Eesti Looduse fotov�istlus
2004/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Reisikiri EL 2004/11
Wales on nauditav igal aastaajal

Eestist mnevrra viksem Wales on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias. See on imekauni looduse, vapustavaid vaateid pakkuva maastiku ja pneva kultuuriprandiga maa.

Walesis, Iiri mere Cardigani lahe res olen elanud viimased kaksteist aastat. Aga ikka ei vsi imetlemast selle vikese maa looduse ilu ning kultuuri- ja ajalooprandit. Olen vndanud rattaga ja jalutanud tuhandeid miile siinsetel mgistel teedel ning iga kord leidnud midagi uut. Kui on aega ja ilm vhegi talutav, vtan ette rattaretke. Sageli juba ammu tuttavatesse paikadesse.

Kliima ja ilm pakuvad kneainet peaaegu alati. Walesis peetakse vihma ja siinseid mgesid isegi snonmideks. Aastas sajab palju, kuid rohked sademed hoiavad maa lopsakalt rohelisena. Mgikarjamaad ja -aasad, kus vib silmata lamba- ja lehmakarju, rohetavad aasta ringi.

Ilm on Walesis kui loteriimng: kas juab kuivalt kohale vi mitte? Peva jooksul vib ilm muutuda mitu korda, meenutades kohati kevadet, suve, sgist ja ka talve. Viimast kll kohalikus mistes, sest phjamaalase jaoks pole siinne talv vrreldav nende omaga. Suurbritannia pole ju enam phjamaa, kuid mitte ka Luna-Euroopa. Siinne kliima on mereline, seega sna pehme.

Juulis lksin entusiastlikult pevitusriietes rattamatkale. Peagi tuli suvekostmist loobuda ja midagi soojemat selga panna. Kuid vhe sellest: lhimas asulas olin sunnitud ostma vettpidava jope ja soojad sokid. Suvest oli ootamatult saanud sgis ja plaanitud kahepevasest matkast ei saanudki seekord asja. Selline see Wales kord on: kui rannikul paistab pike, siis kuue-seitsme miili (1011 kilomeetri) kaugusel mgedes on sageli jahe, pilves ja tibutab vihma.

Olen olnud Walesi pimedatel mgistel teedel telise koerailmaga, vihm ja tuul peksmas vastu ngu, ja andnud endale lubadusi mitte kunagi enam rattaga vlja kolama tulla. Ndala prast, kui valitseb krgrhkkond ja vihm ning tuuled on ununenud, ei suuda aga kuidagi vastu seista kiusatusele minna taas retkele.

Ka aastaaegu ei saa usaldada: globaalse kliimasoojenemise tttu pidavat nad saabuma tavaprasest hiljem. Seda vib testi vahel theldada, Walesis kindlasti. Kevad algab veebruaris ja venib poole juulini, sellele jrgneb augustikuine pahuravitu ja muutlik pilvine-tuuline suvi. Septembris algab ebamrane sgis, millel on vahel veel oktoobriski suve maiku. Sgis lohiseb juludeni ja jaanuaris on lhike vihmane ning tormine talv, mis veebruaris lheb mrkamatult le kevadeks.

Talvel langeb temperatuur harva alla nulli, maa ei klmu siin kunagi. Juba jaanuari lpus-veebruaris ilmuvad esimesed lilled, algul lumikellukesed, siis kollased trompetnartsissid. Kollane nartsiss on Walesi rahvuslill. Lund tuleb vahel mrtsis ja aprilliski siis, kui arvatakse, et kevad on kes. See ootamatult sadanud lumi, pigemini lrts, kaob ruttu, kuid juab inimestes alati tekitada paanikat.

Hoolimata ilma muutlikkusest on Wales igal aastaajal nauditav: looduse ajatu ilu ei hooli ju ilmast, vihmast ega temperatuurist.


Stonehengei lahendamata saladus. Rattaga rohelisest jeorust lbi tuhisedes vi me otsa rhkides tekib vahel uhke maadeavastaja tunne: tihti ei kohta teel mitte kedagi. Kuid mulje, et need med ja orud on inimasustusest puutumata, on vga petlik.

Esimesed inimasustuse jljed Walesis ulatuvad tagasi vanemasse kiviaega, mil siinsetes metsades elasid pdra- ja veisektid. Prast j sulamist, nooremal kiviajal, hakati tegelema algse pllumajandusega. Arvatakse, et umbes samal ajal, aastal 5000 enne meie aega, viidi ka hiiglaslikud Stonehengei kivid Lne-Walesi Preseli mgedest nende praegusesse asukohta Luna-Inglismaal. Kuidas need kivilahmakad veeti kolmesaja kilomeetri kaugusele, on siiani saladus. Tollasest asustusest annavad tunnistust salaprased kiviringid, psti pandud kivimrakad, mini-Stonehengeid, kivikalmed, muistsed asulakohad ja megaliidid, mida neb viksemate teede res vi ka siin-seal mgedes.


