Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
ESSEE EL 07-08/2002
Mitte vabadus, vaid maa-arm

Kaarna hommikune tervitus. Koprasaba laksatus. Konnade krooks. Maakimalase rnkrin kumin rohus varvaste vahel. Lehelinnu tsilk-tsolk. Haavalehtede sahin. Kurgede paarishd.

Kas tahate nendega konkureerida? Oma maaomandi igusega kas lasta neil seal olla vi vlja ajada.

Vabaduse idee selle euroopalikul, ndseks maailmavallutaval kujul, on prit valgustusajast. Tollased mttemurdjad, nii Prantsusmaal kui ka mujal tsiviliseeritud Euroopas, hakkasid vitma, et maailm ei ole mitte tiuslik, vaid vib areneda tiuslikuma poole. Et inimesed pole mitte looduse osa, vaid neil on igus vabadusele, asjade mberkujundamisele, leolekule. Progressi ehk lputu edenemise idee hakkas vtma vormi, ja 19. sajandil sai ta kllalt tugevaks, et olelusvitluse kaudu inimese hvitustle igustus anda. Kes enam paljuneb, on edukam ja tema pralt on maa ja riik.

Maast kasvab me toit, ja surres saame maaks tagasi. Mullal kndides oleme elus jalgealuse peal. Nad elavad kikjal me mber koos meiega. he osad oleme, sest ringkigus pole katkeid, seotuses teeme htsama olemist. See on kooselu, smbioos, mislbi kossteem on elus. Oleme teiste tttu olemas, ja teised niisamuti. See pole vitlus, see on hesolek. Meie mlu on neis, me ise nende mluks olles.

Kui otsin seda prandmtet raamaturiiulist, siis on vhe sealt vtta. Eesti mtteloo sada kidet, mida Hando Runnel kokku on kogumas ja mis me iseolemiseks mdapsmatu, on ometi kasvanud ses Euroopa elus, mil kik on pimunud progressiivse vabaduspdega. Iseseisvus, iseolemine pole aga vaba sda, vaid kodu koos kopra ja kaarna ja kiili ja kimalasega, kukude ja lastelastega.

Maie Remmel mrkas, et Marxi ja Darwini kokkupanek viis edasi Lssenkoni. Tepoolest, Haeckel, suur looduse estetiseerija Darwini vaimus, oli Hitleri lemmik. Sgavail vaateviisidel on tugev jud. Ent vundamendipragusid ei saa lae peal lappida ega kultuurikrbe kastmise kaudu elustada.

Vabadusel on mitu thendust. ks algab valgustusajast, ja see lhtub iga ksiku inimese, ja lpeks ka iga olese ainulisest edenemisegoismist ja konkureerimispust. Sprust slmitakse ses kigi sjas kigi vastu vaid enese huvides.

Teine arusaam vabadusest on nii erisugune, et peaks teist nimegi kandma. Sest mitte me taotluste lahutatuses ei seisne ta, vaid elu hendatuses. See on maa- ja koduside, milles mttelend ja toimimisruum on alati seotud. Seotud prandmaastiku, prandkultuuri, elu ja thenduse igavese ringkiguga. See on igus ja oskus tunda maa-armu.



Kalevi Kull
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012