Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TOIMETAJA VEERG EL 07-08/2002
Paisutajate pahandused

Seekordse numbri lugudest phjustab vastakaid arvamusi hinnang kahe kange paisuehitaja, kopra ja inimese tegevusele. Niliselt sarnased ehitused, aga risti vastupidised arvamused: kobrast kiputakse pidama metsa- ja pllumeeste phivaenlaseks, hdroenergeetikuid meil aga koloogilise mtlemise eesrindlasteks. Paraku osutuvad mlemad arvamused lhemalt uurides heklgselt mustvalgeteks.

Kopra pime vihkamine ei tulene muidugi ainult tema kollastest hammastest vi lamedast, mneti isegi ebameeldivast sabast. Koprakahjustusteks on harjutud pidama leujutatud metsa vi heinamaad, mis maaomaniku jaoks seetttu vrtust kaotab vi hoopis kasutuks muutub. Tegelikult puudutab 4/5 koprapaisude leujutustest vsastunud heinamaid, harvikuid ja soometsi, mille majanduslik vrtus on nagunii vhene. Kasvav soomets ei thenda ju otsest majanduslikku kasu: vhevrtusliku puidu kttesaamine soiselt alalt enamasti ei korva tehtud kulutusi.

Tegelikult on kobras meie looduses vga teretulnud tegelane. Ainsa loomana suudab ta luua teistele olenditele ulatuslikke uusi elupaiku. Kopra tegevus rikastab kalastikku, muudab mitmekesisemaks ksluise kaldataimestiku, soodustab kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate sigimist. Kui meil poleks kobrast, peaks inimene ise hakkama kuivenduskraavide sulgemisega metsades vikesi leujutusi korraldama vi heinamaid uputama. Muidu jme ilma oma mitmekesisest loodusest.

Inimese tehtud paisudest kipub aga rohkem paha kui kasu tulema. Odava elektrienergia saamise lootuses rajatud paisud jtavad kuival suvel jkke liiga vhe vett, kaovad maalilised krestikud ja jvad kuivaks joaastangud. Hoopis suurem mju on paisudel siirdekaladele, kes ei pse oma kodujkke kudema, sest inimese ehitatud tamm on liiga krge. Eestist pole tuua htki nidet ttavast kalatrepist. Vralt tehtuna vib see kallis rajatis osutuda lhelastele lksuks ja rvpdjate abiliseks. Vikejgedele rajatud hdrojaamade elektrihulk kaob olematuks pillava elektrikasutuse ja liinikadudega, kusjuures fossiilsete ktuste pletamine jtkub ikka endises mahus. Hdroenergeetikal pole Eestis tulevikku juba looduslike eelduste, vikese languga veevaeste jgede tttu. Mne kilovati nimel ei tohi hvitada rgseid loodusvrtusi, mida hiljem ei saa tagasi kskik kui suure raha eest.

Lpetuseks ks parem uudis ka: oleme andnud oma kodulehele uue kujunduse ning pame seda nd edaspidi sisuliselt vrskena hoida. Uue rubriigina oleme vlja pannud uudised nii kodu- kui ka vlismaalt. Seega on ikka phjust meie kodulehte uuesti vaadata.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012