Eesti Looduse fotov�istlus
2004/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2004/10
Vikepistrik pesitseb Tallinna mbruses

Esimesse kaitsekategooriasse kantud vikepistriku (Falco columbarius) arvukus on Eestis viimastel aastakmnetel kiiresti kahanenud. Phjused ei ole tpselt teada, kuid seda enam vajab ta thelepanu ja vib-olla ka lisakaitset.

Vikepistrik on Eesti viksemaid kullilisi, kelle isaslind jb suuruselt kodutuvile alla. Emane tundub kll pikkade tiibade ja saba tttu tuvi suurusena, kuid kehakaalult on ta siiski kodutuvist kergem. Nagu paljudel teistel rvlindudel vaheldub ka vikepistrikul sudelend liuglemisega. Pris liikumatuil tiivul tiirleb vikepistrik harvemini kui kski teine meie kullilistest.


Vikepistrik on olnud Tallinnas harv taliklaline. 1970. aastatel vaadeldi neid Mustamel antennidel istumas ning koduvarblasi ja tihaseid jlitamas. Vikepistrikud ilmusid Mustamele talvituma juba septembris ja lahkusid aprillis. Mrtsis vis veel nha emast ja isast vikepistrikku ksteise jrel lendamas.


Kindlaid vikepistriku pesitsemisi oli aastatel 19771982 registreeritud linnuatlase 39 ruudus, tenolisi pesitsusi 64 ja vimalikke pesitsusi 93 ruudus. Leiuruute oli kokku 196 ehk kolmandik ruutude ldarvust [3].

Praegu hinnatakse vikepistriku arvukust Eestis 1020 paarile [1, 2]. Tallinna mbruses on ta pesitsenud Mnniku karjride naabruses ning Viljandi maantee alguses, Liiva kalmistu ja lemiste jrve vahel. Kik pesad asuvad mndidel. Arvatavasti on need vanad hallvarese pesad, kuna vikepistrik ise pesa ei ehita.

Mnniku karjride naabruses leiti esimene kahe lennuvimestunud pojaga pesa 1989. aastal. Kolmas noor lahtise lavarreluumurruga lind suri, hoolimata kodusest tohterdamisest.

Jrgmine pesa kolme lennuvimestunud pojaga avastati 1992. aastal eelmisest umbes seitsmesaja meetri kauguselt. 15. juulil 1993 lendas noor vikepistrik jrele raudkullile ja hlitses nii, nagu ta mangub oma vanematelt toitu. Autori vaatluste kohaselt vivad ka noored kanakullid, kes veel ise jahti ei pea, lennata hlitsedes jrele hiireviudele.

1997. aastal pesitses vikepistrik jlle Mnniku karjride piirkonnas; vaadeldi kahte noorlindu lendamas ja hlitsemas. Viljandi maantee mbruses pesitses vikepistrik edukalt 19982000, mil lennuvimestus esimesel aastal kaks ja kahel viimasel kolm poega aastas.

Maikuus hlitsevate vikepistrike jrgi viks oletada pesitsusterritooriume mujalgi, niteks 2000 ja 2004 Mnniku karjride ja Viljandi maantee vahel ning 2002 Pirita je lhedal mnnimetsas. 2003. aasta mais rndas isane vikepistrik lendavat raudkulli Vna asula lhedal. Vaatluse aega arvestades vis olla tegu lhikonnas pesitseva isendiga.

Vikepistriku arvukuse hindamine Eesti-suurusel maa-alal on kllaltki tmahukas lesanne. Arvatavasti toob rohkem selgust uus, koostatav linnuatlas.



Tenno Drevs
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012