Kultuuriline eripra on Walesis silinud praeguseni. Walesi ja kogu Briti saarte kultuurilist ja ajaloolist arengut mjutas suuresti keltide saabumine Mandri-Euroopast umbes kolm tuhat aastat tagasi.

Keldid olid sjakas, kuid kunstilembene ja romantiline rahvas. Briti saarte peremehed olid nad paar tuhat aastat. Muutused tulid koos Rooma leegionride saabumisega esimesel sajandil. Roomlased jtsid mrgatavaid jlgi tollastesse keldi keeltesse, ehitasid teid, veskeid ja sildu, rajasid tina-, vase- ja hbedakaevandusi, millest paljud ttasid veel 19. sajandilgi. Linnades Caerleon, Chester on veel praegugi nha amfiteatrite varemeid. Shrewsbury lhedal, praeguse Walesi piiri lhedal, on vlja kaevatud terve roomlaste linn Wroxeter.

Roomlased lahkusid viiendal sajandil ja keltide jaoks algasid mssulised ajad. Videldi anglosakside, viikingite, hiljem normannidega. Maal rndasid ringi ka varased ristiusu misjonrid. Selleks ajaks oli Briti saarte lneosas aga kujunenud vlja Wales oma eriprase kultuuri, keele ja rahvaga. Kultuuriliselt ja sotsiaalselt suheldi aktiivselt lemere Iirimaaga, kellega ollakse etniliselt ja lingvistiliselt tihedalt sugulased.


Loendamatu arv kindlusi, kloostreid ja kabeleid. Walesi kutsutakse ka kindluste maaks. Enamik kindlusi asub Phja- ja Luna-Walesis ning Inglise-Walesi piirialadel: seal, kus keskajal peeti suuri lahinguid waleslaste-keltide ja anglosakside-normannide vahel. Paljud kindlused on restaureeritud ja huvilistele avatud, kuid mnest on jrel vaid nukralt nostalgilised rohtu kasvanud varemed.

Paljud kuuendast-seitsmendast sajandist prit kirikud, kloostrid ja kabelid on rajatud aga eraklike usumrtrite ja eremiitide ktega. Sageli asuvad need vga eraldatud kohtades, kuhu on tnapevalgi raske ligi pseda. Vib vaid ette kujutada, kuidas suheldi vlismaailmaga tuhat ja enam aastat tagasi ... Olin tiesti vapustatud, kui Luna-Walesi rannikul Pembrokei maakonnas judsin pisikese kaljusse ehitatud Pha Gowani kabelini. Otse mere res asuva phakoja kiviseinu uhtusid lained.

Silinud on ka mitu vimsat kloostrikirikut, mis olid omaaegsed vaimse elu keskused. Mrtrid phendusid ju tielikult tolleaegsele uuele usule, kristlusele. Walesi ja kogu keldi maailma suurim phak Pha David sndis aastal 500 Luna-Walesis. Praegugi on psti osa seina kabelist, kus David arvatavalt ilmavalgust ngi.

Wales lks Inglismaa kuningakrooni alla 1282. aastal. Sellest ajast kannab Inglise kuninga vanim poeg Walesi printsi tiitlit. Liitu tugevdas 16. sajandi keskel kuningas Henry VIII. Praegu juhib Walesi poliitilist, majandus- ja kultuurielu 1998. aastal loodud Walesi Assamblee.

Walesi peetakse tstusrevolutsiooni snnimaaks. Praeguseks on enamik 18.19. sajandil rajatud kaevandusi suletud. Enamasti on nendest jrel vaid kasutu maa, ksnes mnest kaevandusest on tehtud turismiatraktsioon.


Phjas, lunas ja lnes piirneb Wales merega. Peale mgede on Walesi uhkuseks ligi 1500 kilomeetri pikkune rannajoon. Olenevalt ilmast ja aastaajast on see kas ilus ja kutsuv vi hoopiski eemaletukav. Meri ju muudab oma ngu igal hetkel: kord on kui sber, kord vaenlane

Krgete kaljude vahele on peitunud vikesed armsad liivarannad, kus augustis-septembris saab ka ujuda: merevesi on selleks ajaks piisavalt soojenenud ja klbab suplemiseks kllalt kaua olen Cardigani lahes ujunud veel oktoobri lpuski. Kuid Iiri mere vesi on soolane ning esinevad ka tugevad tusud ja mnad.

Kesk-Walesi mgedest saavad alguse Briti saarte suuremad jed maalilised Wye ja Severn. Ka Iiri merre suubub mitu jge Dovey, Mawddach, Teifi , mis suudmealal moodustavad tohutu suured estuaarid. Neis kohtades vib tusu ja mna ajal nha, kuidas maa ja meri liituvad, paari tunni prast aga taas eralduvad, pakkudes nii meeli ergastavat vaatepilti.


Jrvesilmi Walesis napib. Mere ja jgede-ojade poolest on Wales rikas, kuid looduslike jrvedega pole maad eriti nnistatud. Kesk-Walesis on mitu inimese rajatud maalilist reservuaari, mille lesanne on koguda vett ja varustada suurlinnasid veega.

