Eesti Looduse fotov�istlus
2004/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2004/11
Must-toonekurg

Igal aastal neb toonela linnu pesade kontrollija nii mnelgi pesapaigal sna masendavat pilti: pojad on enne lennuvimeliseks saamist nlga surnud Alateadvuses tekib inimlik soov kas ma saaksin midagi teha, et see pilt jrgmisel aastal ei korduks?

Kuidas psta meie alalt taanduvat linnuliiki? Mtted on liikunud selle mber, et paigutada klmik vlitauto pakiruumi ja osta sinna mni kilo rime, et toita kaladega linnupoegi kriitilisemates pesades. Tegelikult pole me selleni kll judnud ja kllap selline ettevte oleks raskesti mistetav vanalindudele, kes inimest pesa juures nha ei taha. Senine evolutsioon on juhtinud neid vastupidises suunas vimalikult kaugele looduse krooni mngumaadest. Kas sel omal ajal kasulikul kohastumusel on nd hoopis negatiivne mju (inimene tegutseb ju peaaegu igal pool!), selgub mne aastakmne prast Vi suudab see linnuliik reageerida oludele ja muuta oma aastatuhandete jooksul vlja kujunenud kitumist?

Leviku muutused. Must-toonekurg on sna laialt levinud Euraasia parasvtmes meist ida ja luna pool. Samas on see tohutu suur ala asustatud vga hajusalt. Lne- ja Kesk-Euroopast on must-toonekurg kadunud viimase paari-kolme sajandi jooksul, seda eelkige metsade pindala vhenemise ja ulatusliku maaparanduse tttu. Alates 20. sajandi keskpaigast lisandus veel kloororgaaniliste mrkide (eesktt DDT) ohjeldamatu kasutamine. Baltimaad, Poola, Valgevene ja tenoliselt ka Venemaa lneosa jid tollal nii kliima- kui ka poliitiliste olude tttu looduslikumaks ja puhtamaks. Siin psinud populatsioon rndas Aafrikasse le thjaks jnud endiste asumaade, nii et prast olude paranemist ji nii mnigi paar sinna jlle pesitsema. Vljarndajad on sageli silma paistnud teatud eripra poolest. Nii hakkasid ka must-toonekured Lne-Euroopa paljulubavatel avarustel pesitsema ebatraditsioonilistes kohtades, niteks metsatukkades pldude vahel. See juhtus umbes 30 aastat tagasi: aeg tava muutuseks oli just ige inimesed ei hakanud pesi hvitama ja toonela saadikuid maha nottima. Vastupidi, must-toonekurge veti mitmes Lne-Euroopa riigis vastu kui kaugelt koju saabunud poega: teda aidati kikvimalikul viisil, niteks taastati toitumisveekogude looduslikkust, asustati neisse forelli, mnel pool tehti kurest koguni telestaar. Evolutsiooni mttes lhikese ajaga on Lne-Euroopa saanud taas must-toonekure areaali osaks ja enamgi veel lennuvimeliseks kasvatatakse palju poegi ning levikuvimalused on head.

Samas on toonela saadikul jrjest halvemini linud plistel asualadel: arvukus vheneb, jrjest vhem poegi lennuvimestub. Kahjuks kuulub ka Eesti nende alade hulka. 1980. aastate algusest alates vhenes must-toonekure arvukus 15 aasta jooksul Eestis kaks kuni kaks ja pool korda. Samasugust langust mrgati ka 1960. aastatel, ent jrgmisel kmnendil arvukus taastus. 1990. aastatel vhenes arvukus tunduvalt ka Ltis, kus phjuseks peeti metsamajandusest tingitud hirimist. Eestis hakkas must-toonekurg kaduma enne 1990. aastaid, mil tekkis tugev metsamajanduse surve. Ka uuringud ei kinnita metsamajanduse selget mju pesitsusedukusele Eestis. Kll aga vib oletada, et toitumisolud halvenesid intensiivse metsakuivenduse mjul (19581975) ja pikaealine liik reageeris sellele ajalise nihkega. Kraavitamine on muutnud suure osa must-toonekure toitumisveekogude koloogilist tasakaalu nii, et toitumispramiidi aluse kadudes seal suurele linnule toitu (kalad, kahepaiksed) lihtsalt pole. Ei piisa veekogu olemasolust, vaja on toimivat kossteemi, mille ks osa on ka must-toonekurg. Toonela linnu nlga vime kll kustutada kraavidesse asustatud kaladega, aga see pole ilmselt jtkusuutlik tegevus.



Pakub katust Eesti must-toonekured on elupaiga valikul mrksa varjatumad Lne-Euroopa liigikaaslastest. Hoolimata sellest, et metsamajanduse otsene mju must-toonekure pesitsemisedukusele pole Eestis kinnitust ei leidnud, selgus siiski selle liigi valivus pesapaiga suhtes. Kui vhegi vimalik, siis asub meie toonela saadik elama looduslikus seisus plismetsa, kus kasvab suurte tugevate okstega puid pesa tarvis ning kuuski, mis varjaksid pesa nii pikese, tuule kui ka vra pilgu eest. Erinevalt paljudest kullilistest ja teistest liikidest ehitab must-toonekurg pesa puistu servast kaugele. Seega vib talle saada suureks probleemiks metsade killustatus.

Tenoliselt kujunevad selle linnu kaitseks majandusest vlja jetud metsad oluliseks pelgupaigaks ka teistele vhem mrgatavatele olestele. Seetttu vime Eestis ja lhimbruses ksitleda must-toonekurge kogu metsa kossteemi katusliigina. On leitud, et must-toonekure pesa kaitsetsoonis elab kuni 400 liiki vana metsa oleseid.



Tulevik? Kuigi vime oletada, et must-toonekurg on Eestis mnevrra vanamoeline ning aja jooksul muudab ta oma elukombeid euroopalikumaks, ei saa selles kindel olla. Me ei saa praegu kindlalt vita, et must-toonekure arvukus on vhenenud toitumiskohtade kvaliteedi jrsu halvenemise tttu. Vib-olla on phjus hoopis pikka aega valitsenud kehvapoolsed rnde- ning talvitustingimused, vib-olla veel miski vi kik korraga?

Et kergitada pisutki saladusteloori, oleme Eesti ornitoloogiahingu, Kotkaklubi, Soomaa rahvuspargi, keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Komisjoni koosts alustanud LIFE-Nature projekti. Loodame, et viie aasta prast oleme targemad.



Urmas Sellis
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012