Eesti Looduse fotov�istlus
2004/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2004/12
Vaenukis kas midagi leloomulikku?

Nood vikesed tegelased leidsin teed letamas. See minek oli nii vimas, et ma ei saanud seda kuidagi jtta vaid enda vaadata.

Ngin seda vaenukit Lne-Virumaal Rakke vallas Ao klas. Teekond kulges le kruusatee niidult metsa poole. Retk leidis aset kell nelja-viie paiku hommikul. le tee judsid vaid kie pealmised ja sisemised ussid, sest loomakesed olid ilmselt pisut niisked ja nende kehale kleepusid liivaterakesed, mis takistasid neil edasi liikuda. Nii jidki alumised ussid oma kivikoormaga teele surema.

Oleksin vga tnulik, kui keegi teavitaks, mis ussikesed need sellised olla viksid ja mis kummalisel kombel nad liituvad, et selline retk ette vtta?

Piret Ellamaa

Foto: Piret Ellamaa


Kommenteerib entomoloog Mati Martin

Aeg-ajalt mrkab inimene looduses elusorganismide phjustatud nhtusi, mis ikka ja jlle imestust tekitavad ja thelepanu kidavad. Teiste seas on kummaliste nhtuste ammendamatu allikas ka putukad. Selleks annab sageli vimalusi nende tohutusuur liikide ja sellest tulenev eluviiside mitmekesisus.

Juuresoleva foto autor on tabanud sna harva inimese silma all lahti rulluva loodusnhtuse, nn. vaenukie. Vga phjaliku vaenukie kirjelduse ja levaate sellega seotud rahvaprimuste kohta on kirjutanud Mall Hiieme Eesti Looduses kakskmmend aastat tagasi [2]. Autor vrdleb moodustist maokestaga, mis on aga viimasest palju rnem. Vaenukiel on prlmutrihelk.

Kaugemalt sellist moodustist vaadates jb mulje miskist pooltahkest voolavast materjalist, mis aeg-ajalt hele ja teisele poole kaldudes, nagu suunda otsides, siiski teatud kindlas suunas edasi liigub. Lhemal vaatlusel selgub, et selle voolava materjali ehk rahvasuu jrgi vaenukie moodustavad kmned tuhanded ussikujulised putukavastsed, kes tihedalt ksteise peal ja krval sihikindlalt edasi rhivad. Kes nad on ja miks nad nii kituvad?

Enamasti on sellisel juhul tegemist leinassklaste sugukonda (Sciaridae) kuuluva vaenusse (Sciara militaris) vastsetega. Kas sellist moodustist vivad tekitada ka teiste liikide vastsed, ei ole pris selge. Vaenussk ise on 34,5 mm pikkune, mustjas ja kahe tiivaga nagu teisedki ssed. Tema kuni seitsme millimeetri pikkused, musta pea ja poollbipaistva kehaga vastsed elavad niiskes metsakdus, kus nad toituvad kdunevatest taimelehtedest ja seentest vi ronivad toitu otsides maha langenud kdunevate puude koore all. Neid on leitud ka lagunevatest juurviljadest. Vahel on neid vastseid nhtud kuivemates kohtades, sellest siis rndekogumi vhemlevinud nimetus vainukis.

Arvatavasti ajab vastseid rndama nlg vi mnikord ka tung leida nukkumiskoht. Siis nad koonduvadki hulganisti ksteise krvale ja hakkavad liikuma. Teel hinevad minejatega ikka uued ja uued vastsed, kuni on moodustunud mne meetri (harvem kuni 15 m) pikkune ja nelja-viie sentimeetri laiune rnnakukolonn. See liigub edasi kuni pool meetrit tunnis. Liikumisel vib kolonni eesmine ots haruneda ajuti kaheks, et otsida kohta, kust takistusest mduda.

Vastsete huke kehasein on limaga kaetud, et kdus hlpsamini liikuda saaks. Liivane pinnas ei ole nende loomade normaalne elupaik. Seetttu kleepusidki liivaterad nhtud vaenukie alumiste liikmete klge ja hukutasid rndurid. Liivaterade kleepumist soodustasid ilmselt ka varahommikused kastetilgad rohul, mis loomade kehapinda niisutasid ja muidu rohus liikumist hlbustasid. Vaenukit on nhtud juunist kuni augustini.

Rahvaprimuse jrgi ennustavat vaenukis nlga, ikaldust vi isegi sda. Kui vgi liigub maja poole, siis pidi see thendama rikkuse kasvu, majast eemalduv kolonn aga vaesestumist. Kui inimesel jtkub julgust vaenukis katkestada vi lahti harutada, saab ta nnelikuks ja omandab ravitseja vimed. Arvatakse et esialgu on putukavastsetes nhtud hoopis lekohtuselt elu kaotanud inimeste rndavaid hingi.

Ei tea, kuidas on lugu nende ettekuulutustega, aga kui vaenukit mitte segada, siis liigub see veel mnda aega ning hajub vhehaaval laiali: iga selle liige leiab endale uue toitumis- vi mullas sobiva nukkumiskoha ja protsessioon on sellega lppenud. Kui sse nukul nnestub talv le elada, kooruvad jrgmisel suvel uued vaenussed, kes jlle kdusse munevad ning kogu tskkel kordub. Kas vastsed selgi korral kolonnis rnnaku ette vtavad vi kas ka inimene seda ngema juhtub, ei ole pris kindel.



Piret Ellamaa
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012