Eesti Looduse fotov�istlus
2004/11



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lugeja küsib EL 2004/11
Miks sisendavad ussid ja ämblikud õudu?

Mispärast kardetakse ämblikke või tuntakse nende vastu vähemasti vastikust? Hoolimata tõigast, et Eestis ei ela ühtegi ämblikku, kes kujutaksid endast arvestatavat ohtu inimesele. Kimalased või mesilased selliseid emotsioone enamasti ei tekita, kuigi mesilase käest on paljud pista saanud. Miks on kuuejalgne kimalane või mesilane meile vastuvõetavam kui nood kaheksa jalaga loomad?

Et sellistele paradoksidele vastust leida, peaksime arvatavasti heitma pilgu aegade taha, mil meie esivanemate elukeskkond erines praegusest oluliselt. Lõunapoolsetes maades ei ole olnud ega ole praegugi ämbliku tülitamine ühemõtteliselt ohutu nagu meil: nii mõnegi liigi hammustus võib inimesele halvasti lõppeda. Seega võis ämblikest eemale hoidmine olla täiesti põhjendatud. Seda eriti siis, kui ohtlikud ja ohutud liigid juhtusid väliselt sarnased olema.

Loodusliku valiku survel kinnistus ämbliku kujund kui potentsiaalne ohuallikas inimese või pigem inimese eellaste evolutsioonilises mälus, avaldudes emotsionaalsel tasemel hirmuna [1]. Kuigi meie laiuskraadidel miski seda evolutsioonilist mälu tänapäeval ei kinnista, ei ole aeg mineviku hirmude kustumiseks olnud ilmselt piisavalt pikk.

Õudusfilmides ja nn. tõsieluseriaalides rõhutakse sageli just nendele evolutsioonilisest mälust pärit hirmudele. Tõsi küll, vaevalt filmide tegijad seda alati endale nii teadvustavad. Enamasti eksponeeritakse meile täiesti ohutuid loomi, kuid meie evolutsioonilises mälus on need talletunud potentsiaalselt ohtlikena.

Näiteks nood üsna sageli kasutatavad, umbes paari sentimeetri pikkused “ussikesed” on hariliku jahumardika (Tenebrio molitor) tõugud, tuntud ka kui jahuussid. Selle peaaegu kogu maailmas levinud mardika tõugud toituvad jahust ja jahusaadustest. Jahumardika tõugud ei ole inimesele niisiis mitte sugugi ohtlikud, kuid arvatavasti just sarnasus mingite ohtlike objektide ja/või seos ebasoovitavate nähtustega evolutsioonilises minevikus tekitab meis nende suhtes õõva. Kuna jahumardikaid on lihtne kasvatada, kasutatakse neid laialdaselt lemmikloomade toiduna ja kalasöödana. Õudusfilmides näidatakse just jahuusse nende lihtsa kättesaadavuse tõttu.



Tiit Teder
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012