Heino-Ülo Tooming
22. oktoober 1930–18. september 2004

Heino Tooming sündis Mustvees koolidirektori perekonnas. 1954 lõpetas Tartu ülikooli geofüüsikuna ning asus tööle TA füüsika- ja astronoomia instituuti.

1961 kaitstud kandidaaditöö kiirguse peegeldumisest ja neeldumisest taimkattes andis eesti aktinometristide uuringutele varasemast oluliselt bioloogilisema suuna. Edasine töö tõi päevavalgele printsiibi, mille järgi taimede ja koosluste kohastumine tagab maksimaalse produktiivsuse. See avastus sai 1972. aastal kaitstud doktoriväitekirja aluseks. Eesti agrometeoroloogia laboratooriumis (1974–1991) töötas Heino Tooming välja efektiivse metoodika taimede produktsiooniprotsessi ja saagi modelleerimiseks – etalonsaakide meetodi. Tema tööde tulemused on andnud erisuguste ökosüsteemide uurimise teoreetilise aluse. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudis (alates 1992) valmis tema juhatusel Eesti lumikatte atlas. Aastatel 1996–2001 oli ta tuule käitluse rahvusvahelise assotsiatsiooni Eesti kontaktisik: võib öelda, et “viis Eesti tornaadod laia maailma”.

Heino Tooming jõudis avaldada ligemale 250 teaduslikku publikatsiooni, kaheksast monograafiast on kaks tõlgitud jaapani keelde. Ta on kirjutanud kuni 80 populaarteaduslikku ja publitsistlikku artiklit, olnud üks ENE, “Eesti entsüklopeedia” ja ökoloogialeksikoni tegijaid ning kogumiku “Inimene ja ilm” koostaja. Tagasivaade käidud teele ja läbielatud ajastule ilmus 2001. aastal pealkirja all “Ilm ja inimesed”.

1990. aastal sai Heino Tooming professori kutse ning valiti Eesti loodusuurijate seltsi auliikmeks. Ta on olnud mitme välismaise seltsi ja nõukogu auliige, aastaid rahvusvaheliste teaduspreemiate kandidaatide esitaja, Ameerika biograafia instituudi konsulteeriv toimetaja.

Kriitilise aga õiglase juhendaja või oponendina on ta meelde jäänud paljudele dissertantidele, aktiivse osalejana teadusnõukogude ja loodusteaduslike seltside liikmetele, alati usaldusväärse kolleegina töökaaslastele. Pealkirjas toodud printsiibi avastas Heino taimedel, ent lähtus sellest ka oma elus. See aitas tal läbi tulla rasketest hetkedest ja anda endast palju. Tema mõtted ja ideed on hakanud elama oma elu: neid on omaks võetud ja edasi arendatud. Mis saakski olla veel suurem austusavaldus loojale.
Õpilaste ja kolleegide nimel Jüri Kadaja