Eesti Looduse fotov�istlus
2004/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2004/11
Sanglepp - lodumetsade valitseja

Sanglepa priskodu on leujutatavatel je- ja ojalammidel: seal ei saa tema vastu kski teine meie kodumaine puuliik. Aga ta vib kasvada ka sna kuival maal, kinnistada luiteliiva ja luua soodsat kasvukeskkonda kivipuistangutel. Pealegi lheb ha enam hinda tema roosakat tooni puit.

Viimastel aastakmnetel on Phja-Euroopas suurenenud huvi kahe looduslikult levinud lepaliigi sanglepa ja halli lepa vastu. Eestis on need kiirekasvulised puud plvinud thelepanu just viimasel kmnendil ja seda eri phjustel.

Esiteks on meil pllumajanduslikust kasutusest vlja jnud arvestataval hulgal maid, mis metsastuvad looduslikult vi on sobivad metsastada kiirekasvuliste puuliikidega. Teiseks ootavad Kirde-Eestis taasmetsastamist plevkivi kaevandamisel tekkinud ja tekkivad ulatuslikud jtmaad: hulmmastikku siduvad ja mullatekkeprotsessi soodustavad lepad on selleks nagu loodud. Kolmandaks toimivad lepikud looduslike puhveraladena ning veekogude kaldakindlustajatena, mis vivad htlasi rikastada maastikupilti. Neljandaks, lepapuitu kttematerjalina kasutades (niteks energiametsi rajades) saame vhendada fossiilktuste pletamist. Viiendaks, ka puidutstus on hakanud rohkem huvi tundma kvaliteetse lepapuidu vastu.

Kuigi mlemal Eestis looduslikult kasvaval lepaliigil on vaieldamatult suur koloogiline thtsus, peetakse meil majanduslikult vrtuslikumaks sangleppa.


Levik. Sanglepp kasvab looduslikult kogu Euroopas, vlja arvatud kige phjapoolsemad alad: tema levila phjapiir lbib Kesk-Skandinaaviat ja -Soomet, ulatudes 63.64., kohati ka 65. phjalaiuseni. Vljaspool Euroopat kasvab sanglepp Lne-Siberis, Vike-Aasias ja Kaukaasias, samuti Phja-Aafrikas [1]. Teadaolevalt kige krgemal kasvab see puuliik Kaukasuse mestikus kuni 1800 m merepinnast [7].

Vrpuuliigina on sangleppa laialdaselt kultiveeritud Ameerika hendriikides ja Kanadas [2, 11, 14]. Haljastuses on tuntud lhislehine (A. glutinosa Laciniata, Imperialis) ja kollaste lehtedega (A. glutinosa Aurea) sanglepp.

Baltikumi kliimaolusid peetakse sanglepale optimaalseks [2]. Sanglepikuid on kogu Eestis, kuid rohkem Ida- ja Edela-Eestis ning Lne-Eesti saartel (eriti Hiiumaal).


Kasvuolude suhtes nudlik. Sanglepp ehk must lepp (Alnus glutinosa) moodustab meie tingimustes puht- ja segapuistuid, kasvades viimastes koos sookase, saare ja haavaga, kuivematel (kuivendatud) kasvukohtadel ka arukase ja kuusega. 2003. aasta andmetel katavad sanglepa enamusega puistud Eestis 67 900 ha, seega 3% metsamaa pindalast. Sanglepa enamusega puistute puidutagavara oli 2003. aastal 15,85 mln. m3 ehk 3,5% Eesti metsade ldtagavarast [9]. Sagedamini kuuluvad need puistud lodu, snajala, madalsoo ja angervaksa kasvukohatpi.

Sanglepp kasvab kuni 30 m krguseks, eluiga knib harilikult 100150 aastani, kuid ta vib saada isegi 300 aasta vanuseks [1]. 1998. aasta seisuga oli jmedaima Eestis teadaoleva sanglepa tve mbermt rinnakrguselt 4,3 m. See puu kasvab Harjumaal Kurna misa pargis [12].

Valgusnudlikkuselt peetakse sangleppa samavrseks hariliku mnniga [6]. Puistus kasvatab ta sirge, vikese koondega tve, lagedal aga laiuva vra, laasudes halvasti.

Sanglepp on kiirekasvuline puu hsti arenenud pinnalhedase juurestikuga, mille sgavus oleneb kasvukohast. Et juured ei kni tavaliselt kuigi sgavale, kannatavad eriti vanemad sanglepikud sageli tormiheite all, mdanikust kahjustatud seest nsad puud ka murduvad. Sanglepp eelistab niiskeid ja viljakaid muldi, kasvades peamiselt je- ja ojalammide madalamates osades. Samas on sanglepa kiire kasvu ks olulisi eeldusi liikuv phjavesi. Taludes hsti perioodilisi leujutusi, kasvab sanglepp judsalt lodumetsas, kus kski teine puu tema vastu ei saa. Siit ka tlus: lodu on sanglepa kodu. Erinevalt teistest puuliikidest pole metsakuivendusel sanglepale kindlalt positiivset ega negatiivset mju: ta vib olla vga tootlik nii kuivendamata kui ka tagasihoidlikult kuivendatud aladel [3].

Sangleppa peetakse Eesti kliimaoludes sna klmakindlaks, kuigi klmematel talvedel (niteks 1939/40) on puud saanud mrgatavaid klmakahjustusi. Ka mdunud kevadel rikkus hilisklm sanglepa lehti ja vrseid. Metsloomad ja putukad meil seda puud oluliselt ei kahjusta.


