Eesti Looduse fotov�istlus
2004/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2004/12
Kas Natura klbab patta panna?

Aasta viimase Eesti Looduse philugu annab levaate meie looduskaitse arengust mdunud kmnendil. Olulisim muutus oli liitumine Euroopa looduskaitsega, millest tulenevalt pidime kinnitama Natura eelvaliku alade nimekirja ja andma selle le Euroopa Nukogule. Kas miski seelbi meie looduses paremaks muutub, nitab ilmselt aeg, kuid omad lootused ja khklused on seoses Natura-aladega nii looduseuurijail, -kaitsjail kui ka maaomanikel.

Natura eelvaliku alade inventeerimise tulemusena said Eesti loodusvrtused meile endile mrksa selgemaks. Looduseuurijate kogutud teave on helt poolt kll phjalik, kuid samas osa elupaigatpide kohta ebahtlane. Niteks: peaaegu kik silinud puisniidud on arvele vetud, kuid teave puudeta aruniitude kohta jb vga lnklikuks.

Maaomanike kartusi on suvel ja sgisel ilmunud trkisnas vahendanud pshhiaater Anti Liiv. Meie Maas ilmunud artiklis Kditamine Naturasse heitis ta niteks ametnikele ette eksimusi suhtluses maaomanikega ning rhutas kasutada oleva teabe vastuolulisust. See ajendaski Natura-alade valikust jrjekordselt kirjutama ka Eesti Looduses.

Osalesin novembris Saaremaal Pide Natura eelvaliku alade avalikustamise koosolekul. Et Pide oli ks Saaremaa viimaseid valdu, kus selline koosolek peeti, siis vga kirglikke arvamusavaldusi polnud: ilmselt on maaomanike teadlikkus vahepeal nii ajakirjanduse kui ka koosolekutel rgitu toel suurenenud. Kuigi ksimusi on ikka jnud hku.

sna visalt muutub arvamus Naturast kui maa vrtuse vhendajast. Muidugi, hoiualadega kaasnevad oma piirangud: maaomanik ei saa niteks kogu metsa maha saagida vi maad suvilakruntideks jagada; mne tegevuse jaoks peab hoiuala valitsejalt ehk keskkonnateenistuselt luba ksima. Kuid pikema aja peale meldes toob Natura-ala staatus omanikule toetuste ja maksusoodustustena kindlasti rohkem otsest rahalist tulu kui maa mahammine vi vahetamine vljapoole hoiuala. Ning kas ei peaks maaomanikku rmustama ka teadmine tema maa eriliste loodusvrtuste kohta, mistttu seda tahetakse tunnustada kogu Euroopas?

Kui omad looduskaitsjad tunduvad vheveenvad, siis kuulatagu niteks naabreid. Soome raadioajakirjanik Veikko Neuvonen tleb oma artiklis vlja phjused, miks Eestisse tasub ikka tagasi tulla. Olulisim neist siin on veel loodust.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012