Need on võõrliigid, kes elavad väljaspool oma looduslikku levilat, kuhu nad inimeseta ei oleks suutnud levida. Eestisse on võõrliike jõudnud eelmise sajandi lõpust; taimede sissetoomise ajaline piir on 18. sajandi keskpaigas

Kõige rohkem tekitavad muret invasiivsed võõrliigid. Nad võivad ohustada kohalikke ökosüsteeme või liike, tekitada kahju nii keskkonnale kui ka majandusele. Võõrliikidest on agressiivsed ligikaudu kümnendik. Ülejäänud on looduses vähemasti siiani elanud rahulikult koos kohalike liikidega. Kuid alati peab arvestama, et teatud oludes võivad esialgu rahulikud liigid sõjakaks muutuda. Ka karuputke võõrliigid olid alguses Eestis väikesearvulised, kuni nad hakkasid plahvatuslikult levima ja meie kooslusi ning inimesi ohustama. Imetajatest on kõige ilmekam näide mink, kes on euroopa naaritsa asurkonna peaaegu hävitanud.

Looduskaitseseaduse ja rahvusvaheliste konventsioonide järgi on ammu keelatud lasta võõrliike loodusse. Uue looduskaitseseaduse alusel kehtestati nüüd määrusega looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri.

Sinna on koondatud vaid kõige ohtlikumad liigid. Neid kahte taimeliiki ja üheksatteist loomaliiki ei tohi Eestisse sisse tuua ka tehistingimustes kasvatamiseks. Taimeliikidest on nimekirjas mürgised Sosnovski ja hiid-karuputk; loomaliikidest imetajad kanada kobras, tähnikhirv, kabehirv, kanada saarmas, mink, kährikkoer, valgesaba-pampahirv, ondatra, küülik (looduslik vorm), muflon, hall orav; lindudest valgepõsk-händpart; vähkidest kitsasõraline vähk, ogapõskne vähk, signaalvähk; nematoodidest kartuli-kiduuss, männi-laguuss; putukatest ameerika valgekaruslane (liblikas) ja Megachile rotundata (mesilaselaadne).

Kährik ja mink said möönduse: uusi mingi- ja kährikufarme ei tohi Eestis asutada alates 1. jaanuarist 2006 ning neid liike võib sisse tuua ainult selleks, et aretada tõugu. Senised farmid võivad tööd jätkata keskkonnaministri loal.

Võib tunduda ebatavaline, et keelatakse tuua sisse liike, mis on siin peaaegu põlisasukateks saanud (nt. karuputked ja kährik). Kuid tahame ära hoida liikide uut invasiooni ja rõhutada nende ohtlikkust meie looduslikule mitmekesisusele. Kokkuvõttes peaks uus määrus aitama Eesti looduslikel taimedel, loomadel ja seentel oma kodus segamatult elada.