. Kolmas noor lahtise õlavarreluumurruga lind suri, hoolimata kodusest tohterdamisest.

Järgmine pesa kolme lennuvõimestunud pojaga avastati 1992. aastal eelmisest umbes seitsmesaja meetri kauguselt. 15. juulil 1993 lendas noor väikepistrik järele raudkullile ja häälitses nii, nagu ta mangub oma vanematelt toitu. Autori vaatluste kohaselt võivad ka noored kanakullid, kes veel ise jahti ei pea, lennata häälitsedes järele hiireviudele.

1997. aastal pesitses väikepistrik jälle Männiku karjääride piirkonnas; vaadeldi kahte noorlindu lendamas ja häälitsemas. Viljandi maantee ümbruses pesitses väikepistrik edukalt 1998–2000, mil lennuvõimestus esimesel aastal kaks ja kahel viimasel kolm poega aastas.

Maikuus häälitsevate väikepistrike järgi võiks oletada pesitsusterritooriume mujalgi, näiteks 2000 ja 2004 Männiku karjääride ja Viljandi maantee vahel ning 2002 Pirita jõe lähedal männimetsas. 2003. aasta mais ründas isane väikepistrik lendavat raudkulli Vääna asula lähedal. Vaatluse aega arvestades võis olla tegu lähikonnas pesitseva isendiga.

Väikepistriku arvukuse hindamine Eesti-suurusel maa-alal on küllaltki töömahukas ülesanne. Arvatavasti toob rohkem selgust uus, koostatav linnuatlas.



Tenno Drevs
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet