Eesti Looduse fotovõistlus
07-08/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
ESSEE EL 07-08/2002
Mitte vabadus, vaid maa-arm

Kaarna hommikune tervitus. Koprasaba laksatus. Konnade krooks. Maakimalase õrnkärin kumin rohus varvaste vahel. Lehelinnu tsilk-tsolk. Haavalehtede sahin. Kurgede paarishüüd.

Kas tahate nendega konkureerida? Oma maaomandi õigusega kas lasta neil seal olla või välja ajada.

Vabaduse idee selle euroopalikul, nüüdseks maailmavallutaval kujul, on pärit valgustusajast. Tollased mõttemurdjad, nii Prantsusmaal kui ka mujal tsiviliseeritud Euroopas, hakkasid väitma, et maailm ei ole mitte täiuslik, vaid võib areneda täiuslikuma poole. Et inimesed pole mitte looduse osa, vaid neil on õigus vabadusele, asjade ümberkujundamisele, üleolekule. Progressi ehk lõputu edenemise idee hakkas võtma vormi, ja 19. sajandil sai ta küllalt tugevaks, et olelusvõitluse kaudu inimese hävitustööle õigustus anda. Kes enam paljuneb, on edukam ja tema päralt on maa ja riik.

Maast kasvab me toit, ja surres saame maaks tagasi. Mullal kõndides oleme elus jalgealuse peal. Nad elavad kõikjal me ümber koos meiega. Ühe osad oleme, sest ringkäigus pole katkeid, seotuses teeme ühtsama olemist. See on kooselu, sümbioos, misläbi ökosüsteem on elus. Oleme teiste tõttu olemas, ja teised niisamuti. See pole võitlus, see on ühesolek. Meie mälu on neis, me ise nende mäluks olles.

Kui otsin seda pärandmõtet raamaturiiulist, siis on vähe sealt võtta. Eesti mõtteloo sada köidet, mida Hando Runnel kokku on kogumas ja mis me iseolemiseks möödapääsmatu, on ometi kasvanud ses Euroopa elus, mil kõik on põimunud progressiivse vabaduspüüdega. Iseseisvus, iseolemine pole aga vaba sõda, vaid kodu koos kopra ja kaarna ja kiili ja kimalasega, kõukude ja lastelastega.

Maie Remmel märkas, et Marxi ja Darwini kokkupanek viis edasi Lõssenkoni. Tõepoolest, Haeckel, suur looduse estetiseerija Darwini vaimus, oli Hitleri lemmik. Sügavail vaateviisidel on tugev jõud. Ent vundamendipragusid ei saa lae peal lappida ega kultuurikõrbe kastmise kaudu elustada.

Vabadusel on mitu tähendust. Üks algab valgustusajast, ja see lähtub iga üksiku inimese, ja lõpeks ka iga olese ainulisest edenemisegoismist ja konkureerimispüüust. Sõprust sõlmitakse ses kõigi sõjas kõigi vastu vaid enese huvides.

Teine arusaam vabadusest on nii erisugune, et peaks teist nimegi kandma. Sest mitte me taotluste lahutatuses ei seisne ta, vaid elu ühendatuses. See on maa- ja koduside, milles mõttelend ja toimimisruum on alati seotud. Seotud pärandmaastiku, pärandkultuuri, elu ja tähenduse igavese ringkäiguga. See on õigus ja oskus tunda maa-armu.



Kalevi Kull
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet