Eesti Looduse fotov�istlus
06/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
ARTIKLID EL 06/2002
Kiskjad on aiapidaja liitlased

Inimesele on omane jagada elusloodust kahjulikuks ja kasulikuks. See sobib nii imetajate, lindude kui ka taimede ja eriti hsti putukate kohta. Tegelikult ei ole looduses kasulikke ega kahjulikke liike, vaid kik on seotud htsesse ketti vi vrku, milles iga olevus on kellelegi toiduks. Sealjuures peab silima tasakaal, muidu hakkab keti mingi lli domineerima ning teisi kahjustama.

ks niisugune paik on aiamaa, kus soodustame osa kultuuride kasvu ja prsime teiste arengut. Sellisest valikust vidavad putukad, keda me hea meelega oma aias nha ei taha: lehetid, vrgendlestad jne. Hoolimata loodusearmastusest, tuleb taimi kahjustavate putukate hulka piirata. Tavaliselt saadakse abi mnest kemikaalist, mis ei tee aga vahet kahjulike ja kasulike putukate vahel. Putukamrgid mjutavad ka inimese organismi. Mida siis teha, et judsasti sigivaid kuuejalgseid kontrolli all hoida ilma ennast ja keskkonda kahjustamata? Putukate ja mblike maailmas on palju rvloomi, kes mjutavad teiste liikide arvukust. Just neid tuleb oma huvides kasutada, et hoida aed kahjuritest vaba.

Kige tuntumad kiskjad on mblikulaadsete klassi kuuluvad mblikud. Vliselt eristab mblikke putukatest jalgade arv: mblikel neli ja putukatel kolm paari. Meie aedades elab palju eri suurusega mblikke: vikestest hpikmblikest suurte huntmblikeni, kes peavad jahti kigele, mis liigub ning millest jud le kib. Suurem osa meil elavatest mblikest punub saagi tabamiseks pnisvrgu ning ootab, kuni keegi sinna sisse lendab.

Kige tuntum ja arvukam on harilik ristmblik, kelle emaseid on ilmselt igaks ninud. Isased ilmuvad vlja paaritusajal, mille lppedes emane isase tavaliselt ra sb. Paaritumisel mngib thtsat osa ristmbliku vrk, sest emasmblik tunneb isase ra erilise vrguvrina jrgi. Ristmblike pnisvrke mrkame sagedamini suve lpul, sest siis on kevadel koorunud noored saanud tiskasvanuks.

Teised aias elavad vrgupunujad on kangurlased, kelle tihedaid pnisvrke vib nha igal pool: puuokste ja lillede vahel ning isegi krgema rohu sees. Nende pnisvrgud asetsevad maapinnaga rbiti ning mblik istub seal selg allapoole. Vertikaalseid niite puutuvad putukad langevad kattele, kus nad haaratakse ning surmatakse. Vastupidi ristmblikule vib kangurlaste vrgus elada korraga mitu isendit. Kangurlaste vrgud on eriti silmatorkavad hommikul vara, kui neid katab kaste.

Kaugeltki mitte kik mblikud ei kasuta saagi pdmisel vrku. Nii ka krabi-, hunt- ja hiidmblikud. Krabimblikke vib nha peamiselt itel, puukoorel ja lehtedel. Vga hsti arenenud varjevrvuse tttu on neid sna raske mrgata. Samasugust passimisstrateegiat kasutavad ka vikesed hpikmblikud, kes peale hea maskeerumisvime loodavad ka tpsele hppele ja heale ngemisele. Nende kaheksa silma on kui teleobjektiivid, mis annavad saagist detailse pildi. Kik need omadused teevad sellest pisikesest olevusest vga hea jahimehe. Neid vib sageli kohata majaseinte vi puutvede pikesepoolsetel klgedel, kuhu putukad meelsasti kogunevad.

Huntmblikud elavad maapinnal, nad on suured ja tumedad. Emased kannavad tagakeha all tumedal taustal hsti silma hakkavat valget munakookonit. Hiidmblik on oliivrohelise, umbes 2,5 cm pikkuse kehaga, mida lbib kollakas vt. Hiidmblik elutseb peamiselt niisketes kohtades, niteks kalda- vi veetaimedel. Ta toitub vees vi veekogu res elavatest putukatest ning suuremad isendid vivad mda taimi vette ronida, et kalamaime pda. Kigesjate kiskjatena on mblikud olulised aiakahjurite arvukuse piirajad ja tasakaalu loojad, hvitades unamhkureid, kapsaliblikaid, lehetisid, liblikate vastseid jne.


Lepatriinut tunneb igaks, teda peetakse sbralikkuse, headuse ja kodu smboliks. Ent elukommetelt pole lepatriinud ldsegi sbralikud. Nad on thusad kiskjad nii valmiku kui ka vastsena. Erkpunane vrvus hoiatab teisi loomtoidulisi, et see suutis pole sdav. Rndajat kostitab lepatriinu ebameeldiva lhna ja maitsega orani sbiva hemolmfiga, mistttu ta peagi rahule jetakse. Tpid lepatriinu kattetiibadel ei nita mitte vanust, nagu rahvaluule vidab, vaid on hoopis liigi tunnus. Kige levinum on meil seitsetpp-lepatriinu, teistest liikidest on tavalisemad viis- ja kakstpp lepatriinud.