Maa kirdeosas on Walesi suurim looduslik jrv pikk ja kitsas Bala. Seal elavat salaprane lheline, tuntud kui Valge Kala. Arvatakse, et see olevus on jaja jnuk ja Bala jrv on ainuke koht, kus ta tnapevani on silinud.

Kesk-Walesi prl on mgede jalamil asuv Tal-y-llyni jrv (llyn walesi k. jrv). Luna-Walesi suurim jrv on aga krkjane Llangorse, kus suvel vib nha hulganisti veelinde: tuttptte, vesikanu, pikajalgseid haigruid. Kikjal, olgu see siis looduslik veekogu vi inimese katet, ujuvad pardid ja majesteetlikud luiged.


Jljed kuningas Offast. Idas oli esialgu Walesi ja Inglismaa piirithiseks peaaegu kolmesaja kilomeetri pikkune kraav. See Offa kraavi (Offas Dyke) nime kandev rajatis on kaevatud kaheksandal sajandil. Tollane anglosaksi kuningas Offa soovis nii eraldada mssulist Walesi oma kuningriigist. Kraav on Walesi poolel, sellega klgnev mullavall tollase anglosaksi kuningriigi Mercia poolel.

Seda piirithist on peetud suurimaks inimese tehtud mullatks. Ndsel ajal saab seda nha ligi kuuekmne miili (95 kilomeetri) ulatuses. Praegune ametlik Walesi-Inglise piir asub aga tollal kaevatud kraavile kllalt lhedal. Rbiti kraaviga kulgeb matka- ning jalutusrada, mille lbimiseks kulub tosin peva. Rada letab Walesi-Inglise piiri heksa korda.


Kesk-Walesi kutsutakse ka punase kulli maaks. igemini on tegemist puna-harksabaga (Milvus milvus), kuid rahvapraselt nimetatakse teda roostepunase vrvi tttu lihtsalt punaseks kulliks.

Paarkmmend aastat tagasi oli puna-harksaba Briti saartel vljasuremisohus, ent praegu on ta seal ks kiiremini paljunevaid rvlinde. Siiski on see liik veel haruldane ja kergelt haavatav. Kuid 16. sajandil arvati teisiti: tollal anti vlja valitsuse mrus, mis mrkis, et punane kull on roimarlik parasiit ja kik isendid tuleb tappa kogu maal. Ilmselt tegutseti selle juhendi jrgi kllalt aktiivselt. On teada, et 18. sajandi lpul paljunes punane kull viimast korda Inglismaal ja vaid agraarses Kesk-Walesis silisid mned paarid.

Viimase saja aasta jooksul on farmerid ja looduskaitsjad ninud palju vaeva, et seda haruldast linnuliiki kaitsta. Credigioni maakonnas, Aberystwythi linna lhedal on metsakeskus Nant-yr-Arian (eesti keeles Hbejgi), kus puna-harksaba saab kindlasti nha ja kus neid teatud kellaaegadel toidetakse (suvel kell kolm, talvel kell kaks). Praegu on teada le kolmesaja pesitseva paari.

Kullivaatluskohas vivad hoolikad linnuvaatlejad silmata ka teisi kllalt haruldasi linde: viusid, tetresid, kurvitsalisi, kanakulli, pistrikke. Seal peatudes olen ka ise ninud krgel liuglemas neid uhkeid ja suursuguseid linde.

Populaarsed merelindude vaatluskohad asuvad Edela-Walesi rannikul ja sealsetel saartel Grassholm, Skomer ja Ramsey. Seal vib kohata pringlit, suulat, lunni, alki, phja-tormilindu, kormorani, rabapistrikku, kaljuhakki, krslit, rkimata lpututest merikajakatest, kes noolivad mdujatelt suutisi.


Walesis on kolm rahvusparki. Walesi suurim rahvuspark, Snowdonia (Snowdonia National Park) asub maa phjaosas. Siin kaitstakse mgede ilu, loomastikku ja taimkatet. Park on saanud oma nime sealse krgeima metipu, Snowdoni jrgi. See on Briti saarte krguselt teine tipp, 1085 meetrit le merepinna.

Ainuke rannaala hlmav rahvuspark Briti saartel asub Edela-Walesis, Pembrokei maakonna rannikul. Pembrokei ranniku rahvuspargis (Pembrokeshire Coast National Park) kaitstaksegi peamiselt mereelustikku, kuid ka rannikulhedast loodust ja kultuuriprandit.

Kagu-Walesis paikneb Breconi krgendike rahvuspark (Brecon Beacons National Park). Krgendikud on suhteliselt madalad, kuid selles piirkonnas on silinud palju huvitavaid taime- ja loomaliike. Kik kolm rahvusparki on populaarsed matkajate hulgas.

Olen kuulnud arvamust, et kogu Wales peaks olema ks suur loodusreservaat: niivrd ainulaadne on maa loodus ja imetlemisvrne selle maastik.



Siiri Merila-Hubbard
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012