Eesti Looduse fotov�istlus
2004/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Essee EL 2004/12
Maavarad saavad otsa

Mitme maavara hinna jrsu tusu tttu viimastel aastatel on uuesti esile kerkinud hirm, et loodusvarad lpevad otsa. Phjendus on rmiselt loogiline: kui mingi maavara, nagu nafta vi rauamaak, on taastumatu, siis jrjest tarbides see kunagi lpeb.

Ometi on nafta inimkonna jaoks sisuliselt lputu toore. Muidugi on nafta kogus piiratud, ent selle kttesaamise hind sltub kohast. Seetttu tarbitakse esialgu odavamaid naftavarusid, hiljem minnakse kallimate kallale. Kallimaid naftavarusid kasutades tuseb tarbija jaoks hind, mis vhendab huvi seda ressurssi tarbida ja ta hakkab otsima alternatiive. Mida vhemaks jb naftat, seda kallimaks ta muutub ja seda enam vheneb tarbimine. Nafta kogus vheneb jrjest, aga ei saa kunagi otsa. Sama kehtib ka kigi teiste taastumatute loodusvarade kohta.

Kui nafta asendatakse maagaasiga, siis muutub ka selle hind mingil ajal tarbijatele liiga krgeks ja on tarvis uusi energiakandjaid. Kuigi me praegu neid veel ei tea, ei thenda see, et neid tulevikus ei leita.

Mure selle prast, et loodusvarad saavad peagi otsa, on vga vana ja ajalugu on selle hirmu alati phjendamatuks tunnistanud. Suurendades loodusvarade tarbimise efektiivsust ja leides uusi ressursse, ei ole saabuvat katastroofi suudetud mitte ainult ra hoida, vaid isegi tekitada uut rikkust. Miks tulevikus peaks minema teisiti? Kuigi jah, ssteemi krahh pole muidugi vimatu.

Majanduskasv suurendab ka reostust ja keskkonnakatastroofe. Erinevalt maavarade otsasaamise hirmust, mis pole eriti tsine, on reostuse ja raiskamisega lood tsisemad. Ent siiski mitte lootusetud.

Reostamise vastu aitab majanduskasv. See vimaldab juurde toota uusi ressursse ja omandada teadmisi, mille abil varasemaid keskkonnakahjusid korvata. Majanduskasv toodab muidugi ka uut reostust, kuid muidu ei saaks vana reostust trjuda. Loodust reostava majanduskasvu soosimine selleks, et trjuda eelneva majanduskasvu tekitatud reostust, klab muidugi jaburalt. Ometi pole enamik inimesi valmis sellest loobuma, sest majanduskasv lahendab vanad probleemid ja htlasi toodab piisavalt vahendeid, et inimeste elatustaset tsta.

Keskkonnakaitsjad pakuvad alternatiivseid visioone, mis kipuvad paraku olema utoopilised. Roheline kapitalism ehk keskkonnahoidlik majanduskasv ei ole loogiline nhtus. Majanduskasv on oma olemuselt paratamatult reostav: kui loodussstlik majandamine oleks kasulik, tegeleksid sellega ju kik niigi.

Majanduskasvu peatamine teeks asja hullemaks. Majanduskasvu aegadel ei ole vimalik kiki tekkivaid keskkonnaprobleeme ennustada. Seetttu ei saa nende lahendamiseks ka samme astuda, vaid tuleb oodata, kuni probleemid ilmnevad ja siis asuda neid lahendama. Selleks vajalik teadustegevus vajab aga jrjest enam vahendeid, mida saab kas raha mber jagades vi seda majanduskasvu abil juurde tootes. Majanduslanguse ajal tuleks lisaraha vtta muudest valdkondadest, kuid selle tagajrjel langeb inimeste elatustase.

leskutsed stiilis Tagasi loodusesse! pole ilmselt kuigi mistlikud, sest enamik inimesi keeldub koopas elamast. Seega on ainus ravim majanduskasvu tekitatud hdade vastu rohkem majanduskasvu ning hoolimata sellist ssteemi hvardavatest ohtudest pole phjust arvata, et ssteem variseb kokku. Kuigi krahhi ei saa muidugi vlistada.

Majanduskasvu hdade ravimine majanduskasvu abil toimib aga vaid rikastes riikides, kes suudavad kontrollida keskkonda. Kolmanda maailma riikidele ja ka vaesuvatele ekskommunistlikele riikidele, nagu Venemaa, kib lesanne tenoliselt le ju. Seetttu vivad lerahvastumine ja kuhjuvad keskkonnakatastroofid nendes riikides testi phjustada hiskondade tieliku hvingu.

Samas ei tasu lehinnata kolmanda maailma katastroofide mju rikkale maailmale. Rikkal maailmal on juba pikka aega kontroll enamiku neile oluliste kolmanda maailma ressursside le kas sjaliste vi majanduslike vahendite abil. Neid ressursse hvardavate riskide korral rikkad riigid sekkuvad. Niteks ostetakse Argentinas metsi ja kingitakse riigile looduskaitsealadeks. Muud kolmanda maailma katastroofid ei pruugi sugugi esimest maailma mjutada, sest niteks pgenike vastuvtmine on poliitiline otsus ja rikastel riikidel on oma territooriumi le kllaltki thus kontroll, et neid eemal hoida vi vlja saata. Vaesed surevad nlja, sdade ja taudide tagajrjel oma kodukandis, mjutamata oluliselt rikaste riikide kodanike heaolu.

Ohtlikuks vivad maailmale kujuneda aga majanduslikult olulised, ent ebastabiilsed riigid, nagu Hiina ja India. Nende riikide majanduslik thtsus ha kasvab, kuid nad suudavad halvemini kontrollida oma hiskonda ja looduskeskkonda kui neist rikkamad riigid. Nende riikide hiiglaslik rahvaarv, kuid tagasihoidlik SKP inimese kohta thendab, et nad tarbivad ja reostavad palju. Rahva vaesuse tttu pole keskkonna hoidmine aga prioriteetne, raha kulutatakse mujal ja tekkivad prdumatud keskkonnakahjustused vivad need hiskonnad lpuks hvitada ja kahjustada tugevalt ka kiki teisi.



Vahur Koorits
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012