Lepatriinu vastsete ja valmikute phitoit on seltsingulised llijalgsed: lehetid, kilptid, vrgendlestad, karilased, poilaste vastsed ja nukud ning isegi lutikate munad. Emane lepatriinu muneb kolme kuu jooksul keskmiselt 200400 ovaalset kollakat, umbes he millimeetri pikkust muna oma saakloomade seltsingute lhedusse lehtede alla. Lepatriinude viljakus sltub suuresti toidu hulgast. Vahel aetakse lepatriinu munad segi kartulimardika omadega ja hvitatakse, kuid kartulimardika munad on lepatriinu omadest suuremad. Lepatriinu vastsed on tumedad, kollase vi rohelise mustriga, nad liiguvad taimedel aktiivselt. Tielikuks arenguks peavad nad sma ligi tuhat lehetid; pevanorm on kuni sada leheti valmikut vi kolmsada vastset. Tiskasvanud seitsetpp-lepatriinu sb pevas keskmiselt sada lehetid. Kui ks lehetide kogum on hvitatud, asutakse kiirelt teise kallale. Lepatriinud on olulised aiakahjurite, iseranis lehetide hvitajad.

Selleks et meie aedades elaks piisavalt lepatriinusid, saame ise palju ra teha. Lepatriinusid vib mujalt kokku korjata ning aeda tuua. Seejuures ei ole vaja karta, et nad ra lendavad, vhemalt mitte niikaua, kui lehetisid ja teisi saakputukaid jtkub. Pealegi mned neist ka munevad, kindlustades nii lepatriinude jrjepidevuse aias. Lepatriinude aeda meelitamiseks tuleb talle luua soodsad talvitustingimused: jtta kusagile varjulisse aianurka vike lehehunnik, kus nad talve le elavad.


Kiilassilmi vib kohata htuti lendamas. Need vikese peenikese rohelise keha ning pikemate lbipaistvate vrkjate tiibadega putukad kuuluvad vrktiivaliste seltsi kiilassilmlaste sugukonda. Kiilassilmlasi on maailmas teada ligi 1400 liiki, meil elab neid kmmekond liiki ning sagedamad on harilik ja vsa-kiilassilm. Nime on kiilassilmad saanud rohekuldsete silmade jrgi.

Kiilassilma valmikud ei ole rvloomad, nad toituvad peamiselt nektarist ja ietolmust. Kui thelepanelikult vaadelda lehetidest asustatud puude ja psaste lehti, siis vib nende alakljel sageli nha pika peene varre otsas paiknevad vikesi mune. Lehetide prast ei pea siis muretsema, sest paari peva prast ilmuvad nendest munadest kiilassilma vastsed, kes svad lehetisid. Nad nevad vlja kui pisikesed 68 mm pikkused pruunid alligaatorid. Nii nagu mblikel, on ka kiilassilma vastsetel kehavline seedimine. ks vastsete siseehituse huvitav eripra on see, et nende kesk- ja tagasool on vaheseinaga eraldatud. Seetttu ei pse toidujgid kehast vlja, vaid kogunevad terve vastseperioodi jooksul. Alles siis, kui nukk muutub valmikuks, hinevad kesk- ja tagasool ning valmik heidab vastse seedejgid vlja. Rvloomadena hvitavad nad rohkesti aiakahjureid. Iga vastne sb oma elu jooksul ligi 600 lehetid, hoides sellega nende populatsiooni kontrolli all. Nii nagu lepatriinud, armastavad ka vsa-kiilassilma valmikud talvituda puulehtede vahel. Lepatriinudele talvitustingimusi luues teeme seda jrelikult ka kiilassilmadele.

Kasulikest putukatest elavad meie aedades veel mitmesugused herilaseliigid (liiv-, kaevur-, kuldherilased, vapsikud), kiilid ja paljud teised putukate maailma kiskjad, kes kik aitavad aednikul kahjureid hvitada. Kuldherilased on mesilaste ja herilaste pesaparasiidid, seetttu vivad nad mesinikele meelehrmi valmistada.

Kui tahetakse aias pestitsiide vltida, on vaja kasvavaid taimi pidevalt jlgida ning kahjuritel silma peal hoida. Kahjurputukaid tuleb trjuda enne, kui nende hulk on silmapaistvalt suureks kasvanud. Siis on juba hilja loota ainult kasulikele putukatele. Parim moodus ennetada kahjurite vallutusretki on rajada aeda oma putukafarm. Selleks tuleb kasvatada erisuguseid taimi, nagu saialill, aedtill, koriander ja karikakar. Nende ienektar meelitab ligi paljusid vajalikke putukaid. Mida mitmekesisem on taimeliikide valik, seda suurem on putukate hulk, kes aitavad silitada looduslikku tasakaalu. Veesilmad, tiigid ning metsik aianurk suurendavad veelgi kasulike putukate hulka. Nnda saame palju korda saata vaid vikese rahakuluga.



Jaanus Jrva (1970) on vabakutseline loodusfotograaf, kes teeb koostd mitme, nii Eestis kui ka vlismaal ilmuva vljaandega.



Jaanus Jrva
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012