Eesti Looduse fotov�istlus
2004/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarajad EL 2004/11
Matkarada lbi Luhasoo vaikuse

Lbi raba viivaid laudteega matkaradu on Eestis rajatud omajagu. Ikka selleks, et huvilistel oleks vimalus selle omaprase kooslusega vimalikult mugavalt tutvust teha. Ja htlasi kaitsta habrast rabapinda liigse tallamise eest.

Vrumaal vastu lunanaabri Lti piiri asub kaheksasaja hektari suurune Luhasoo maastikukaitseala. Siin on Vrumaa suurim peaaegu inimtegevusest puutumatuna psinud soolaam. Sookaitsealana veti Luhasoo kaitse alla 1981. aastal. Varem tunti seda eesktt Kellame rabana, mis tegelikult thistas soo lnepoolset osa. Soo idaosa on kutsutud aga Pallisooks ja raba keskosa Pikame Mustjrve sooks.

Selle kauni paiga loodusvrtustega tutvumiseks on rajatud 4,5 kilomeetri pikkune looduse pperada, kus teadmisi aitavad tiendada kaksteist infotahvlit.

Luhasoo on vrt paik. VruRugeKrabi maanteelt nitab viit Luhasoo maastikukaitsealale. Siit rabale lhenedes ei tasu heituda eramaad thistava sildi prast. Mda teed juab ilusti matkaraja algusesse: edasiminekut ei takista tkkepuu ega kuri koer.

Ei tasu arvata, et siia sna ksildasse ja kaugesse Eesti nurka satub vhe matkajaid. Ndalavahetustel on Luhasoo-huvilisi llatavalt palju. Ka sel korral seisis parklas juba paar siduvahendit. Siia tullakse loodust nautima nii sprade, pere kui ka kogu klassiga. Soosaarel asuvas matkamajas olevat klalisraamatut sirvides vib jreldada, et Luhasoo lummab oma vaikuse, kauni raba, korras ja huvitava matkaraja, toreda matkaonni ja veel palju muu snulseletamatuga.


Kttepuu on onni juures defitsiit. Meeldiva llatusena on autoparklasse les pandud suur ja korralik kaart, millel matkarada ja muu vajalik peale mrgitud. Just selline, mis viks olla iga matkaraja alguses. Tutvunud stendil oleva kaardi ja infoga, asume teele. Jalgrada kulgeb esialgu kuusemetsas, siin-seal jb metsaaluses silma veel ksikuid hilissgisesi seeni. Suurem osa neist on kll vga krimpsu tmbunud ja lssi vajunud, kuid mni veel tiesti elujus. Mdume ka raskite elumajast: need metsakahjurid on hivanud suure kuuse, mis praeguseks juba tiesti kuivanud ja viltu vajunud.

Enne laudteele astumist tuleks thelepanu prata juppideks jrgatud puuvirnale ning selle juures seisvale teabetahvlile, mis soovitab kttepuud hunnikust kaasa vtta. Seda nuannet tasuks arvestada eesktt neil, kel rabasaarel plaan lket teha vi sealset matkamaja ktta. Seda enam, et laudteed jagub matkaonnini tervelt kahe kilomeetri jagu ning ajal, mil lauad on veest vi jst libedad, on kttepuude prast mitu korda edasi-tagasi kia kllalt vaevaline.

Ettevaatlikult vantsime mda libedat laudteed le madal- ja siirdesoo. Raja rde les pandud infotahvlid on seejuures mnusaks vahelduseks. Niteks saab ht-teist teada madalsoos kasvavate orhideede kohta: Luhasoos vib neist kohata kahkjaspunast srmkppa, vthuul-srmkppa, Russowi srmkppa ja soo-neiuvaipa. Ilmneb, et soos on ks olulisem indikaatortaim pilliroog, kes nuab viljakamat turbakihti kui rabaturvas. Seega thistab pilliroog siirde- ja krgsoo piiri Luhasoos on see sna hsti jlgitav.


Raba keskel laiub Mustjrv. Jnukitena ammu-ammu siin olnud suurest jrvest on praegusajaks alles kolm rabajrve. Neist kige esimesena juab matkarada Mustjrve rde.

Eestis on Mustjrve-nimelisi veesilmi pris mitu. Vanarahvas on srastest sngetest kohtadest pajatanud sna hirmuratavaid lugusid. Niteks elutsevat Luhasoos olevas Mustas jrves vanapagan: teda olevat tihti nhtud, kui ta jrve jooksnud, iseranis mristamise ajal, kui pikne talle tulenooli jrele pildunud. Ka uppuvat sinna jrve palju inimesi ra. Rahvasuu hoiatab, et Mustjrve vett ei tohi juua: siis on surm suu juures. Ennevanasti arvati, et sellel jrvel ei olevat phja all, vaid et slt otse kohe alla ilma vib minna [2].

Kuivrd on nendes uskumustes ttt, ei tea. Kll aga on Mustjrve veest nii mnelgi matkal head-paremat keedetud ja ellu jdud. Kui rahvaprimusi mitte uskuda, on rabavesi joogiks siiski tiesti klblik, kuna ei sisalda haigusi tekitavaid pisikuid. Samas tuleb arvestada, et mineraalainete vaesuse tttu ei kustuta see vesi aga joogijanu.