Mulla rikastaja ja pinnaseparandaja. Nagu kik teisedki lepad suudab sanglepp smbioosis Frankia mgarbakteritega siduda hulmmastikku, rikastades sellega mulda (vt. lhemalt Eesti Looduse selle aasta aprillinumbrist lk. 2425. Toim.). Vrreldes paljude lmmastikku mittesiduvate Euroopas levinud lehtpuudega, sisaldavad lepalehed kaks kuni kolm korda rohkem lmmastikku, lehevaris laguneb kiiresti, suurendades mullaviljakust [10]. Just selle omaduse tttu on sangleppa enamikus Euroopa riikides ning Ameerika hendriikides ja Kanadas rakendatud pinnaseparandajana ammendatud karjride, turbamaade, erosiooniohtlike alade jm. metsastamiseks. Eestiski on sangleppa kasutatud ammendatud plevkivikarjride taasmetsastamisel ja tuiskliiva vastu.

Suurepraselt nnestunud katse tuiskliivasid kinnistada tehti 1901. aastal Hiiumaal Luidjas. Lahtine liiv takistas liikumist Luidja rannas: suurema tuulega oli sealt vimatu lbi pseda. Liiva prooviti katta puuokstega, kuid asjatult. Ka katsed luiteliiva lehise ja mnni abil kinnistada ei andnud tulemusi [13]. Seejrel otsustati rajada sanglepakultuur, mis tidab siiamaani hsti oma lesannet. 1998. aastal oli Luidja sanglepiku puidutagavara 400 m3/ha [5].


Sanglepp uueneb Eestis looduslikult peamiselt knnuvsude abil, mida tekib kllalt palju isegi 8090 aasta vanuste puude raiumisel. Paraku kannatavad knnuvsudest uuenenud sanglepikud sageli seenhaiguste, peamiselt ebatuletaela (Phellinus igniarius) phjustatud tve sdamemdaniku all. Mdanik ei kahjusta mitte ainult vanu, vaid ka noori puistuid, sest jrelkasv saab tvemdaniku vanadelt kndudelt kaasa.

Mrksa harvem vib leida seemnetest tekkinud looduslikku uuendust. See on tingitud peamiselt liigi valgusnudlikkusest: seemneist trganud taimed hukkuvad vanade puude ja lopsaka rohttaimestiku varjus juba esimesel aastal. Suurema tenosusega vib seemnelist uuendust leida vana metsa servas, kus kasvavad rikkalikult seemet andvad sanglepad ja mingil phjusel pole konkureerivat rohttaimestikku (niteks on maapinda millekski ette valmistatud). Ent noort jrelkasvu vib rohkesti leida vaid kuni 40 meetri kaugusel emapuudest, sest enamik seemneid tuulega kaugemale ei kandu [6]. Seemnest trganud puid peetakse ldiselt mdanikukindlamaks. Kirjanduse andmetel paljuneb sanglepp vga harva ka juurevsude abil [8].


Parem puit tuleb kultuurpuistutest. Pidevalt knnuvsude abil uuenedes annavad meie sanglepikud kehva puitu: puud on sageli kverad, okslikud ja tvemdanikest vaevatud. Seetttu soovitatakse kvaliteetse puidu saamiseks rajada sanglepa kultuurpuistuid. Tuntud metsateadlane ja sanglepauurija Bernhard Haller on juba 1932. aastal mrkinud: Oletades nudmise kasvamist mustlepa tarbepuu suhtes, tuleks parematel boniteetidel tegema hakata mustlepa kultuurisid, sest ksikud analsid nitavad, et seemnest kasvanud puud on tervislikult paremas seisukorras ja nitavad kestvamat juurdekasvu kui knnuvsust tekkinud puud. [4] Peale pliste metsamaade saab sanglepa kultuurpuistuid rajada ka niteks krge phjaveetasemega ja perioodiliselt leujutatavatele heinamaadele, kus teised puuliigid kasvada ei suuda.

Kahjuks on Eestis varasematel aastakmnetel rajatud vga vhe sanglepa kultuurpuistuid: nukogude ajal eelistati metsanduses okaspuid. Sanglepp, nagu ka teised kiirekasvulised lehtpuud, arvati tollal metsa umbrohu hulka ja neid raiuti peamiselt kttepuuks. Samadel phjustel puudus huvi ka looduslike sanglepikute uurimise ja majandamise vastu. Viimasel aastakmnel on rajatud psikatsealad Jrvselja ppe- ja katsemetskonda ning Sirgala plevkivikarjri tasandatud puistangutele.


Sanglepa puit on kerge, pehme, habras, hsti tdeldav, toorelt valkjas, kuivanult roosakas. Kvaliteetset mdanikuvaba puitu kasutatakse peamiselt vineeri- ja mblitstuses ning nikerdustdel. Mblivalmistajad hindavad sanglepapuidu kena tekstuuri ja kergelt punakat tooni. Tume lepambel meenutab veidi mahagoni, mistttu vanarahvas on nimetanud sangleppa ka vaese mehe mahagoniks. Tnapeval ei pea selline tlus tielikult paika, sest hea sanglepapuit ja sellest valmistatud mbel on kllalt kallis. Lepapuidu punakas toon ja vhene mrduvus on teinud ta haavapuidu krval nutavaks saunaruumide viimistlusmaterjalina.

Sanglepp sobib hsti kttepuuks ja puiduse pletamiseks. Vga hinnatud on sanglepa puit liha ja kala suitsutamisel, sest annab tootele ilusa kuldkollase vrvuse ja like ning hea maitse. See puu sobib ka vesiehitusteks, sest on vees vastupidav mdanemisele. Seetttu on just sanglepast valmistatud niteks suur osa vaiadest, millel seisab Veneetsia linn [12].



Aivo Vares
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012