Tumedaveeline Mustjrv on Luhasoos omataoliste seas suurim. Jrve pindala ulatub ligikaudu seitsme hektarini. Pikuti ja laiuti on see rabajrv aga vastavalt 360- ja 260-meetrine. Teabetahvlil on kirjas ka jrve kaldapikkus, mis ulatub tuhande meetrini. Pehmelt kaldapinnaselt jrve phja uurides kuigi sgavale ei ne: rabavesi on huumusainete suure sisalduse tttu liiga tume.


Rabapinnast krgemal asuv saar. Laudtee kulgeb piki Mustjrve kallast umbes pool kilomeetrit, enne kui keerab rabasaare poole. See kllaltki krgete mndidega mineraalmaasaar kannab Meiesaare nime. Ilmselt on saar olnud pelgupaik sdade ja taudide ajal: arvatavasti on Meiesaare phjaosas asuvad nelinurksed augud kunagi inimeste kaevatud.

Ka praegu saab saarele argimurede eest pakku minna ja veeta mnusalt aega matkaonnis. See vike palkmaja on meldud peatus- ja puhkekohaks. Linnamugavusi siit eest ei leia ja kik eluks hdavajalik tuleb endal kaasa vtta. Olemas on vaid ahi ja potid-pannid, magamislavats ning luud, millega enda jrel maja puhtaks kraamida.


Rhni sepikoda. Meiesaarelt taas rabale astudes tundub miski olevat imelik. Vaikselt endamisi selle le arutledes meenub, et mned aastad tagasi siit laudteed edasi ei viinud. Tol korral jtkasime oma teekonda rabal kuivemaid mttaid otsides. Nii hpates ja silmadega pidevalt krgemaid kohti otsides ji paraku mbritsev ngemata.

Praegu on siin aga korralik laudtee. Kohati tihedamalt, kohati hredamalt asetsevate mndide vahelt kulgeb matkarada jrgmisele rabasaarele. Kindlasti ei tasu siit laudteed pidi otse edasi kndida, vaid minna kaema ka vasemale jvat Keskmist ehk Tiksijrve.

Enne rabajrve vib tutvuda veel he omaprase loodusnhtusega. Sellele juhib thelepanu ka infotahvel. Hoolikal vaatlusel vib rabasaarel sirguva mnni all silmata kbihunnikut, ja puutve allosas paiknevasse prakku on keegi kbid toppinud. Siin on tegutsenud rhn, kes sb enamasti kll puukoore all olevaid putukaid. Sgisel, kui sedalaadi toitu on vhem, murrab rhn puuoksa kljest kbi, surub selle puutves olevasse prakku ja taob kbi tugevasti nokaga niikaua, kuni avanevad kbisoomused ja tal nnestub seemned ra sa. Niiviisi toitu hankides vib rhn peva jooksul ldida kuni sada kbi. Selliseid rhnisepikodasid kohtab ka mujal.

Tiksijrv on Luhasoos suuruselt teine rabajrv. See on taimedeta Mustjrvest madalam: suvisel ajal kasvavad ja itsevad jrvel vesikupud ning -roosid. Tiksijrvest idas asub aga Luhasoo kolmas rabajrv 0,3 hektari suurune Vike ehk Pksijrv. Laudtee juhatab matkalised aga vastassuunda. Rada kulgeb nd kunagisel taliteel. See oli kunagi ammu-ammu kige lhem hendustee Kellame ja teisel pool sood paiknevate klade vahel. Talviti veeti seda mda puid ja muud vajalikku. Aeg-ajalt vanal taliteel seisatades ja mbrust uurides vib selge ilma korral nha kllalt kaugele. Mustjrve poole vaadates jvad silma niteks Haanja krgustiku metsased knkad.


Luhasoo pokud ja tormituultest rsitud puud. le siirdesoo juame soorsesse metsa. Siin Luhasoo raba servas, sna mrjal metsaalusel elavad ka Edgar Valteri raamatute tegelased pokud. Krge veeseisu tttu pole neid omapraseid rohumttaid kll hsti nha, kuid nende sbralike raamatutegelaste olemasolu teeb tuju siiski rmsaks.

Lodumetsast suundub rada metsastunud heinamaale ja mda vana heinaveoteed knka otsa. Knka laelt oli veel paar aastat tagasi vga hsti nha 1997. aasta 13. augusti keeristormi tagajrgi. Kellame kla ja Luhasoo vahele jvas metsas niitis tromb puid kohati paarisaja meetri laiuse ribana. Mnnid murdis keeristorm kolme kuni kuue meetri krguselt, kased ja haavad kisti aga koos juurtega maa seest vlja vi murti madalamalt [1]. Tuultest rsitud on ka knka otsas kasvavad puud.

le rohumaa ja lbi vseriku jalutades hakkab peagi silma parkla, nd juba seitsme sidukiga. Luhasoo on testi vaatamisvrne paik.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012